Rahandusministeerium saatis kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muudatused, millega lõpetatakse 1990ndatel kehtestatud eluasemelaenu intresside maksusoodustuse andmine.  

„Seniste poliitikate revisjon on jõudnud tulemuseni, et 1990ndatel väga kõrgete laenuintresside keskkonnas loodud soodustusega jätkamine ei ole täna enam arukas maksumaksjate raha kulutus,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. “Riigipoolne täiendava soodustusega laenuvõtmise motiveerimine on praeguses keskkonnas kaheldav poliitikavalik.”

Minister lisas, et näiteks noorte perede sihtrühma toetamiseks on praeguseks tõhusamaid lahendusi. “Noori peresid aitab eluaseme soetamisel ka edaspidi Kredexi laenumeede, mis on oma sihikult täpsem. Iganenud maksusoodustus kaob, selle võrra on võimalus tuludest rohkem maha arvata investeeringuid iseendasse ja heategevusse ehk koolituskulusid ja annetusi,” sõnas minister. 

Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus kehtestati 1996. aastal, et lihtsustada eluasemelaenude võtmist ja uute eluasemete ostmist. Tol ajal olid eluasemelaenude intressid kõrged ja laenuturg ei toiminud sama hästi kui praegu. 1997. aastal oli keskmine eluasemelaenu intress 12-13 protsenti, kuid 2021. aasta märtsis 2,17 protsenti.

Seetõttu oli 1990ndatel riigi algne sekkumine eluasemelaenu turule vajalik ning õigustatud, kuid nüüdseks on see oma algse eesmärgi kaotanud. Eluasemelaenu intressid on kukkunud kordades ja seetõttu pole intressi tasumise toetamisel riigi toetus enam otstarbekas maksuraha kasutamine. Soodustuse lõpetamist on Eestile soovitanud ka OECD eksperdid. 

Aastate jooksul on maksusoodustust oluliselt piiratud ja aastast 2017 saab eluasemelaenu intresse maha arvata vaid 300 euro ulatuses aastas. maksimaalne soodustuse summa on 60 eurot aastas. 

Kuna inimesel on oma maksustatavast tulust koos intressidega õigus maha arvata ka koolituskulusid ja annetusi kokku 1200 euro eest aastas ning see summa ei muutu, siis võib vabanevat 300 eurot kasutada muude eelpoolmainitud kulude maha arvamiseks.

Muudatus hakkab kehtima järgmise aasta tulule, ehk eluasemelaenu intresse oma maksustatavast tulust maha arvata pole enam võimalik 2023. aastal esitatavas tuludeklaratsioonis.

Seadus on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril.

Järgmise nädala alguses on tulemas üle 20 kraadi sooja, prognoosib ilmateenistus. 

Reedel eemaldub madalrõhuala Soome põhjaalade suunas, aga selle serva mööda liigub üle Eesti vihmapilvi. Puhub võrdlemisi tugev lõuna- ja edelatuul, õhtupoolikul pöördub tuul läänekaarde. Öösel on sooja 2-5, päeval 7-10 kraadi, tihedama sajuhoo all langeb paar kraadi madalamale.

Laupäeval läheneb lõuna poolt uus madalrõhkkond ja praegustel andmetel suundub see Eesti kagupiiri lähistelt mööda Peipsi taha. Vihmapilvi jõuab enam Eesti lõuna- ja idaossa, lääne pool on saju võimalus väiksem. Tuul puhub öösel läänekaarest ja on võrdlemisi nõrk, päeval valdavalt loodest ja muutub tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni +4 kraadi, päeval on sooja 5-9 kraadi. 

Pühapäeval jätkub aeglane õhurõhu tõus ja üle Eesti liigub kõrgrõhuhari. Öö on selgem ja sajuta ning õhutemperatuur langeb vahemikku -1 kuni +4 kraadi. Päeval areneb pilverünki ja võib üksikuid sajuhooge tulla ning seda eelkõige Eesti lääneosas. Puhub mõõdukas läänekaare tuul, õhtul pöördub lõunasse ja saartel tugevneb. Õhutemperatuur tõuseb 9-13 kraadini.

Järgmise nädala esmaspäeval laieneb Skandinaaviast madalrõhkkond Läänemereni, samal ajal tugevneb Venemaa kohal kõrgrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail pöördub Läänemere ääres õhuvool lõunasse ja soojem õhumass pääseb Eesti alale. Kahe õhumassi piirimail võib kohati veidi vihma sadada ning seda eelkõige Lääne- ja Loode-Eestis. Lõuna- ja kagutuul on tugev. Öösel on sooja 5-10, päeval 15-20 kraadi, meretuulele avatud rannikul tuleb kuni 10 kraadi sooja.

Teisipäeval madalrõhkkond Skandinaaviast edasi ei pääse, sest Venemaa kohal püsiv kõrgrõhkkond ei tagane ning ulatub servaga üle Läänemere idaranniku. Ilm on sajuta ja laialdaselt ka selge taevaga. Kahe rõhuala vastasseisu tõttu aga puhub ikka tugev lõuna- ja kagutuul. Lõunakaarest jätkub sooja juurdevool. Öösel on sooja 7-12, päeval 16-21 kraadi, meretuulega rannikul jääb 10 kraadi lähedale.

Kolmapäeval püsib Venemaa kõrgrõhkkonna ülekaal. Pilvi on hõredalt, ilm on sajuta ja mõõdukalt tugeva kagutuulega ning suviselt soe.