Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuring näitab, et kanepi esmakordne tarvitamine leiab Eestis aset üha nooremates vanuserühmades – järjest enam proovitakse kanepit enne 16. eluaastat, samas on see aju arengut silmas pidades liiga vara.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased eesotsas psühhiaatria kaasprofessori Liina Haringu ja inimese füsioloogia professori Eero Vasaraga võtsid kokku mahuka uuringu „Ained ja arenevad ajud“ tulemused. Uuringus, kus osales 4922 Eesti inimest, hinnati kanepi tarvitamist 16–45-aastaste seas ning analüüsiti, kas ja mil määral erinevad kanepi tarvitajate ja mittetarvitajate psühhopatoloogilised sümptomid.

Uuringus osalejatest oli elu jooksul kanepit kasutanud 43 protsenti ning esimest korda toimus see keskmiselt 17–18 aasta vanuses. Tulemused viitavad aga selgelt ka suundumusele, et kanepi esmakordne kasutamine leiab Eestis aset üha nooremas eas, juba enne 16. eluaastat. „Küsitluses osalenud 16-aastastest kanepitarvitajatest oli 13. eluaastaks uimastit proovinud 14,6 protsenti ja enne 16. eluaastat 68 protsenti. Need on tähelepanuväärselt suured osakaalud, arvestades kanepis leiduva tetrahüdrokannabinoolhappe (THC) ebasoodsat mõju küpsemisjärgus oleva aju toimimisele,“ rääkis Haring.

Professor Eero Vasar tõdes, et kanepi sage ja rohke kasutamine muudab organismis mitut põhiprotsessi ja vallandab pöördumatu tervisekahju. Aju arengu seisukohalt on vanus kuni noore täiskasvanueani äärmiselt kriitiline. „Umbes viieaastaselt algab ajukoore kuklasagaras protsess, mis jõuab 20-aastastel välja otsmikusagarasse ja mille tulemusena jääb ajukoor õhemaks. Õhenemise eesmärk on moodustada normaalsed närviringid. Kui astume sel kriitilisel perioodil vahele väliste mõjutajatega nagu kanep, võivad inimesel kujuneda tõsised häired,“ selgitas Vasar.

Epidemioloogilised uuringud on veenvalt näidanud, et kanepi tarvitamine noores eas tõstab riski haigestuda skisofreeniaspektri häiresse ja soodustab esmase psühhoosiepisoodi teket. Lisaks võivad pidevalt kanepit pruukivate inimeste ajus tekkida muutused, mis võivad viia emotsionaalsete ja kognitiivsete häireteni. Ka Tartu Ülikooli teadlaste uuring on kooskõlas varasemate uuringutega, mille põhjal kogevad kanepitarvitajad sagedamini depressiivsust, unehäireid, motivatsiooni puudumist ning tajumis- ja mõttekäiguhäireid. Sellised sümptomid vajaksid edasisi uuringuid, et kinnitada või välistada võimalik psühhiaatriline haigus.

Uuringud on näidanud, et kanepitooteid tarvitavatel noortel on 1,4 korda suurem tõenäosus haigestuda depressiooni, suitsiidimõtteid esineb neil 1,5 korda sagedamini ja suitsiidikatse on 3,5 korda tõenäolisem kui kanepit mitte tarvitavatel noortel. Lisaks näitavad teadusuuringud, et ligi 9%-st elu jooksul kanepit proovinutest saavad kanepi igapäevased tarbijad ning et 30 protsendil isikutest, kes on viimase aasta jooksul tarbinud suure THC-sisaldusega tooteid, võib kujuneda kanepisõltuvus. „Selle tõenäosus on neli kuni seitse korda suurem isikutel, kes on neid tooteid hakanud tarvitama enne 18. eluaastat, võrreldes nendega, kes on seda teinud täiskasvanueas,“ lisas Haring.

Teadlased tõdesid, et kanepi ulatuslikumat tarvitamist meelelahutuslikul eesmärgil on soodustanud levinud väärarusaam selle ohutusest ning et selle juurdunud vääruskumuse kummutamisega tuleb eeskätt noorte hulgas süvitsi tegeleda. Noored kanepitarvitajad ei otsi terviseprobleemide ilmnedes ise varmalt abi ning oma käitumisviisi valikuks vajavad nad rohkem tõenduspõhist infot kanepiga kaasnevate terviseriskide kohta. Seda saavad neile pakkuda eeskätt lapsevanemad, valdkonna spetsialistide loodud infoportaalid ning ka tervishoiu- ja noorsootöötajad.

Praeguses olukorras on võimalik ja tuleb suurendada nii noorte kui ka täiskasvanute teadlikkust kanepi tarvitamisega kaasnevatest terviseriskidest. Veebileht Peaasi.ee pakub koostöös Tervise Arengu Instituudiga sekkumisprogramme inimestele, kes soovivad kanepitarvitamist lõpetada või vähendada.

Uuringu „Ained ja arenevad ajud“ tulemustega saab tutvuda ajakirjas Eesti Arst ilmunud kokkuvõttes „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas“.