EESTI ELU
Eesti Energia kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõte Elektrilevi OÜ tõstab alates järgmise aasta 1. märtsist võrguteenuse keskmist hinda 3 protsenti, selle põhjuseks on suuresti elektri hinna järsk tõus.
Ettevõte rõhutas seejuures, et ka elektrivõrk vajab toimimiseks elektrit ja see kulu on Elektrilevil kasvanud 61 protsenti. "Sisendhinnad on kasvanud kohati poole võrra, kuid oleme suuremat võrgutasu tõusu suutnud vältida Elektrilevi töö järjepideva efektiivse korraldamise ja digitaliseerimisega," ütles Elektrilevi juht Mihkel Härm pressiteates.
Võrguteenuse hind tõusis viimati 2013. aastal. Alates sellest ajast on võrgutariif neljal korral summaarselt kokku 20 protsenti langenud, viimati 2019. aastal.
Elektrilevi selgitas seejuures, et toob alates 2022. aasta 1. märtsist turule senisest paindlikumad võrgupaketid, tänu millele on ettevõtte sõnul klientidel võimalik oma tarbimist targemalt juhtida ning sellega oma elektriarvet vähendada.
Mitmetariifsed paketid ja paindlikum võrguteenuse hinnastamine on ettevõtte sõnul osa Elektrilevi strateegiast rohepöörde toetamisel. Kui tarbimine võrgus on madal, siis on võrgutasu soodsam. Kui tarbimine on elektrivõrgus suur, siis on ka hind kõrgem.
Soodsam tariif hakkab kehtima ka riiklikel pühadel. Samuti pikeneb tööpäevadel ühe tunni võrra öötariifi aeg, mis saab edaspidi olema ajavahemikus 22.00–7.00.
Elektrilevi juht lubas, et ettevõte teeb paketivahetuse kliendi jaoks võimalikult lihtsaks. "Alates veebruarist saavad Elektrilevi kliendid iseteenindusest vaadata, millist paketti me neile senise tarbimise põhjal soovitame. Sealsamas on võimalik paketimuudatus mugavalt ära teha," märkis ta.
Elektrilevi kliendid saavad uute pakettide kohta ka personaalse teavituse. Hinnamuutus pakettide lõikes on erinev. Hinnakirjad on kooskõlastatud konkurentsiametiga.
Elektrilevi haldab ligikaudu 63 000 kilomeetrit elektriliine ja 25 300 alajaama. Kliente on võrguettevõttel enam kui 533 000.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Järgmisel aastal muutub lapsepuhkuse süsteem">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Alates järgmise aasta 1. aprillist, mil töölepingu seaduses muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem, tekib kõigil lapsevanematel õigus saada kümme tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta, kirjutab tööõigusele spetsialiseerunud Grant Thornton Baltic.
Kümme tööpäeva pole siiski iga aasta kohta, vaid ühekordne puhkus alates vanemahüvitise lõpust kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Lapse 14-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast lapsepuhkust.
Varem oli vanematel kahe peale kokku õigus kolmele kuni kuuele puhkusepäevale aastas olenevalt laste vanusest. Seadusemuudatus toob kaasa võrdsed õigused mõlemale lapsevanemale, sest alates 1. aprillist tekib mõlemal vanemal võrdne õigus saada iga lapse kohta kümme tööpäeva puhkust, kuid kaob ära aastapõhine arvestus.
- Praegused rekordilised elektrihinnad pole Eesti eripära
- Lähipäevad toovad kuni 15 kraadi pakast
- Terminal Oil reageeris hinnalangusele maailma kütuseturul
- Päästjad meenutavad: jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik
- Eesti Post plaanib kahjumlikku postiteenuseäri koomale tõmmata
- Amet tuvastas nõuetele mittevastavad äädikad
- EMA andis heakskiidu Pfizeri kasutamiseks 5–11aastastel
- Madalama sissetulekuga majapidamiste laenumaht kasvab
- Kohtuekspertiisi instituut hakkab seirama reoveest narkootikume
- Haiglaravil on 313 koroonahaiget ja suri kaheksa nakatunut
- Meelelahutusasutuste lahtiolekupiirang võib kaduda
- Kindlustused tegid oktoobris 6,5 miljoni eest elukindlustuse makseid
- Reisimiseks peab looma uue COVID-i vaktsineerimise tõendi
- Sealiha- ja piimatootjaid ootab detsembris 5,5 miljonit eurot toetust
- FOTOD: Piiritõkete rajamine on kulgenud ladusalt
- Noortele tätoveerimissalongide uksed sulgev eelnõu jõuab parlamenti
- Haiglaravil on 445 koroonapatsienti ja suri 11 nakatunut
- Kaitsevägi ja PPA hakkasid piirile ajutisi piiritõkkeid rajama
- Koolides on 1. novembrist tuvastatud 2283 positiivset testi
- Soome laenab Eestile üle 130 000 vaktsiinidoosi
- Ligi 90 protsenti inimestest järgib maskikohustust
- Eesti idapiiril kehtestatakse ajutised lennupiirangud
- Kõige vähem tahetakse jõuluvanalt raha
- 7 soovitust lapsevanematele, kuidas toetada last distantsõppel
- Eestlased maksavad interneti eest jätkuvalt naabritest enam
- Enam kui pooled tööandjad plaanivad lähikuudel palku tõsta
- Haridusminister külastas Värskas uut setokeelset lasteaiarühma
- Oktoobris registreeriti 1046 sündi
- Haiglaravil on 544 koroonapatsienti ja suri 17 nakatunut
- Võrumaa aasta isa tiitli pälvis Mihkel Matsin
- Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kell jäi aastate järel taas terveks
- Maale kodu soetamist toetava laenu tingimused said paika
- Valitsus eraldas põllumajanduse erakorraliseks toetuseks 5,5 miljonit
- Pipragaas lõpetas Võrumaa koolis päeva
- Haiglad on täidetud vaktsineerimata inimestega
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Komisjon soovitab 5-11-aastaste COVID-19 vastast vaktsineerimist">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Sotsiaalministeeriumi juures kogunenud immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab 5-11-aastaste COVID-19 vastast vaktsineerimist.
Teisipäeval arutas riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon 5-11-aastaste laste COVID-19 vastase vaktsineerimisega seotud küsimusi, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Eksperdid soovitavad vaktsineerida 5-11-aastaseid lapsi COVID-19 haiguse, raske haigestumise ja tüsistuste tekkimise riski vähendamiseks selles vanusegrupis ning viiruse leviku pidurdamiseks lastekollektiivides ja lähikondsete seas.
"Uuringud on kinnitanud, et COVID-19 vastane vaktsineerimine on tõhus nii nakatumiste kui haigestumiste, eriti raskete haigestumiste vähendamiseks kõigis earühmades, sh lastel.