Vaktsineerimisi on pühapäevahommikuse seisuga tehtud 372 224 inimesele, kellest 214 736 on poolelioleva ning 157 488 lõpetatud vaktsineerimisega.

Ööpäeva jooksul manustati 5510 doosi, kokku on manustatud 529 409 vaktsiinidoosi. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 62 protsenti. 70+ vanusegrupis on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.

Alates selle nädala algusest saavad kõik 50-aastased või veel sel aastal 50-aastaseks saavad inimesed vaktsineerimisele registreerida. Samuti on jätkuvalt oodatud vaktsineerima riskirühma kuuluvad inimesed sõltumata vanusest. Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu www.digiregistratuur.ee, helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri.

50+ aastaste inimeste nimekirjad üleriigilises digiregistratuuris on avatud. Tervishoiuteenuse osutajad avavad järjest vabu aegu. Kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud, teevad oma ajad avalikuks vastavalt vaktsiinide olemasolule. Sellest tulenevalt muutub ka info üleriigilises digiregistratuuris.

Vaktsineerimise aegasid pakuvad digiregistratuuris City Tervisekliinik, Corrigo, Eesti Diabeedikeskus, Hiiumaa Haigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Järvamaa Haigla, Jõgeva Haigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Läänemaa Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Medita Kliinik, Põlva Haigla, Qvalitas Arstikeskus, Rakvere Haigla, S Silmarõõm, Sanatoorium Tervis, Tallinna Eriarstikeskus, Tartu Ülikooli Kliinikum, TNP Konsultatsioonid, Viljandi Haigla ja Viru Haigla.

Ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3193 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid oli 157 ehk 4,9 protsenti, kahjuks suri ka kuus patsienti.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 77 inimesel. Uutest Harjumaa haigusjuhtudest lisandus 59 Tallinna.

Ida-Virumaale laekus 21, Pärnumaale 15, Viljandimaale 11, Tartu- ja Valgamaale seitse uut nakkusjuhtu. Lääne-Virumaale neli, Põlva-, Rapla- ja Läänemaale kaks ja Jõgevamaale üks uut positiivset testitulemust. Hiiu-, Saare,- Järva- ja Võrumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kaheksal positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 351,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,8 protsenti.

Pühapäevahommikuse seisuga viibib haiglas 287 koroonapatsienti, kellest 43 on intensiivis. Neist omakorda 31 on juhitaval hingamisel. Haiglaravi on kokku vajanud 7 protsenti haigete üldarvust. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 211 inimest ehk 73,5 protsenti.

Ööpäeva jooksul suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest: 61-aastane mees, 66-aastane naine, 68-, 81- ja 87-aastane mees ning 91-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1201 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Kolme neljandiku naiste arvates on emaks olemine naise elus kõige tähtsam roll, selgus emadepäeva eel läbi viidud avaliku arvamuse küsitlusest, mille tellis Pere Sihtkapital ja viis läbi Norstat.

Ühtlasi leiab 86 protsenti emadest, et Eestis on hea lapsi kasvatada. Oma emaga on heades või pigem heades suhetes 83 protsenti Eesti naistest. Lisaks emadust puudutavale uuriti hinnanguid paarisuhtele ning mehe rollile perekonnas.

Küsitlus näitas, et valdav enamus Eesti naisi elab õnnelikus paarisuhtes – 89 protsenti naistest hindasid enda paarisuhet õnnelikuks või pigem õnnelikuks. Tulemus ei sõltunud oluliselt vastaja rahvusest ega vanusest, kuid mida noorem oli vastaja, seda enam oli jah-vastuseid, ning vanuse kasvades kaldus valik vastuse "pigem jah" poole. Veidi vähem, keskmiselt 79 protsenti naistest usub, et nende paarisuhe jääb kestma kuni surmani. Samas kasvab usk suhte püsimajäämisesse koos vanusega: kui 18–24-aastastest uskus surmani kokkujäämisesse 58 protsenti, siis 65-aastastest ja vanematest koguni 95 protsenti.

Küsitluse kohaselt ei olnud 18-aastastest ja vanematest naistest paarisuhtes 30 protsenti. Neil paluti hinnata, kuivõrd nad usuvad, et suudavad oma elus õnneliku ja kestva paarisuhte luua. Keskmiselt 47 protsenti naistest arvas, et see on võimalik, kuid koos vanusega positiivsete vastuste osakaal vähenes. Kui aktiivseimas pereloomeeas olevatest partnerita naistest uskus õnneliku ja kestva paarisuhte loomise võimalusse 70-80 protsenti vastanutest, siis üle 45-aastastest vaid 20-44 protsenti.

Pea kõik emad leidsid, et mehel on pereelus tähtis roll. Nii arvas 95 protsenti emadest. Samas on naised mõnevõrra murelikud, kas Eestis leidub sobivad mehi piisavalt – nimelt leidis 39 protsenti vastanutest, et Eestis on laste isaks sobivaid mehi liiga vähe. Hinnang sõltus ennekõike naise enda perekonnaseisust – abielus olevad naised nõustusid kõige harvem, et sobivaid mehi pole piisavalt (32%), kõige sagedamini nõustusid sellega lahutatud ja partnerist lahus elavad naised (vastavalt 51% ja 50%). Haridustasemete lõikes andsid isakandidaatide piisavusele mõneti üllatuslikult kõige positiivsema hinnangu kõrgharidusega naised.

Küsitlusest selgus, et ideaalsete tingimuste korral sooviks 51 protsenti naistest näha oma peres kasvamas vähemalt kolme last. Sarnase tulemuse andis ka varasem, Tartu Ülikooli poolt 2014. aastal läbi viidud naiste tervise uuring. Eesti sündide statistika näitab aga, et tegelikult saab elu jooksul kolme või enama lapse emaks umbes veerand naistest. Küsitlustulemuste kohaselt soovivad keskmisest sagedamini kolme või enama lapse emaks saada kõrgharidusega naised.

Emadepäevale pühendatud avaliku arvamuse uuring viidi läbi osana Pere Sihtkapitali algatatud ning läbi aasta vältava Rahvastikubaromeetri lühiküsitluste sarjast, mille eesmärk on uurida Eesti elanike arvamusi ja hoiakuid rahvastikupoliitikaga seotud küsimustes. Pere Sihtkapital kasutab küsitluste tulemusi taastetaseme sündimuse saavutamiseks ning muude rahvastikuprobleemide lahendamiseks vajalike poliitikasoovituste väljatöötamisel valitsusele.

Pere Sihtkapitali nõukogu esimees Katrin Kiisk loodab, et naiste ja emade arvamuse uurimine aitab emaduse ja laste kasvatamise teemadele ühiskonnas rohkem tähelepanu saada.

"Emadusele pööratakse päevapoliitikas võrdlemisi vähe tähelepanu, kuna seda peetakse nii-öelda pehmeks teemaks. Tegelikult on emadus väga oluline nii individuaalselt igaühele meist kui ka laiemalt kogu ühiskonnale. Emadepäev annab võimaluse seda meelde tuletada ja mõelda, kas saame emade heaks midagi senisest paremaks muuta," rääkis Kiisk, kelle sõnul toetab emaduse väärtustamine ning laste kasvatamiseks paremate võimaluste loomine rahva kestmist, sest julgustab suuremat peret looma.

Küsitluse projektijuhi Hillar Peterseni sõnul on meie emade ja vanaemade arvamuse ja vajaduste uurimine üks võimalus lugupidamise ja tänulikkuse näitamiseks.

"Emad on andnud meile elu ning aidanud oma hoole, armastuse ja pühendumusega kasvada selleks, kes me oleme. Vähim, mida saame vastutasuks teha, on küsida, kuidas meie emadel läheb, ning leida rohkem võimalusi nende vajadustega arvestamiseks. See oli ka antud uuringu üheks eesmärgiks," rääkis Petersen tulemusi kommenteerides. "Kuigi levinud arvamuse kohaselt on kõrgharidusega naised partneri leidmisel ja pereloomes teistest kehvemas seisus, oli hea meel näha, et küsitluse tulemused kinnitavad pigem vastupidist. Samuti on positiivne, et naiste arvates on Eestis üldiselt hea lapsi kasvatada ning et soodsates tingimustes võiks lapsi peredes rohkemgi olla."

Rahvastikubaromeetri küsitluse tellis Pere Sihtkapital SA, läbiviijaks oli uuringufirma Norstat. Küsitlus põhines üle-eestilisel esinduslikul juhuvalimil ning viidi läbi aprillikuus eesti- ja venekeelse internetiküsitlusena. Vastused saadi kokku kahelt tuhandelt 18-aastaselt ja vanemalt naissoost Eesti elanikult. Uuringutulemuste põhjalikum raport on koostamisel ning avaldatakse Pere Sihtkapitali kodulehel lähinädalate jooksul.