EESTI ELU

Alanud nädalal saabub Eestisse 50 000 vaktsiinidoosi

Alanud nädalal on praeguste teadmiste järgi oodata 28 080 vaktsiinidoosi Pfizerit, 16 800 doosi AstraZenecat ning 4800 doosi Modernat, kirjutab Postimees.

«Tuleval nädalal soovime keskenduda ennekõike 70+ vanuserühma kaitsmisele,» rääkis sotsiaalministeeriumi pressinõunik Eva Lehtla.

Pühapäeva hommikuse seisuga oli tehtud üle 38 000 vaktsineerimise sellel nädalal. Kokku on tänahommikuse seisuga Eestis koroonaviiruse vastu vaktsineerimisi tehtud 287 298 inimesele ja kaks doosi on saanud 84 964 inimest.

Ministeerium palub kõiki üle 70-aastaseid inimesi, kellele ei ole veel vaktsineerimisvõimalust pakutud või kesk on varem vaktsineerimisest loobunud ja praegused ümber mõelnud, nüüd märku anda oma perearstile, et soovivad vaktsineerimist.

Lisaks kutsub ministeerium kõiki nooremaid inimesi üles aitama oma eakaid lähedasi vaktsineerima.

Kõik üle 70-aastased inimesed on vaktsineerimise plaani järgi arvatud  Covid-19 riskirühma, kuna neil on kõrge risk põdeda Covid-19 haigust väga raskelt ning haigestumise korral haiglaravi vajada.

Kaitsepookimisi on tehtud 287 298 inimesele

Vaktsineerimisi on tehtud 287 298 inimesele, kellest 202 334 on saanud ühe ja 84 964 kaks doosi.

Ööpäeva jooksul manustati 2065 vaktsiinidoosi. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 56 protsenti. 70+ vanusegrupis on üle 60 protsendi vaktsineeritud Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Pärnu-, Rapla-, Saare-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaal.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on Euroopa Liidus keskmiselt praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 20,4 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Eestis on täiskasvanud elanikkonnast vaktsineeritud 25 protsenti. Eesti on vaktsineerimiste arvult elanike kohta Euroopa Liidus Ungari, Malta ja Soome järel neljandal kohal.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6650 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid oli 543 ehk 8,1 protsenti, samuti suri kümme nakatunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 280 inimesel. Uutest Harjumaa haigusjuhtudest 228 tuli Tallinna.

Ida-Virumaale lisandus 83, Pärnumaale 41, Tartumaale 27, Lääne-Virumaale 19, Rapla- ja Valgamaale 14 ning Järvamaale 10 uut positiivset juhtu. Võrumaale lisandus 9, Jõgevamaale 8, Põlvamaale 7, Viljandimaale 6, Saaremaale 5 ning Hiiu- ja Läänemaale 1 uus positiivne test. Rahvastikuregistris puudus elukoht 18 positiivse testitulemuse saanul.

Ööpäeva jooksul suri kümme koroonaviirusega nakatunud inimest – 61- ja 62-aastane mees, 64- ja 71-aastane naine, 73-aastane mees, 74- ja 77-aastane naine, 80-aastane mees ning 83- ning 84-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1092 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 613,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 11,8 protsenti.

Pühapäevahommikuse seisuga viibib haiglas 460 patsienti, kellest on intensiivis 54. Viimastest 40 on juhitaval hingamisel.

Uusi haigusjuhtumeid avati kokku 46. Koju saadeti 14 inimest, kuus inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.

Haiglaravi on kokku vajanud 6,7 protsenti haigete üldarvust, eelmine nädal hospitaliseeriti 416 inimest. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 69 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 358 inimest ehk 78 protsenti.

Ööpäeva jooksul manustati 2065 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 287 298 inimesele, kellest 84 964 on saanud mõlemad doosid. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 56%. 70+ vanusegruppi on üle 60% vaktsineeritud Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Pärnu-, Rapla-, Saare-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaal.

Kümned tuhanded inimesed kulutavad II samba raha lihtsalt ära

Üle 20 000 II pensionisambast lahkuja kavatseb kogu raha lihtsalt ära kulutada, näitab BestCrediti  värske finantskäitumise uuring.
 
26% pensionisambast lahkujaist ehk üle 44 000 inimese kavatseb pensioniks investeeritud raha kasutada suuremate sisseostude tegemiseks. "Neist pooltel pole seejuures rahaga ühtegi muud plaani peale ärakulutamise," rõhutas BestCrediti juhataja August Käära. "Teine pool kavatseb vähemalt osa rahast kasutada ka investeerimiseks või muude laenude tasumiseks."
 
BestCrediti uuringu andmeil kavatsevad pensionisambast raha välja võtta ja ära kulutada sagedamini enam kui 50 aastased, kõrghariduseta inimesed. Teistest sagedamini on see plaan Võru- ja Põlvamaa inimestel. 
 
Enam kui 20 000 inimest kavatseb aga pensionirahaga kinnisvaraturule tulla, mis lisab tõenäoliselt veelgi hoogu juba toimuvale hinnarallile. "Umbes 15 000 inimest kavatseb otsesõnu investeerimiskinnisvara osta, ligi 9000 inimest kavatseb enda kodu remontida või parema vastu vahetada," täpsustas Käära.  
 
Käära sõnul on kõige tüüpilisem pensioniraha kinnisvarasse investeerija keskealine inimene, kel pole väärtpaberiinvesteeringutega mingit kogemust ning kes on pankade suhtes pigem umbusklik.
 
"Pikas perspektiivis on kinnisvara hea väärtuse akumuleerija," tõdes Käära. "Üürikinnisvara annab kuise rahavoo, mis üldjuhul katab laenukulud ja jätab pisut ülegi, lisaks saab kinnisvara iga kuuga pisut rohkem inimese omaks."


 
Samas jäävad buumiaegselt turult kortereid ostes paljud inimesed Käära hinnangul ka kaotajaks, sest kõrge ostuhind vähendab kinnisvarainvesteeringu tootlikkust. "Siis võib pensioniikka jõudes selguda, et lastes rahal investeerimisfondis liitintressi koguda, olnuks pensionivara suurem," selgitas ta. "Buumiaegselt turult ostmine on alati riskantne ja 20 000 inimest ei saa korraga tiigist suurimat kala välja püüda."


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD