MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 56 protsendi valijatest ei kiida heaks seda, kuidas Kaja Kallas oma tööga peaministrina hakkama saab ning 50 protsendi arvates teeb valitsus oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.

Alates oktoobrist küsitakse Ühiskonnauuringute Instituudi poolt regulaarselt inimeste arvamust selle kohta, kuidas saavad oma tööga hakkama peaminister ja valitsus tervikuna. Küsimused esitatakse vastajatele kord kuus ühe nädala jooksul Norstati erakondliku eelistuse küsitluses. 

Peaministri töö kohta küsiti, kas vastaja kiidab heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama. 56 protsenti küsitletutest vastas, et ei kiida heaks, 28 protsent kiitis heaks ning 17 protsenti ei osanud hinnangut anda.  

Valitsuse töö kohta paluti öelda, kas vastaja arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti. 50 protsenti küsitletutest vastas, et väga halvasti või pigem halvasti, 39 protsenti, et väga hästi või pigem hästi ning 11 protsenti ei osanud öelda. 

Peaministri ja valitsuse tööga on rahul ainult Reformierakonna toetajad, kelles 75 protsenti kiidab heaks Kaja Kallase tegevuse peaministrina ning 83 protsenti arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi. Kõikide teiste suuremate erakondade toetajate seas on rohkem neid vastajaid, kes ei ole rahul peaministri ega valitsuse tööga. Näiteks Reformierakonna koalitsioonipartneri Keskerakonna toetajatest ütleb 37 protsenti, et valitsus teeb oma tööd hästi ning 16 protsenti kiidab heaks, kuidas Kaja Kallas tööga peaministrina hakkama saab. 

Ligi kuu aega tagasi ehk 7.-8. oktoobrini läbi viidud küsitluses ei kiitnud peaministri tööd heaks 50 protsenti ning 32 protsenti kiitis heaks. Valitsuse tööd hindas siis halvaks 51 protsenti ja heaks 43 protsenti. Seega on ligi kuu aja jooksul vähenenud nende valijate osakaal, kes on rahul peaministri ja valitsuse tegevusega. 

Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 27. oktoobrist 2. novembrini ning sellele vastas kokku 1002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. 

Kaitsevägi vabastas vaktsineerimisest keeldumise tõttu ametist 46 teenistujat, kirjutab Postimees. 

«Tänaseks on kaitseväeteenistusest vabastatud 46 teenistujat, kes ei soovinud esitada nõutud tõendit (vaktsineerimise kohta – toim),» ütles neljapäeval kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna pressijaoskonna ülem kapten Taavi Karotamm. «30 olid tegevväelased ja 16 tsiviilteenistujad. Teenistusest vabastati kaheksa ohvitseri.»

Alguses oli keeldujaid 65 ehk kaitseväel õnnestus vaktsineerimise kasuks ümber veenda 19 kaitseväelast. «Kaitseväe võimaldatud infotunnid ja personaalne nõustamine aitasid vähendada inimeste hirme ning levinud väärarusaamade mõju,» selgitas Taavi Karotamm. «Mitu teenistujat, kes andsid esmalt märku soovist jätta tõend esitamata, otsustas meedikutega konsulteerimise järel vaktsineerimise ja tõendi esitamise kasuks.»

Teenistusest vabastatutest olid 13 käinud välisoperatsioonil Afganistanis, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis ja Malis. Kõigis nendes riikides teenimiseks on vaja vaktsineerida A- ja B-hepatiidi, lisaks ühes või teises riigis ka kõhutüüfuse, kollapalaviku, marutõve, meningokoki, poliomüeliidi ja puukentsefaliidi vastu.

Seega tekitas vastuseisu just koroonavaktsiin.

Kaitseväe juht kindralleitnant Martin Herem käskis augusti lõpus vastavalt valitsuse korraldusele koostada kaitseväe koroonaviirust puudutava riskianalüüsi, 13. septembriks pidid kõik töötajad sellega tutvuma ning esitama tõendi koroonaviiruse vastu vaktsineerituse, vaktsineerimisega alustamise kohta või põhjendusega, miks nad ei saa vaktsineerida.

15. septembril vahendas ETV «Aktuaalne kaamera», et kaitseväe 4400 töötajast 65 teatas vaktsineerimisest keeldumisest, teades, et selle eest võib ees oodata töö kaotus.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem pidas vaktsineerimisest keelduvate inimeste arvu liiga suureks. Tema sõnul võib kaitsevägi kaotada nakkusega kuni 40 protsenti lahinguvalmidusest.