EESTI ELU

President Kaljulaid kuulutas välja korruptsiooni vähendamist ja finantsjärelevalvet puudutavad seadused

Foto: AIGAR NAGEL

President Kersti Kaljulaid kuulutas täna välja korruptsiooni vähendamist ja ELi ülest finantsjärelevalvet tõhustavad seadusemuudatused.

Korruptsioonivastase seaduse muudatustega laiendatakse huvide deklaratsiooni esitajate ringi ministri poliitiliste nõunike ja asekantsleritega ning piiratakse julgeolekuasutuse juhi huvide deklaratsiooni avalikustamist. Finantsinspektsiooni seaduse muudatuste eesmärk on tõhustada ja tugevdada Euroopa Liidu ülest finantsjärelevalvet, tagades kindlustuses koordineerituma tegevuse järelevalveasutuste vahel, muutes järelevalvekorda aruandlusteenuse osutajate üle ning täpsustades Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) juhtivat rolli seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.

Uue nädala algus toob kuni 17 soojakraadi

Ilmateenistuse prognoosi järgi tuleb järgmise nädala alguses kuni 17 kraadi sooja. 

Laupäeva öösel on ilves selgimistega ilm. Sajab lörtsi ja vihma, pärast keskööd jääb sadu harvemaks. Puhub lõuna- ja edelatuul 7-12, puhanguti 17, saartel ja rannikul kuni 23 m/s, hommikul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +5 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool on vihma- ja lörtsihooge. Õhtul pilved hõrenevad ja sadu lakkab. Puhub edelatuul 5-11, puhanguti kuni 17 m/s, õhtul nõrgeneb veidi. Sooja on 3-8 kraadi. 

Pühapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub edela- ja lõunatuul 3-9, öö hakul põhjarannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -4 kuni +1 kraadi. Päeval üilvisus tiheneb ning pärastlõunal hakkab alates Lõuna-Eestist vihma ja lörtsi sadama. Puhub lõunakaare tuul 2-8 m/s, õhtul pöördub itta ja tugevneb veidi. Sooja on 3-8, Lõuna-Eestis kuni 12 kraadi. 

Esmaspäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öö hakul sajab saartel ja Põhja-Eestis vihma ja lörtsi. Tuul pöördub idast lõunasse 3-9, puhanguti kuni 14 m/s. Sooja on 3-8 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal saartelt alates pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama. Puhub lõunatuul 3-9, puhanguti kuni 14 m/s, õhtul pöördub Lääne-Eestis läände ja nõrgeneb. Sooja on 12-17, saartel ja läänerannikul 6-11 kraadi.

Pereartsid saavad Pfizeri vaktsiini tellida senisest tihedamalt

Järgneval kolmel nädalal saavad kõik perearstid võimaluse kaks korda tellida Pfizer/BioNTech vaktsiini, see tähendab, et perearstide vaktsiinijaotuskava tiheneb.

Kui veebruaris olid perearstid jagatud maakonna kaupa viienädalasse jaotusmaatriksisse ning märtsis kolmenädalasse, siis alates aprillist muutub vaktsiinide jaotuskava nii, et kõik perearstid saavad kolme nädala jooksul kaks korda tellida Pfizer/BioNTech vaktsiini, edastas haigekassa.   

Perearstid on ka sel korral jagatud vaktsiini tellimiseks maakonnapõhiselt kolme gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad Harjumaast, Jõgevamaa, Järvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa ja Viljandimaa. Teise gruppi kuuluvad osa Harjumaast, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Kolmandasse gruppi kuuluvad osa Harjumaast, Põlvamaa, Tartumaa ja Võrumaa.

Ühel nädalal saavad võimaluse vaktsiini tellida kaks gruppi korraga. Aprilli esimesel täisnädalal  said vaktsiini tellida teine ja kolmas grupp. 12. aprilliga algaval nädalal kolmas ja esimene grupp ning 19. aprilliga algaval nädalal esimene ja teine grupp.

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et selline maakonnapõhine jaotus võimaldab jagada nappe riiki saabuvaid vaktsiinikoguseid üle Eesti ühtlasemalt ja kiiremini kui varem. „Endiselt vaktsineerivad perearstid oma nimistu riskirühma kuuluvaid patsiente, sest jätkuvalt ei ole kahjuks vaktsiini nii palju, et seda kõikidele soovijatele pakkuda,“ sõnas Friedemann.

Eelmise nädala lõpust on vabatahtlike arendajate, perearstide ja haigekassa koostöös loodud vaktsiinitarnete digitaalne lahendus, mis aitab riiki saabunud vaktsiinikoguseid paremini sihtida. Näiteks on süsteemi sisestatud perearstide nimistu suurus, erinevate riskirühma patsientide arv ja juba tehtud vaktsineerimised. „Nii on võimalik süsteemil välja arvutada, millistele perearstidele vaktsiini suunata, kui palju vajatakse vaktsiini teise süsti tegemiseks, et tagada kogu riskirühma parem hõlmatus üle riigi, mitte ainult nimistupõhiselt,“ lisas Friedemann.

Friedemanni sõnul on eakamate, 70-aastaste ja vanemate inimeste riskirühmade suurus perearstikeskuseti erinev, mõnel perearstil on nimistus paarkümmend riskirühma patsienti, teisel perearstil võib olla selliseid inimesi nimistus paarsada. Edaspidi arvestab vaktsiinitarnete digilahendus just eakama riskirühma arvu perearsti nimistus ja teeb automaatselt perearstile seda arvestades vaktsiinitellimuse pakkumuse. Samuti arvestab süsteem välja, kui palju vajab perearst vaktsiini teisteks doosideks.

Friedemanni sõnul on võimalik, et selle tulemusena ei saa mõni perearst mõnel nädalal üldse vaktsiini pakkumist, sest tema vanemaealisem riskirühm on juba vaktsineeritud ja olemasolev vaktsiin läheb neile perearstidele, kel on riskirühma rohkem. „Siin on ainult üks eesmärk – viia vaktsiin perearstide kaudu kõikide eakateni üle Eesti ühtemoodi,“ kinnitas ta.

Kui vaktsineerimise digilahendus pakub perearstide tellimise võimaluse välja, tuleb perearstil see ühe klikiga kinnitada või soovi korral koguseid ka vähendada. Samuti arvutab digilahendus välja iga perearsti teiste vaktsiinidooside vajaduse ning kuvab perearstile sedagi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD