Kolmandas kvartalis tehti Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega 35 miljonit sõitu, mis on 12 protsenti vähem kui eelmisel aastal ja kolmandiku võrra vähem kui 2019. aasta samas kvartalis.

Rahvusvahelistel vedudel veeti üle 930 000 sõitja, mis on 13 protsenti vähem kui mullu, teatas statistikaamet.

Ühistranspordi kasutajate arv vähenes statistikkameti sõnul peamiselt jätkuva pandeemia tõttu. Selle aasta esimeses kvartalis oli sõitjaid 27 miljonit, teises kvartalis üle 29 miljoni, võrreldes eelmise kvartaliga oli kolmandas kvartalis ühistranspordi kasutajaid viiendiku võrra enam.

Eriti suurt langust on ameti andmetel märgata maantee- ja meretranspordis. Meretranspordi kasutajate vähenemine tuleneb Soome valitsuse turismi ja töörände piirangutest, mis leevenesid alles 26. juulil, enne mida said laevaga Soome ja Eesti vahet sõita vaid lõpetatud vaktsineerimisega isikud.

Bussi, trolli ja trammi kasutas kolmandas kvartalis ligi 32 miljonit sõitjat, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli sõitjaid 13 protsenti vähem. Rahvusvahelistel bussivedudel vähenes reisijate arv 12 protsendi võrra. Linnas vähenes busside, trollide ning trammidega sõitjate arv 15 protsenti, maakonna- ja vallaliinidel 6 protsendi võrra. Riigisisestel kaugliinidel vähenes sõitjate arv alla 1 protsendi, tellimusreisidel oli aga sõitjaid 19 protsendi võrra rohkem.

Rongisõitjate arv suurenes 5 protsendi võrra, reisijaid oli ligi 1,8 miljonit. Rahvusvahelist sõitjatevedu ei toimunud, kuna Eesti riigipiir rongiühenduseks Venemaaga oli jätkuvalt suletud.

Õhupiirid olid aga lahti ja koroonatõenditega ka turvalisem reisida, kuid lennureisijate arv jäi siiski 2019. aastast väiksemaks. Eesti lennundusettevõtted vedasid ligi 113 000 reisijat, mis on peaaegu viis korda rohkem kui möödunud aastal, aga samas 42 protsenti vähem kui 2019. aastal. Enamik reisijaid oli rahvusvahelistel lendudel.

Meretransporti kasutas ligi 1,8 miljonit sõitjat ehk 16 protsendi võrra vähem kui 2020. aasta samal perioodil. Rahvusvahelistel liinidel oli sõitjaid 716 000, riigisiseselt aga üle miljoni. Sel aastal lisandus uusi sisevetel sõitjate vedajaid ja siseveetransporti erinevatel jõgedel ja järvedel kasutas 31 000 sõitjat, mis on 74 protsenti rohkem kui mullu.

Eesti veoettevõtete sõitjakäive suurenes 827 miljoni sõitjakilomeetrini, eelmise aastaga võrreldes on seda 5 protsenti rohkem.

Kolmapäevahommikuse seisuga on haiglas 238 koroonaviirusega nakatunud patsienti ja ööpäevaga suri 10 nakatunut.

191 inimest vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 149 ehk 78 protsenti on vaktsineerimata ja 42 ehk 22 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 38 uut haigusjuhtu.

Suri 10 vaktsineerimata koroonaviirusega nakatunud inimest: 66-aastane mees, 68-aastane mees, 74-aastane mees, kolm 75-aastast naist, 81-aastane mees, 82-aastane mees, 87-aastane mees ja 88-aastane mees.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6545 testitulemust, millest 469 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 292 vaktsineerimata ja 177 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul manustati 6405 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 515. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 203 438 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,9 protseenti.

Eestis on tuvastatud kokku 12 koroonapositiivset, kelle puhul viitab genotüpiseerimine omikron tüvele. Enamik juhtumeid on seotud reisimisega Lõuna-Aafrika Vabariigist. Kõik genotüpiseeritud proovid kinnitatakse sekveneerimise käigus.