Esimesed tõeliselt soojad ilmad on avanud taas grillihooaja, kuid juba toonud kaasa ka tõsiseid õnnetusi. Hooajale vastu minnes tasub seega meelde tuletada mõningaid ohutusnippe, et kevadsuvised tuletegemised ei kulmineeruks tule kontrolli alt väljumisega.

Grillimisel tuleb tähelepanu pöörata mitmele olulisele nüansile, mida kiputakse unustama või nende ohutaset pisendama. Gjensidige kahjukäsitluse juht Maarika Mürk soovitab esmalt hinnata, milline on üldse grilli-alune ja seda ümbritsev pinnas. "On väga oluline puhastada ala kuivanud taimestikust ja muust kergesti süttivast materjalist. Silmnähtavalt kuiva pinnast tuleks niisutada veega ja seda kõike vähemalt 0,5 m ulatuses tuleasemest, et lenduvad sädemed ümbritsevat ei süütaks," rõhutas ta.

Tähelepanuta tuleb pöörata ka tuule tugevusele. Tuleohutusseaduse kohaselt tohib lõket teha vaid siis, kui tuulekiirus jääb alla 5,4 meetrini sekundis. Vastasel korral võib tuul sädemed edasi kanda ja ohustada läheduses olevaid hooneid ja ümbritsevat maastikku.

Kui tuletegemiseks kasutada grilli, tasub kindlasti kasutada grillkaant, sest särisevalt grillilt võib välja kukkuda söetükke ja sädemeid. Metsas grillides on ohutum variant kasutada näiteks RMK poolt üles seatud lõkkekohti, mis on kinnisema grilli disaini ja ette valmistatud pinnasega. Alati tasub juures hoida kustutusvahendit – olgu selleks vesi-või pulberkustuti, ämber veega või kustutustekk.

Mürk soovitab enne grillima asumist uurida ka kohaliku omavalitsuse õigusakte. „Tiheasustusalal võib lõkke tegemine ja grillimine olla piiratud või lausa keelatud. Määratud võib olla ka see, mida lõkkes üldse põletada tohib. Kortermajas peab arvestama korteriühistu kehtestatud reeglitega – kui rõdul grillimine on keelatud, siis tuleb sellest ka kinni pidada.“

Vastavalt asukohale tuleb valida sobiv grillseade: puu-, söe-, gaasi- või elektrigrill. Rõdul ja terrassil tohib kasutada ainult selliseid grillseadmeid, mis ei tarvita tahket kütust (nt söe- või puugrill) ning mis on lubatud tootja kasutus- ja ohutusjuhendis. Grill tuleb asetada tasasele pinnale ja jälgida, et see paikneks ohutus kauguses hoonetest – lahtise leegiga grillimisel vähemalt 5 m, kaanega grillahju puhul vähemalt 2 m.

Terrassil ja rõdul grillimiseks:

* Tee selgeks korteriühistu poolt kehtestatud grilli kasutamise reeglid. * Kui rõdu ja terrass on hoone osa, siis ära kasuta seal tahkel kütusel (nt söe- või puugrill) töötavat grillseadet. * Kasuta ainult elektri- või gaasigrilli, kuid veendu enne, et seadme kasutusjuhend seda lubab. * Jäta grilli ümber piisavalt ruumi, et küttekeha ei põhjustaks süttimist. * Jälgi, et grillimisel tekkiv suits ja lõhnad ei häiriks naabreid. * Ära jäta grilli järelevalveta! * Hoia veeämber või tulekustuti käepärast! Pärast grillimist veendu, et seade oleks korralikult välja lülitatud. Aias ja looduses grillimiseks: * Kasuta söe- või puidugrilli üksnes koduaias grillimiseks. * Paigalda grillseade hoonest eemale tasasele, mittesüttivale pinnasele. Puugrill hoonest vähemalt 5 meetri ja söegrill vähemalt 2 meetri kaugusele. * Enne grillimist puhasta grilli vahetu ümbrus kuivanud taimedest, okstest ja muudest põlevmaterjalidest. Vajadusel kasta kuiv maapind veega märjaks. * Ära grilli tuulise ilmaga, sest sädemed võivad kanduda kuni 200 meetri kaugusele.

Eesti e-sigareti kasutajate seas läbi viidud uuringust selgus, et peamiselt on tegemist endiste suitsetajatega, seejuures on suurem osa e-sigareti kasutajatest mehed, vaid iga neljas on naine.

Peamiselt ajendas neid e-sigaretti proovima soov katsetada selle abil suitsetamisest loobumist ja niimoodi oma tervist säästa, selgus uuringust. 

“Eesti e-sigareti kasutajad sarnanevad Suurbritannia e-sigareti kasutajatega. Mõlemad on enamasti endised suitsetajad ja e-sigareti juurde jõudsid nad soovist selle abil suitsetamisest loobuda. Küll aga eristab Eesti e-sigareti kasutajaid Suurbritannia saatusekaaslastest see, et meil ei käsitleta e-sigaretti jätkuvalt suitsetamisest loobumise vahendina ja sellest võimalusest ei taheta rääkida,” ütles NNA Suitsuvaba Eesti tegevjuht Ingmar Kurg.

Kuigi kõige enam on Eesti e-sigareti kasutajate seas 22–30-aastaseid 27 protsendiga, siis võrreldes varasemate uuringutega on järjepanu kasvanud üle 40-aastaste osakaal.

“Selle muutuse poolest hakkame üha enam sarnanema Saksamaale, kus just üle 40-aastased pikaajalised suitsetajad on teadlikult võtnud kasutusele e-sigareti, et selle abil esmalt suitsetamist vähendada ja lõpuks üldse loobuda,” selgitas Ingmar Kurg.

37 protsenti praegustest ja endistest e-sigareti kasutajatest ütles, et nemad ei märganud pärast e-sigareti kasutusele võtmist muutusi oma tervises. Kolm protsenti leidis, et nende tervis muutus kehvemaks, tuues näiteks probleeme kehakaalu tõusu, higistamise, hingamise ja suuhügieeniga. 60 protsenti märkis seevastu, et nemad tundsid pärast e-sigareti kasutusele võtmist oma tervises paranemise märke.

Neist, kes märkisid, et nende tervis paranes, ütles 34 protsenti, et suitsetajale omane köha ja röga vähenes või kadus üldse. 31 protsenti tundsid, et neil on rohkem võhma ja jõudu ning sportlik vorm paranes. 26 protsenti tõi välja maitse- ja lõhnataju paranemise ning 25 protsendi sõnul paranes neil hingamine.

58 protsenti e-sigareti kasutajates tunnistas, et nad on ostnud kõik e-sigareti vedeliku komponendid eraldi ja siis nendest endale e-vedeliku ise kokku seganud.

“E-vedelike isesegamise suur osakaal näitab, et e-sigareti kasutajaid tubaka ja mentooli maitse ei rahulda ning nad tahavad suuremat valikut. Seejuures ei piirduta ainult meelepärase maitse lisamisega maitseta e-vedelikku, vaid lõplik e-vedelik segatakse ise eri komponentidest kokku,” selgitas Kurg.

Valmis e-vedelikke, mis on maitseta või sisaldavad tubaka ja/või mentooli maitset, on soetanud 37 protsenti e-sigareti kasutajatest. 20 protsenti vastanutest ainult selliseid vedelikke tarbivadki.

Uuringust selgus, et kõigile e-sigareti kasutajatele e-vedelike isesegamine ja maitsestamine ei sobi. Seitse protsenti endistest e-sigareti kasutajatest tunnistas, et maitsekeelu järel hakkasid nad taas suitsetama.

“Seades rumalaid piiranguid suitsetamisest loobuda aitavatele toodetele võib tulemuseks olla hoopis vastupidine. Kõige markantsem on San Francisco näide, kus suitsetamist sooviti vähendada e-sigarettide keelamisega, kuid keelu tulemusena kasvas hüppeliselt suitsetajate arv,” kirjeldas Ingmar Kurg.

E-sigareti kasutajatest 71 protsenti  märkis, et nad on ostnud endale e-vedelikke e-sigareti kauplusest. Seejuures 44 protsenti kasutajatest oma e-vedelikud ainult e-sigareti kauplustest ostavadki. Ülejäänud kasutavad ka muid lahendusi, sealhulgas märkis 26 protsenti, et nemad soetavad e-vedelikke sõbra käest või mustalt turult. Pandeeemia tõttu kehtestatud piirangutest hoolimata soetab 19 protsenti kasutajates endale e-vedelikke piirikaubandusest.

“Suur isesegamine ja mustalt turult ostmine on seotud täiendavate riskidega. 1. aprillist kehtima hakanud e-vedelike aktsiisi kogumise peatamise tulemusena võiks mõnevõrra isesegamise ja musta turu osakaal väheneda. Siiski suurt isesegamise kadumist oodata ei ole, sest endiselt kehtib Eestis maitsestatud e-vedelike müügi keeld, mistõttu ei ole suurel hulgal e-sigareti kasutajatel jätkuvalt võimalik soetada endale meelepärase maitsega laboratoorselt kontrollitud ja Euroopa Liidu nõuetele vastavaid e-vedelike,” rõhutas Ingmar Kurg.

MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti poolt läbi viidud uuringus osales 567 inimest, kellel oli kogemus e-sigareti kasutamisega. Neist 70 protsenti olid regulaarsed e-sigareti kasutajad, 20 protsenti endised e-sigareti kasutajad ning 10 protsenti oli e-sigarette proovinud mõned korrad.