Valitsus rakendab esmaspäevast täiendavad koroonapiirangud, näiteks ei piisa paljudesse kohtadesse sisenemiseks enam pelgalt negatiivsest koroonatestist.  

Uue meetmena otsustas valitsus, et nendesse kohtadesse, kus seni pääses negatiivse testiga, COVID-tõendiga või läbipõdemise tõendiga,  alates esmaspäevast enam vaid negatiivse testitõendiga ei pääse ja nii saab see olema vähemalt 10. jaanarini. 

Nendes kohtades, kus peab olema viirustõendite kontroll, on tungiv soovitus kanda maski. 

Koolides ja huvihariduses muutub testimise kord ehk kõik lähikontaktsed õpilased peavad jääma koju seniks, kuni neile on tehtud PCR test ja see on negatiivne. 

Vaktsineerimise kiirendamiseks tõstab riik süsti hinga, et see motiveeriks vaktsineerijaid. Samuti motiveerib riik perearstikeskuseid ja omavalitsusi, et vaktsineeritute hõlmatust tõsta. 

Ühtlasi saab terviseamet loa sulgeda need asutused, kes piirangute reeglitest kinni ei pea. 

Ettevõtjad peavad tagama kaubandus- ja teeninduspindadel hajutatuse. Kaubanduskeskuste üldkasutatavatel pindadel olevad istumis- ja mängualad on soovitav sulgeda.

Valitsus soovitab tungivalt nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimestel jääda võimalusel kodutööle.

COVID-tõendina jäävad kehtima üksnes vaktsineerimist või COVID-19 haiguse läbipõdemist kinnitavad tõendid. See tähendab, et inimesed, kes pole COVID-i vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, ei saa enam osa võtta korraldatud tegevustest, kus COVID-tõend on nõutav.

Piirang hõlmab sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet, samuti spordivõistluseid ning spordi- ja liikumisüritusi, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid, spaasid, basseine, veekeskuseid ja ujulaid, avalikke koosolekuid ja üritusi, konverentse, teatrit, kontserte, kino, muuseume, näitusasutusi, meelelahutusteenuse osutamist, toitlustusettevõtteid.

Valitsus toetab ettepanekut tõsta COVID-19 patsiendi voodipäeva eest makstavat lisatasu haiglatele 75 protsendi võrra. Meede kehtib oktoobrist detsembri lõpuni.

Toetus haiglatele läheb maksma 11,79 miljonit eurot ja selle katmine planeeritakse Haigekassa reservkapitalist, mis tuleb uuel aastal taastada.

Valitsus eraldab sihtotstarbelisse reservi viis miljonit eurot perearstikeskustele tulemustasude  maksmiseks 60+ vanuserühmas suurema vaktsineerituse taseme saavutamiseks. Sotsiaalministeerium töötab koos Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Seltsiga välja toetuse täpsemad kriteeriumid.

Lisaks toetab valitsus ettepanekut maksta perearstikeskustele täiendavat tasu kuni 120 vaktsineerimise korra kohta nädalas nimistu põhiselt tavahinnaga 5,30 eurot, alates 121 süstist kasvaks tasu iga süsti eest kahekordseks ehk 10,60 eurot. Analoogne täiendava tasu maksmine kehtiks ka kooliõdedele. Meede kehtib kuni 30. novembrini 2021. Toetuse kulu on hinnanguliselt 415 000 eurot ja selle katmine on planeeritud haigekassa eelarvest.

Kohalikku omavalitsust, kes suurendab elanike hõlmatust vaktsineeritusega võrreldes 1. oktoobri seisuga +10 protsenti, toetatakse 5 euroga iga vaktsineeritud elaniku kohta. Teise astmena makstakse kohalikule omavalitsusele toetust 5 eurot iga vaktsineeritud elaniku kohta täiendavalt ka siis, kui täiskasvanud elanikkonnast on täisvaktsineeritud vähemalt 80 protsenti.

Meede kehtib aasta lõpuni ning selleks kulub ligikaudu 11,5 miljonit eurot.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus avaldab esmaspäeval COVID-19 avaandmete uue versiooni, mida on täiendatud COVID-19 vaktsiini lisa- ja tõhustusdooside statistikaga.

Lisaks vähemalt üks kord vaktsineeritud ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste arvule hakatakse avaandmetes avaldama ka nende inimeste arvu, kes on saanud ühe ja enam lisa- või tõhustusdoosi.

Andmed avaldatakse veebiaadressil https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik ja avaandmed aadressil https://opendata.digilugu.ee

Seoses lisa- ja tõhustusdooside lisandumisega vaktsineerimise andmestikku, oli tarvis uuendada ka vaktsineerimise andmestiku aluseks olevat metoodikat. Uuenduste tegemisel võeti arvesse riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusi nii COVID-19 haiguse läbipõdenute vaktsineerimise kui vaktsiini dooside manustamise intervallide kohta. 

Statistikas on välja toodud, kui palju inimesi on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud, lõpetatud vaktsineerimiskuuriga ja kui palju inimesi on saanud ühe või enam tõhustusdoose. Lisa- ja tõhustusdoose statistikas omavahel ei eristata. Seejuures on oluline, et andmeid lugedes ei ole korrektne näiteks ühe või kaks tõhustusdoosi saanud inimeste hulki kokku liita. 

Kõik inimesed, kes on saanud vähemalt ühe lisa- või tõhustusdoosi, loetakse varem täielikult vaktsineerituks.

Lisaks tehakse muudatus COVID-19 läbipõdenute ja vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud inimeste vaktsineerimise staatuse määramise metoodikas. Kui seni vaadati metoodikas  inimese vaktsineerimiskuuri lõpetatuks lugemisel SARS-CoV-2 positiivse testi olemasolu 180 päeva enne vaktsineerimist, siis nüüd see piirang kaotati. 

Korrastatud on ka tervise infosüsteemi laekunud vaktsineerimisdokumentide duplikaatide tuvastamise metoodika. Selle tulemusena vähenes vaktsineeritud inimeste arv ligi 80 inimese võrra, sest nende inimeste kohta oli tervise infosüsteemi laekunud mitu vaktsineerimise teatist ja need duplikaadid on nüüd statistikast välja võetud.

Vanusegruppide arvutamisel mindi üle metoodikale, kus inimese vanus fikseeritakse aasta alguse ehk 1. jaanuar 2021 seisuga. Varasema metoodika järgi fikseeriti inimese vanus vaktsineerimise hetke seisuga. See muudatus aitab senisest täpsemini hinnata vaktsineerimisega hõlmatust vanusegruppides. Rahvastikuarvu aluseks võetakse statistikaameti andmed 1. jaanuarist 2021. Senini oli rahvastikuarv arvestatud statistikaameti 2020. aasta 1. jaanuari andmete põhjal.