Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks 5,5 miljoni euro eraldamise valitsuse reservist maaeluministeeriumile põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks. 

Maaeluminister Urmas Kruuse tegi 28. oktoobril valitsuskabinetile ettepaneku maksta piima- ja sealihasektorile erakorralist toetust pandeemiast tulenevate turuarengute ning tootmiseks vajalike sisendite hindade tõusu negatiivsete mõjude leevendamiseks.

"Kuigi selle aasta alguses näitasid põllumajandussaaduste hinnad pärast COVID-19 viiruspuhangut põhjustatud langust taastumise märke, pole kokkuostuhinnad loomakasvatuses praeguseks siiski soovitud taset saavutanud, mis seab ettevõtjad keerulisse olukorda. Lisaks mõjutab ettevõtjate kuludega toimetulekut tootmiseks vajalike sisendite, eelkõige ostusööda ja energiahindade oluline kallinemine. Peamised põllumajandussektorid, kus kasumlikkus on pöördunud negatiivseks, on piima- ja sealihatootmine," lausus maaeluminister Kruuse. 

Toetuse maksmiseks on vaja taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Praegune riigiabi ajutine raamistik kehtib kuni 31. detsembrini 2021. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku pikendada riigiabi ajutist raamistikku kuni 30. juunini 2022.

Toetuse maksimaalne suurus ühe ettevõtja kohta COVID-19 ajutise riigiabi raamistiku alusel antava riigiabi puhul on 225 000 eurot. Kui toetuse taotleja on ületanud riigiabi määra, antakse toetust vähese tähtsusega abina.

Toetuse suurus ühe ettevõtja kohta vähese tähtsusega abina antava toetuse puhul ei tohi ületada 25 000 eurot. Seega on maksimaalne võimalik toetus ettevõtja kohta 250 000 eurot. Piirmäära puhul ettevõtja kohta võetakse arvesse erinevate abiandjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi. 

Täpsemad toetustingimused töötatakse välja lähiajal. Toetuse menetlemisega hakkab tegelema põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA).

Võrumaal Osula põhikoolis lasi 7. klassi õpilane kolmapäeval klassiruumis pipragaasi, põhjustades mitmele kaaslasele köhahood ning mille tõttu tuli koolipäev tavapärasest varem lõpetada, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

«Kellegi rumal temp,» ütles juhtunu kohta Osula kooli direktor Anti Ossis. «Tüdruk tahtis teada, mis lõhnaga [pipragaas] on ja lasi klassis tüdrukutele.»

Kella 10.40 paiku toimunud pipragaasi katsetamine tõi aga mitmele ruumis olnud õpilasele ja õpetajale kaasa köhahood.

«Me reageerisime ja õpilaste tervise huvides lõpetasime koolipäeva varem,» ütles direktor.

Ta täpsustas, et pipragaasi pihustanud tüdruk ei sihtinud sellega kedagi, vaid lasi ainet õhku.
«Fikseerisime juhtunu [politsei] operatiivkorrapidajaga juhuks kui see peaks kellelegi kaasa tooma terviserikke,» rääkis Ossis. «Tuulutasime ruumid ja pikapäevarühm suundus õue.» 

Koolijuhi sõnul rakendatakse pipragaasi lasknud õpilase suhtes «mõjutusmeetmeid» ning ta avaldas lootust, et selline lugu ei kordu.