EESTI ELU

Kas varajane kokkupuude paratsetamooliga toob kaasa terviseprobleeme?

Võrumaa Teataja 12 Mai 2021 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Kas varajane kokkupuude paratsetamooliga toob kaasa terviseprobleeme?">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Rasedatel ja väikelastel ei ole palju valikuid valu vaigistamiseks või palaviku alandamiseks.

Kõige tuntum ja enim kasutatud on paratsetamool. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased alustasid mitmes mõttes uudse teadustööga, mis loob selgust küsimuses, kas loote/imiku kokkupuude paratsetamooliga mõjutab aju arengut ja nende käitumist hilisemas elus kuni kõrge vanuseni.

Tartu Ülikooli siirdemeditsiini teadur Indrek Heinla rääkis, et jälgides pika aja vältel lapsi, kelle emad raseduse ajal paratsetamooli võtsid, on tuvastatud harvaesinevaid aga murettekitavaid probleeme.

Ööpäevaga tuli juurde 371 koroonapositiivset ja suri neli nakatunut

BNS 12 Mai 2021 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4711 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 371 ehk 7,9 protsenti testide koguarvust ja suri neli nakatunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 138 inimesel. 101 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 94, Tartumaale 48, Pärnumaale 38, Valga- ja Viljandimaale 10 uut nakkusjuhtu. Lääne-Virumaale lisandus 6, Põlva- ja Saaremaale 5, Võrumaale 4, Jõgeva- ja Läänemaale 3, Järvamaale 2 ja Raplamaale 1 uut positiivset testitulemust. Hiiumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. 4 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 343,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,5 protsenti.

Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 23, haiglaravi vajab 258 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 177 inimest ehk 68 protsenti.

Ööpäeva jooksul manustati 6217 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 379 289 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 164 302 inimesel. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 64 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.

Negatiivse iibe juures kasvatab rahvaarvu sisseränne

BNS 12 Mai 2021 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 330 068, mis on 1179 inimest rohkem kui aasta varem - loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 2602 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 inimese võrra.

Eelmisel aastal sündis 13 209 last, mis on 890 võrra vähem kui aasta varem. Statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasingu sõnul langes sündimus eelkõige nooremates vanuserühmades. „Keskmine sünnituste arv langes igas sünnitusealiste naiste vanuserühmas, kõige enam aga 25–29-aastaste seas. Võrreldes varasemaga sündis rohkem neljandaid ja viiendaid, samas vähenes esimeste, teise ning kolmandate laste arv,“ täpsustas Maasing.

Eelmisel aastal suri 15 811 inimest, mis on 410 võrra rohkem kui aasta varem. Surmade arv tervikuna oli veidi suurem kui kümnel varasemal aastal, mil aastane surmade arv püsis 15 200–15 800 vahel.

„Sündide ja surmade vahe ehk loomulik iive oli praegusest madalam viimati 2005. aastal. Enne seda oli iive aga veelgi madalam, näiteks 1994. aastal vähenes rahvaarv selle tõttu enam kui 8000 inimese võrra,“ ütles Maasing.

Maakondade võrdluses püsib aastaid kestnud trend, mille kohaselt oli iive taas positiivne Harjumaal ja Tartumaal, negatiivne aga teistes maakondades. „Selgelt eristus negatiivse iibe poolest Ida-Virumaa, kus on võrreldes teiste maakondadega sünnitusealiste naiste osakaal väiksem ning rahvastik vananev,“ lisas juhtivanalüütik.

Eestisse asus elama 16 209 inimest ja siit lahkus 12 427 inimest ehk välisrände saldo oli juba kuuendat aastat positiivne. Võrreldes aasta varasemaga oli sisseränne väiksem 1963 inimese ning väljaränne 374 inimese võrra. Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke, kuid esimest korda pärast 2016. aastat oli eestlaste rändesaldo negatiivne. Riigist lahkus 6920, aga tagasi tuli 5900 Eesti kodanikku.

Kõige rohkem liiguti endiselt Eesti ja Soome vahel, ent üle kolme aasta on rändesaldo põhjanaabritega negatiivne ehk Eestist lahkus Soome rohkem inimesi, kui Soomest Eestisse sisse rändas.

Statistikaamet korrigeeris eelmisel aastal avaldatud rahvaarvu 67 isiku võrra. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Eesti rahvaarv 1 328 889.