. 
Kui veel poolteist nädalat tagasi kinnitas haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et kõik õpetajad ootavad koroonaviiruse vastu vaktsineerimist, siis nüüd on selgunud, et koguni üle 10 000 haridustöötaja suhtub kaitsepookimisse leigelt, kirjutab Postimees.
Üle 85 protsendi kõigist üldhariduskoolidest esitas eelmisel nädalal haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) vaktsiinisoovijate nimekirja. Kokku tahab ennast vaktsineerida lasta 15 000 koolitöötajat, kelle hulgas on nii õpetajad kui ka teised haridusasutuste töötajad. «See on lühikese reageerimisaja kohta äärmiselt hea tulemus. Tegemist ei ole lõplike andmetega, koolid saavad nimekirju veel esitada ja olemasolevaid täiendada,» ütles ministeeriumi kõneisik Liisa Tagel.
Eestis on teatavasti ligi 26 000 õpetajat, neist 16 000 üldhariduskoolides, 8000 lasteaedades ja 2000 kutsekoolides.
Ministeerium ei taha avalikustada, kui palju koolide töötajaid vaktsiini tahab. «Vaktsineerimist soovivate ning mittesoovivate isikute arvu me koolide kaupa ei avalikusta, tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida ei saa avaldada,» märkis Tagel.
Põhjenduseks tõi ta asjaolu, et kuna paljudes koolides on väiksed kollektiivid, võiks soovi korral kindlaks teha, kes tahab ja kes ei taha vaktsiini. Selgus ka, et mõnedki haridustöötajad on koroona läbi põdenud, seepärast arvavad nad, et neile pole vaktsiini vaja. Mõned töötajad on ametis välismaal ja end sidunud sealsete nimekirjadega. Aga on ka neid, kes otsesõnu keeldusid AstraZeneca vaktsiinist. Põhjuseks usaldamatus.
Näiteks on Lasnamäe põhikoolis 113 töötajat, kuid neist vaid kaheksa on valmis end vaktsineerida laskma. «Teave AstraZeneca vaktsiini madala efektiivsuse ja vastunäidustuste kohta on hirmutav. Ka noored õpetajad ütlesid vaktsiinist ära,» lausus Lasnamäe põhikooli sekretär Viktoria Buklova Postimehele.
Tallinna Linnamäe vene lütseumi 143 töötajast ei ole end vaktsineerimisele registreerinud 108. Põhjuseks on seesama, mis Lasnamäe kooli puhul: AstraZenecat ei usaldata. Ka selles koolis on mitu Covid-19 läbi põdenud töötajat, rääkis direktori abi Nelli Papsejeva.
Usaldamatus selle konkreetse vaktsiini vastu paistab olevat üldine. «Tahetakse pigem muud vaktsiini,» kirjutas Tartu Aleksander Puškini kooli direktor Alina Braziulene. «Üle 55-aastased põhjendasid keeldumist sellega, et nende vanuses on AstraZeneca kõrvaltoimete kohta vähe andmeid,» ütles Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi direktor Viktoria Šapovalova.
Keeldujate seas on ka krooniliste haigustega inimesi. Neile on see vaktsiin vastunäidustatud.
Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aastal tööjõus osalemise määr 71,6 protsenti, tööhõive määr 66,7 protsenti ja töötuse määr 6,8 protsenti, seejuures töötuid oli 47 900, mis on 16 600 võrra rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul oli suurem osa töötutest tööta olnud vähem kui pool aastat. Eestlaste töötuse määr oli 5,8 protsenti ja vene rahvusest isikutel 9,4 protsenti. Töötuid mehi oli 25 300 ja naisi 22 600, teatas statistikaamet.
"Kõige kõrgem oli tööealiste elanike seas töötuse määr Kirde-Eestis, eriti teravalt paistis silma Ida-Virumaa. Linnades ja väikelinnades oli töötuse määr veidi madalam kui maapiirkondades," täpsustas Põlluäär pressiteates.
Ta lisas, et aasta varasemaga võrreldes lisandus töötuid protsentuaalselt kõige enam ametnike, tehnikute ja keskastmespetsialistide ametialadelt.
Hõivatuid oli möödunud aastal 656 600 ja protsentuaalselt kõige enam lisandus neid aasta varasemaga võrreldes veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse ning posti ja kulleriteenuse tegevusaladele.
Hõivatute osakaal langes sama ajaga aga kõige rohkem masinate ja seadmete remondi ja paigalduse ning metsamajanduse ja metsavarumise tegevusaladel.
Täisajaga töötas hõivatutest 568 200 ja osaajaga 88 300. Võrreldes 2019. aastaga langes tööhõive määr 1,7 protsendipunkti. "Täisajaga töötajaid jäi aastaga 17 900 võrra vähemaks, osaajaga hõivatute arv suurenes sama ajaga 3200 isiku võrra," märkis Põlluäär, lisades, et veidi üle kolmandiku osaajaga töötajatest teeb seda isiklikel või perekondlikel põhjustel ning 28 protsenti ei soovigi täistööajaga töötada.
Tööjõus osalemise määr jäi võrreldes 2019. aastaga samaks, mitteaktiivseid inimesi oli 279 700. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga, õpingud ning haigused või vigastused.
Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööjõus osalemise määr 72,4 protsenti, tööhõive määr 67 protsenti ja töötuse määr 7,4 protsenti.
Lehekülg 973 / 1962
