EESTI ELU

Bingo loto loosimisel võideti 658 005 eurot

Pixabay

Kolmapäeval loositi välja Bingo loto võit suurusega  658 005 eurot, võidupilet on ostetud internetist.

Viimati võideti Bingo peavõit ligi 773 000 eurot 3. veebruaril, kui võidupileti ostis kohalikust Maksimarketist Viljandi naine, edastas Eesti Loto. Lisaks kahele Bingo suurvõidule on sel aastal juba võidetud ka kaks suuremat võidusummat Vikinglottoga – vabariigi aastapäeval võitis üle 450 000 euro Rakveres elav noor pereisa ning 10. märtsil võitis ligi 127 000 eurot noor mees Harjumaalt. 

Esimese kahe kuuga maksis Eesti Loto võitudena välja ligi 5,1 miljoni eurot.

Küsitlus: inimesed sooviksid pingete maandamiseks aiandusega tegeleda

Aiandusega tegelemine maandab pandeemiapiirangute ajal vaimset pinget ning enamus ootab aianduspoodide kiiret avamist, selgus Eesti Aiandusliidu tellitud ja uuringufirma Norstat läbi viidud üle-eestilisest laiapõhjalise valimiga küsitlusest.

Vastanutest koguni 94 protenti nõustus väitega, et aiandusega tegelemine pakub pandeemiapiirangute ajal inimestele vaheldust ja maandab vaimset pinget. Eitavalt vastas samale küsimusele vaid kuus protsenti.

Samuti selgus küsitlusest, et 82 protsenti inimestest on olemas koht, kus aiandusega seotud töid teha – näiteks oma aias, maakodus, terrassil, rõdul või aknalaual. Vastajad pidasid pandeemiapiirangute ajal aiandusega tegelemist oluliseks, kuna 59 protsendi arvates annab see põhjust kodus ja värskes õhus olla, 54 protsendi arvates pakub see võimalust füüsiliseks tegevuseks, 51 protsendi arvates mõjub see teraapiliselt ja aitab pingeid maandada, 49 protsendi arvates võimaldab see oma tarbeks saadusi kasvatada ning 38 protsendi arvates võimaldab see kodu kaunistada. Oluliseks ei pidanud seda üksnes 16 protsenti inimestest.

Samuti leidis 78 protsenti vastanutest, et aianduskaupade müügikohad tuleks esialgu 11. aprillini kehtestatud pandeemiapiirangute järel kasvõi osaliselt taasavada, et inimesed saaksid kodus kontaktivabalt aiandusega seotud töid teha. 22 protsenti küsitletutest vastas samale küsimusele eitavalt.

Eesti Aiandusliidu tellitud ja uuringufirma Norstat läbi viidud veebiküsitluse tulemused selgusid 6. aprillil. Veebiküsitlus viidi läbi üle-eestiliselt nii eesti- kui ka venekeelsete elanike seas, valimis osales 1000 elanikku vanuses 18-65 aastat.

„Küsitluse tulemused kinnitasid veendumust, et just aiandusega tegelemine on inimestele mentaalselt äärmiselt oluline ja aitab pandeemiatingimustes hoida inimesi oma kodudes ning värskes õhus aktiivses tegevuses ja kaitsta nende vaimset tervist ning kokkuvõttes vähendada ka omavahelisi füüsilisi kontakte,“ ütles Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin. „Hästi ventileeritud aianduskeskuste avamise kaudu on võimalik vähendada üleüldist koormust ja inimeste näost-näkku kontakte, samuti hajutada tekkida võivat ummistust toidukauplustes.“

Eesti Aiandusliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja aiandusettevõtted saatsid peaminister Kaja Kallasele 30. märtsil ühispöördumise, milles tegid ettepaneku 12. aprillist tühistada kauplemispiirangud aianduskeskustele ja aiandustarvetega kauplevatele ettevõtetele tingimusel, et need ettevõtted kohustuvad kinni pidama nende endi poolt välja pakutud veelgi karmimatest turvameetmetest ja piirangutest, kui praegu valitsuse poolt kehtestatu.

Pöördumises muuhulgas toodi välja, et mitmed Euroopa riigid on aianduses ja aianduskaupade müügikohtade lahti hoidmises näinud tervisekriisi leevendusmeedet.

Eestis peatati alla 60-aastaste vaktsineerimine AstraZenecaga

Mitu inimest andis kolmapäeval Postimehele teada, et sai kirja oma vaktsineerimisaja tühistamise kohta, kuna Eestis peatati alla 60-aastaste vaktsineerimine AstraZeneca (AZ) koroonavaktsiiniga - Lääne-Tallinna keskhaigla juht doktor Arkadi Popov ütles, et need inimesed, kellel on saada AZ teine doos, seda ka saavad.

«Samas need, kes on nooremad kui 60, ei pea AstraZenecat saama - need andmed minuni ka jõudsid,» lausus Popov.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon võttis vastu otsuse, et juba alustatud AstraZeneca (AZ) vaktsiinikuurid tuleb kokkulepitud ajal teise doosiga lõpuni teha. Kuid kuni uute andmete avaldamiseni soovitab komisjon alustada uusi AstraZenecaga vaktsineerimisi vaid üle 60-aastastel inimestel.

Komisjoni juht Maris Jesse selgitas, et kuna sel nädalal jõuab kätte veebruaris esimese AstraZeneca vaktsiinidoosi saanute teise doosi saamise aeg. Nendel alla 60-aastastel inimestel, kes on ühe AZ vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, soovitavad eksperdid teha teise doosi kokkulepitud ajal ja sellega vaktsiinikuur lõpuni viia.

«Kui inimesel ei tekkinud tõsiseid terviseprobleeme pärast esimest vaktsiinisüsti, siis on ekspertide hinnangul väga väike võimalus, et need võiksid avalduda teise doosi järel. Kindlasti peaksid kõik vaktsineeritud oma tervist pärast vaktsineerimist tähelepanelikult jälgima ja vajadusel pöörduma nõu küsimiseks arsti poole,» lisas Jesse.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD