MTÜ Organic Estonia mahealade kaardi uuendamisel selgus, et mullu kasvas Eesti mahemesilasperede arv 260 võrra 2965 pereni, samuti suurenes aastaga Eesti maheala.

Maa-ameti, põllumajandus- ja toiduameti ning Organic Estonia koostöös sündinud mahealade kaart näitab Eesti piirkondi, kus toodetakse mahedat ja tervislikku toitu, kust saab korjata puhtaid loodusande ning kus toimetatakse elurikkust ja keskkonda hoidvalt. Praegu on kõige suurema mahepõllumaaga maakonnad Pärnu-, Tartu- ja Võrumaa. 

Organic Estonia tegevjuhi Krista Kulderknupu hinnangul on praeguses kriisiolukorras oluline vaadata ja analüüsida, millised on riiklikud otsused, mis mõjutavad meie loodus- ja elukeskkonda, tooteid ning kogu majandustegevust.

"Üha olulisem on toidu päritolu ning usaldus meie kui toitu tootva riigi vastu. Mahealade suurus, mahepõllumajandus, meie tootlikkuse võimekus üheskoos innovatsiooniga aitavad arendada mahetoidu ja loodustoodete sektorit," märkis ta pressiteates.

Eesti maheala jaguneb mahepõllumajandusmaaks, sealhulgas poollooduslike koosluste alaks ning mahesaaduste korjealaks, sealhulgas metsaks ning muudeks mitteharitavateks aladeks. 2020. aasta seisuga on Eestis maheala 671 084 hektarit, millest tunnustatud mahepõllumajanduslikku maad 223 813 hektarit. Registreeritud korjealasid on 447 271 hektarit. 

Esimest korda on kaardikihile kantud ka Eesti hooldatavad pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused, mida leidub ligikaudu 34 000 hektaril.

Eesti eesmärgiks on 2017. aastal kinnitatud mahemajanduse tervikprogrammi alusel saavutada 51 protsendil riigi pindalast maheala, kus on võimalik tegeleda mahepõllumaa ja bioressursi kogumisega korjealadelt.

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad kohtusid reedel Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Haridustöötajate Liidu juhtidega, et arutada õpetajate palgatõusu ning riigieelarve strateegias saavutatud esialgsete kokkulepete kohaselt tõuseb õpetajate miinimumpalk kolm protsenti ehk 1354 euro peale.

"Oleme kokku leppinud, et üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalk kasvab järgmisel aastal vähemalt kolm protsenti protsenti. See ei ole muidugi piisav, aga siiski koroonakriisi aastal märgiline. Töötan selle nimel, et leida võimalusi õpetajate palka suurendada," ütles minister Liina Kersna, kelle sõnul on õpetajad teinud lõppeval õppeaastal distantsõppe tõttu olulisel määral ületunde. "Üksnes sel kalendriaastal on 14-st õppenädalast üheksal pidanud nii Harjumaa kui ka Ida-Virumaa õpilased ja õpetajad olema distantsõppel, ülejäänud Eestis seitsmel nädalal. See on kasvatanud õpetajate töökoormust oluliselt," ütles minister Liina Kersna.

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri märkis, et järgmiste aastate riigi eelarvestrateegiasse on õpetajate väike palgatõus sisse kirjutatud, kuid loodetavasti jõutakse sügisestel läbirääkimistel järgmisele tasemele, et õpetajate töötasu võrreldes kõrgharidusega spetsialistide keskmisega ei langeks.

Kersna sõnul oli palgaläbirääkimistel juttu ka koolivõrgu korrastamisest, mis võimaldaks õpetajate palkade kiiremat ja suuremat kasvu: "Eesti panustab haridusse kuus protsenti sisemajanduse kogutoodangust, milles me oleme Euroopas esikolmikus. Samal ajal on meie õpetajate palgad Euroopa Liidu ühed kõige madalamad. Mis näitab, et haridusse suunatud rahast läheb selgelt liiga vähe meie kõrgelt kvalifitseeritud õpetajate väärtustamisse."

Valitsus kinnitab riigieelarve strateegia aastateks 2022-2025 tuleval nädalal. Õpetajate palga alammäära kolmeprotsendilise kasvu tulemusel on tuleval aastal õpetajate miinimumpalk vähemalt 1354 eurot ja õpetaja prognoositav keskmine palk 1586 eurot. Selleks on planeeritud lisaraha ligi 12 miljonit eurot. Õpetajate palkadeks on kavandatud 2022. aastal kokku 400 miljonit eurot.

Õpetajate palgaläbirääkimised jätkuvad sügisel.