EESTI ELU

Danpower investeerib lähiaastatel Väimela kaugküttevõrku miljon eurot

Soojatootja Danpower Eesti AS ostis Vee-Ekspert OÜ-lt Väimela kaugküttevõrgu, kuhu kavatseb lähiaastatel investeerida ligikaudu miljon eurot.

"Kuna varustame soojaga lähedal asuvat Võru linna, oli Väimelasse laienemine meie jaoks igati mõistlik ja loogiline samm," ütles Danpower Eesti juhatuse liige Juhan Aguraiuja pressiteates.

Väimela katlamaja võimsus on 3 megavatti ja kaugküttevõrgu kogupikkus 1,5 kilomeetrit. Aguraiuja sõnas, et kui seni töötas sealne võrk ainult põlevkiviõli peal, siis Danpower kavatseb lähiaastatel minna üle taastuvate energiaallikate kasutamise peale.

Peale parema õhukvaliteedi loob ligi miljoni eurone investeering eelduse, et tulevikus saab Danpower toasooja hinda Väimelas langetada. "Esialgu jääb megavatt-tunni hind siiski samaks, kuna uue energialahenduse välja töötamine ja ehitus võtab paar aastat aega. Küll aga toob taastuvate kütuste kasutamine tarbijatele pikas plaanis madalamad ja stabiilsemad hinnad," ütles Aguraiuja. 

Lisaks võtab Danpower Vee-Eksperdi tütarfirmalt Termoekspert OÜ-lt üle kümmekonna väiksema lokaalkatlamaja opereerimise Lõuna-Eestis. Nende hulka kuuluvad näiteks kooli- ja kortermajad, lasteaiad ning kultuurikeskused.

Danpower otsib jätkuvalt Eestis taastuvenergia projekte, kuhu on valmis investeerima kuni 100 miljonit eurot. "Eelkõige otsime suuri arendusi, aga tegeleme väga hea meelega ka väiksemate projektidega nagu näiteks Väimela," sõnas Aguraiuja.

Danpower Eesti AS kuulub Enercity AG kontserni, mis on Saksamaa üks suuremaid energiaettevõtteid. Danpower opereerib Eestis Võru ja Puiga kaugküttesüsteemi, kuhu on alates 2012. aastast investeerinud rohkem 7 miljonit eurot. Ettevõte kuulub Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingusse.

Võru kesklinna erinevates paikades saab reedel võtta osa rattapäevale pühendatud tegevustest

Rattapäev 2019 FOTO: Aigar Nagel

Orienteerumisklubi Võru eestvedamisel stardib ja finišeerub linna keskväljakult keskkonnateemaline linnaorienteerumine ratastel.

Kesklinna parki seab Võru Hawaii Express üles jalgrataste kontroll-punkti. Transpordiamet toob kohale vigurraja, kus saab testida oma sõiduosavust. Kohal on ka traditsiooniline heategevuslik supitelk, kus kogutakse annetusraha Toetuskeskusele Meiela. Kehtivate piirangute tõttu tuleb tänavu ära jätta traditsiooniline laste võidusõit ratastel.

Rattapäeva tegevused toimuvad kell 16-19. Osalejatel on võimalus osaleda loosimises, kuhu on välja pandud erinevaid auhindu.

Loosimine toimub 1. juunil ning võitjatest teavitatakse linna facebooki lehel.

Keskmine brutokuupalk kasvas esimeses kvartalis 4,9 protsenti

Statistikaameti andmeil oli keskmine brutokuupalk 2021. aasta esimeses kvartalis 1473 eurot, kasvades mulluse esimese kvartaliga võrreldes 4,9 protsenti.

Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel, teatas statistikaamet.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul on keskmine brutokuupalk viimase viie aasta jooksul järjepidevalt suurenenud. "Möödunud aastal võis küll täheldada palgakasvu tempo aeglustumist, aga selle aasta esimeses kvartalis oli keskmine brutokuupalk taas ligi 5 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal," ütles Tarkiainen pressiteates.

Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt 1623 euroga Harjumaal ja 1438 euroga Tartumaal ning madalaim 1118 euroga Võrumaal ja 1133 euroga Põlvamaal. Kõige enam tõusid palgad aastaga Hiiumaal ja Pärnumaal, väikseim palkade tõus oli aga Võrumaal ning Põlvamaal.

Keskmine brutokuupalk oli taas kõrgeim 2629 euroga info ja side tegevusalal, 2582 euroga finants- ja kindlustustegevuses ning 2295 euroga energeetikas.

Madalaimat palka teeniti aga 847 euroga majutuse ja toitlustuse, 1119 euroga kinnisvaraalase tegevuse ning 1165 euroga kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel.

"Palk kahanes tegevusalade lõikes vaid majutuses ja toitlustuses ning energeetikas, suurim kasv oli aga tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning põllumajanduse ja metsanduse tegevusaladel," lisas Tarkiainen.

 

Kõrgeim brutokuupalk oli 1877 euroga riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning 1831 euroga välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk kõige enam välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ning kõige vähem riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD