Kuigi nakatumiste tase on endiselt väga kõrge, on Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes langenud eelmise aasta kevadsuvisele tasemele. Soosiv suhtumine COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse püsib kõrgel, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel aprilli teises pooles Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest

Inimeste ohutunnetus on veidi enam kui kuu ajaga tugevalt langenud. Olukorda pidas aprilli teises pooles kriitiliseks vaid 33% inimestest. Viimati oli see näitaja niivõrd madal eelmise aasta augustis, mil olukorda pidas kriitiliseks 37% inimestest. Veel märtsi keskel pidas olukorda kriitiliseks 81% elanikest. Järsult on muutunud ka suhtumine meetmetesse. Kui veel märtsi keskpaigas leidis 55% vastajatest, et reegleid peaks karmistama, siis aprilli teiseks pooleks oli nende inimeste osakaal langenud 23 protsendini. Piirangute leevendamist pooldab 29% inimestest, mis on sama kõrge kui aasta tagasi aprilli lõpus. Samas üle 75-aastastest ootab meetmete leevendamist vaid 10%.

COVID-19 teadusnõukoja liikme, käitumisteadlase ja psühholoogi Andero Uusbergi sõnul on nakatumisnäitajate väga kõrgest tipust alla tulemine langetanud inimeste ohutunnet. „See on mõistetav, kui inimene lähtub eelmise aasta kevade kogemusest. Kuna tänavu on viirust meie seas aga kordades rohkem, tasuks mõelda, kuidas kevadet nautida ilma asjatuid riske võtmata: vabas õhus ja hajutatult, umbseid rahvarohkeid ruume vältides,“ ütles Andero Uusberg.

Elanike enesehinnanguline hoolsus viiruse piiramiseks seatud ametlike suuniste järgimisel on võrreldes märtsiga hakanud vähenema. Kui märtsi lõpus järgis 77% elanikest enda hinnangul kõiki kehtestatud suuniseid, siis aprilli lõpuks on see näitaja langenud 73 protsendini. 18% järgib enamikku suunistest (märtsi lõpus 16%), 5% järgib mõningaid suuniseid (märtsi lõpus samuti 5%) ning 3% suuniseid ei järgi (märtsi lõpus 2%).

Võrreldes märtsi lõpuga on vähenenud nii kodus püsimine (53%→45%), ürituste/koosviibimiste vältimine (71%→66%) kui ka haigusnähtudega inimestega lähikontaktide vältimine (74%→68%). Endisel tasemel püsib aga näiteks maskide kandmine, mis on ka kõige enam levinud meetmeks nakatumise vältimisel. Maske kannab 91% elanikest.

„Meie teadmised koroonaviirusest ja selle ennetamise võimalustest on võrreldes aasta taguse ajaga oluliselt kasvanud, nagu ka võimekus haigusega toime tulla. Samas tuleb arvestada õppetunde jaanuarist- veebruarist: nakatumine võib väga kiiresti kasvada,“ ütles COVID-19 teadusnõukoja liige, viroloog prof Andres Merits. „Praegu pole nakatumise näitajad veel kaugeltki nii madalal, et võiksime valvsust kaotada. Viirust levitavad peamiselt noored ja täiskasvanud kelleni vaktsineerimine on alles jõudmas. Samuti peaks inimesi tegema ettevaatlikuks viiruse uute tüvede Eestisse jõudmine. Praegu on reaalne, et vaktsineerimine ja viiruse hooajalisus võimaldavad suvel - ja loodetavasti ka edaspidi - elada muretumalt ja ilma oluliste piiranguteta. Selleks, et see nii ka läheks ei tohiks aga praegu piirangute leevendamist võtta kui kinnitust ohu kadumise kohta. Igale piirangute leevendamisele peaks järgnema ka periood, kus vaatame selle mõju nakkuse levikule.“

Eesti inimeste soosiv suhtumine vaktsineerimisse on jaanuari algusest alates pidevalt kasvanud. Kui jaanuari alguses oli valmis ennast vaktsineerima või juba vaktsineerinud 63% vastajatest, siis aprilli teiseks pooleks oli see kasvanud 77 protsendini. 75-aastaste ja vanemate seas on vaktsineerimisvalmidus 92%. Vaktsiiniskeptilisus on kõige enam levinud 15-49-aastaste hulgas, kus kindlasti või pigem ei vaktsineeriks ennast 26-31%. Üle 65-aastaste seas ei vaktsineeriks end kindlasti või ilmselt 9%. Eestlastest on enda vaktsineerimise vastu 17% ja muudest rahvustest elanikest 29%. Seejuures on mõlemas rahvusrühmas kasvanud vaktsineerimisvalmidus võrreldes jaanuariga 14 protsendipunkti võrra ning vaktsineerimise vastu olevate inimeste osakaal langenud võrdselt ca 10 protsendipunkti võrra. Muudest rahvustest elanike avatus vaktsineerimisele on jõudnud samale tasemele nagu see oli eestlastel selle aasta jaanuaris.

Depressiooni või muu meeleoluhäire sümptomeid esines 28% inimestel. Eriti kõrge on see näitaja nooremate ehk 15-24-aastaste seas, kus 51% vastajatest tõi välja, et neil esineb depressioonile viitavaid sümptomeid nagu kurvameelsus, alaväärsustunne, lootusetus tuleviku suhtes, üksildus või surmamõtted. Ärevushäire sümptomeid (nt sage ärritumine, muretsemine, ärevus, ehmumine) kirjeldas keskmiselt iga neljas vastaja, 15-24-aastastest 42%. Vaimse kurnatuse sümptomeid (pidev väsimus, vähenenud tähelepanuvõime, kiire väsimine, uinumisraskused) tõi välja 45% kõikidest vastajatest ning 74% vanuserühmas 15-24.

42% protsendil vastanutest on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema pere sissetulekut. Võrreldes märtsi lõpuga on see näitaja pisut langenud (-7 protsendipunkti). Sissetulekute vähenemist tunnetavad keskmisest sagedamini 50-64-aastased, muudest rahvustest elanikud, Kirde-Eesti elanikud, oskus- ja lihttöölised ning klienditeenindajad. Kui eestlastest tunneb sissetulekute langust 34% siis muudest rahvustest elanikest 58%, erinevus 24 protsendipunkti.

Majanduslikke toimetulekuraskusi tunnetavate elanike osakaal tõusis viimase poolaasta kõrgeimale tasemele aprilli alguses (26%), kuid on aprilli lõpuks taas vähenenud 21 protsendini. Seejuures esineb muudest rahvustest elanike seas majanduslikke toimetulekuraskusi ligi kaks korda sagedamini kui eestlaste seas: muudest rahvustest elanikest kogeb raskusi 34% ja eestlastest 15%. Regionaalses võrdluses on toimetulekuraskustega inimeste osakaal kõrgeim Kirde-Eestis (38%).