Lastekaitsepäeval,1. juuni, heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sest sellest aastast on lastekaitsepäev lipupäev.

Laste väärtustamiseks on ka kõiks teised oodatud heiskama sinimustvalgeid lippe, teatas riigikantselei sümboolikanõunik esmaspäeval. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ning langetatakse hiljemalt kell 22.

Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmsel konverentsil. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel aegadel, on Eestis kinni peetud tavast tähistada lastekaitsepäeva juunikuu esimesel päeval. Lastekaitse liit alustas lastekaitsepäeva tähistamist enam kui 30 aastat tagasi.

1. juuni tähistamine lipupäevana toob esile lastekaitsepäeva sõnumi, laste heaolu ja kaitse väärtustamise meie ühiskonnas. ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab vanemate kõrval riigi rolli lapse õiguste kaitsmisel ja arenguks vajalike tingimuste loomisel. 

Riigikogu täiendas lipupäevade loetelu möödunud aasta 12. novembril, lisades sinna kaks uut lipupäeva – lastekaitsepäeva 1. juunil ja vanavanemate päeva septembrikuu teisel pühapäeval.

Sellel aastal on Eestis kokku 18 korralist lipupäeva.

Vastavalt valitsuse korraldusele asendub alates esmaspäevast 2+2 liikumispiirang hajutatuse nõudega.

Esmaspäevast ei kohaldata enam ka rühmapiiranguid ning leevenevad nõuded siseruumide täitumusele. Näiteks kohvikutes ja restoranides tohib siseruumidest olla täidetud kuni 50 protsenti. 14. juunist pikenevad lahtioleku kellaajad südaööni ja suurenevad ürituste osavõtjate piirarvud.

Alates esmaspäevast tuleb avalikus siseruumis 2+2 liikumispiirangu asemel arvestada hajutatuse nõudega. Hajutatuse nõude puhul tuleb võõrastest inimestest hoiduda viiruseleviku seisukohast mõistlikusse kaugusesse.

Esmaspäevast on lubatud sisetingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja täiendõpe kuni 200 inimesele ja alates 14. juunist kuni 600 inimesele, läbivalt tuleb arvestada hajutatuse ja kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Sisetingimustes tuleb kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased ja juhul, kui see pole tervislikel põhjustel, tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Alates esmaspäevast tohib välitingimustes üritustest osa võtta kuni 250 inimest ja 14. juunist maksimaalselt 1000 inimest.

Alates esmaspäevast võib välitingimustes toimuvaid spordi- ja liikumisüritusi korraldada kuni 250 osalejaga. Arvestada tuleb sulgemisajaga kell 22.

Alates 14. juunist tohib sisetingimustes korraldada spordi- ja liikumisüritusi 600 inimesele ja välitingimustes kuni 1000 osalejale, kaasa arvatud pealtvaatajad. Sisetingimustes tuleb tagada hajutatus ja ruumitäituvus kuni 50 protsenti. Nii sise- kui välitingimustes peavad üritused lõppema hiljemalt südaööl kell 00.00. Tippspordivõistlused nii sise- kui välitingimustes on lubatud ilma kellaajapiiranguteta.

Alates 31. maist lubatakse siseruumides avalikust koosolekust ja üritusest, näiteks konverentsist, teatrietendusest, kontserdist, kinoseansist, aga ka meelelahutusteenuse osutamisest ning avalikust jumalateenistusest või usulisest talitusest osa võtta kuni 200 inimest. Arvestada tuleb kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Üritused peavad lõppema kell 22, kuid juhul, kui näiteks teatrietendus, kinoseanss või kontsert ei ole selleks kellaajaks lõppenud, tohib külastajate jaoks uksed sulgeda ka mõistliku aja jooksul pärast kella 22.

Alates 14. juunist tohib sisetingimustes mainitud üritustest osa võtta kuni 600 ja välitingimustes kuni 1000 inimest. Üritus peab lõppema hiljemalt südaööl.

Alates esmaspäevast ei rakendata muuseumides ja näituseasutustes piiranguid rühmategevustele, kuid arvestada tuleb, et ühes ruumist ei tohi olla täidetud üle 50 protsendi või viibida üle 200 inimese ruumi kohta.

Alates 14. juunist tohib muuseumite ja näitusasutuste siseruumides viibida hajutatuse nõuet arvestades kuni 600 inimest koos 50-protsendilise hajutatuse nõudega ühe ruumi kohta.

Välistingimustes muuseumides ja näituseasutustes jääb kehtima täitumuspiirang kuni 50 protsenti külastajatele ette nähtud territooriumi kohta.

Alates 14. juunist tuleb nii sise- kui välialade uksed külastajate jaoks sulgeda hiljemalt südaööst.

Alates 31. maist ei rakendata veekasutusega siseruumides enam rühmapiirangut, kuid arvestada tuleb ruumi 50-protsendilise täitumuse ja hajutatuse nõudega. Sama kehtib ka välitingimustes saunade, spaade, veekeskuste, basseinide ja ujulate kohta. Kehtima jääb sulgemisajapiirang kell 22.00. Välitingimustes tohib osalejate arv olla kuni 250 ja siseruumides 200.

Alates 14. juunist tohib siseruumides viibida maksimaalselt 600  ja välialadel maksimaalselt 1000 inimest. Ruumitäitumuse ja hajutatuse nõue sisetingimustes jääb samaks. Nii sees kui väljas tuleb uksed klientide jaoks sulgeda südaööl.

Alates 31. maist on lubatud siseruumides kuni 50-protsendiline ruumitäitumus ja arvestada tuleb hajutatuse nõudega. Laudkonnast osavõtjate arvule enam piirangut ei seata. Uksed tuleb klientide kohapeal söömiseks-joomiseks sulgeda kell 22.

Alates 14. juunist pikeneb nii siseruumide kui välialade kohapeal söömise-joomise kellaaeg kuni südaööni, ruumitäitumuse piirang ja hajutatuse nõue jääb samaks.

Poodides ja teeninduskohtades peab olema tagatud hajutatuse nõue ning ruumitäituvus tohib olla kuni 50 protsenti.

Maskikandmise kohustus avalikus siseruumis jääb praegu kehtima.