Afganistanis töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastega ning tänas neid teenistuse eest.

Riigipea rõhutas kohtumisel, et Eesti osalemine Afganistani missioonil on muutnud Eesti liitlassuhteid oluliselt tugevamaks ning Eesti turvalisemaks, edastas presidendi kantselei.

Kaljulaid tõi pärast Eesti kontingendiga tehtud avalduses esile, et Eesti alustas Afganistani missiooni siis, kui iseseisvuse taastamisest oli möödas vaid kümme aastat. 

"Vahepealse kahe kümnendiga oleme ka riigina arenenud sinnani, kus lisaks võimekusele sõjalistel missioonidel panustada on meil oskus, võimekus ja ka valmisolek panustada kõige kõrgemal rahvusvahelisel diplomaatilisel tasandil. Me oleme ÜRO julgeolekunõukogus ning selle missiooni jaoks otsustavatel hetkedel praegu oleme ka Afganistani teemahoidja selle maailma kõige keerulisema diplomaatilise laua taga. Nii et Afganistan on olnud meile oluline ja me panustame siia väga erineval moel," ütles Kaljulaid.

President sõnas, et praegu Afganistanis viibivad Eesti kaitseväelased on viimane Eesti üksus, kes siin teenib. "Iga päev, mil kaitseväelased siin missioonil viibivad, teeb Eestit turvalisemaks ja paremaks. Ja teeb ka maailma. Ükski päev, mil meie kaitseväelased – ja enne seda päästjad-demineerijad – siin on teeninud, ei ole olnud asjata," sõnas riigipea.

"Me oleme maksnud kõrget hinda. Üheksa langenut, 39 raskelt vigastatut ja üle 100 vigastatu kokku. See on valu, mis jääb meie ühiskonda ja veteranide sekka igaveseks," ütles president. "See tänuvõlg jääb alatiseks ja minu kõige sügavam lugupidamine kuulub kõigile, kes missioonidel osalevad."

"Eesti ei tulnud kahe kümnendi eest siia Afganistani mingit oma asja ajama. Me tulime siia, et seista külg külje kõrval meie tänaste liitlastega," ütles Kaljulaid. ""See oli väärtusotsus. Me tulime siia, sest me usume demokraatiasse ja inimõigustesse, me usume naiste ja laste õigustesse ühiskonnas osaleda ja saada haridust, me usume rahva õigusesse elada hirmuvalitsuseta. Me tulime, sest me usume vabadusse."

President nentis, et me ei saavutanud kõike, mida koos liitlastega eesmärgiks seadsime. "Ilmselt näeme siin mõningast tagasilangust pärast liitlaste lahkumist, aga seda enam peame pingutama, et Afganistan ja afgaani inimeste mured ja loodetavasti ka rõõmud püsiks rahvusvahelise demokraatia ja inimõiguste radaril," ütles ta.

President Kersti Kaljulaid alustas kolmapäeval töövisiiti Afganistani, et kohtuda siin teenivate Eesti kaitseväelastega, Afganistani riigijuhtide, NATO ja ÜRO missioonide juhtide ning vabaühendustega.

Eesti elanikud eelistaksid järgmise presidendina näha Jüri Ratast või praegust presidenti Kersti Kaljulaidi, selgub Kantar Emori värskest uuringust.

Aprillis tehtud uuringus anti vastajatele ette nimekiri viie potentsiaalse kandidaadiga ning küsiti arvamust, kes sobiks kõige paremini Eesti järgmiseks presidendiks. Neist enim poolehoidu kogus endine peaminister ning praegune Riigikogu ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas – 23 protsenti vastanutest näeks teda järgmise riigipeana. Enim toetust on Ratas kogunud just Keskerakonna valijaskonnalt, kuid teda toetavad ka muust rahvusest eestimaalsed ning kuni keskharidusega inimesed.

Eesti praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi jätkamist eelistab 21 protsenti eestimaalastest. Kaljulaidi sobivusse presidendiametisse usuvad eelkõige Reformierakonna, Eesti 200 ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetajad, kuid ka eestlased ning kõrgharidusega Eesti elanikud.

Lisaks Jüri Ratasele ja Kersti Kaljulaidile oli võimalike kandidaatide nimekirja lisatud ka Tarmo Soomere, Mart Helme ja Ülle Madise. Tarmo Soomere toetus erakondliku eelistuse lõikes on tugevaim Isamaa Erakonna valijate hulgas. Mart Helme toetajad on suuremas osas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna võimalikud valijad. Ülle Madise toetus jaguneb erakondlikus lõikes ühtlasemalt kõikide erakondade toetajate vahel ning tema toetajaskonda ei saa konkreetse erakonna eelistusega siduda. 

Seitse protsenti vastajatest mainis spontaanselt ka teisi võimalikke tulevasi presidendikandidaate, enim mainiti Marina Kaljuranda. Ligi viiendik elanikest ei oska veel oma arvamust antud teemal avaldada või puudub kindel eelistus.

Kantar Emori uuringueksperdi Kaisa Esko sõnul on huvitav jälgida, kuidas koalitsiooni- ja opositsioonierakondade toetajate arvamuste dünaamika kujuneb. Praegu on koalitsioonierakondade valijate arvamus pea võrdselt jaotunud Jüri Ratase ning Kersti Kaljulaidi vahel, opositsioonierakondade valijate puhul aga Kersti Kaljulaidi ning Mart Helme vahel. Samuti on veel suurel osal Eesti rahvast kindel arvamus välja kujunemata, seega on huvitav teemat analüüsida ka edaspidi, et näha, kuidas avalik arvamus muutub ja kujuneb.

Presidendikandidaate puudutav küsimus oli osa Kantar Emori igakuisest veebiküsitlusest, mis hõlmab endas erinevate valdkondade teemasid. Uuringus osales 1232 Eesti elanikku vanusevahemikus 15–84 eluaastat. Uuring toimus 15.–21. aprillil.