Lastekaitsepäeval, 1. juunil ETV otse-saatena toimunud Pardiralli kogus vähihaigete laste ja nende vanemate toetuseks 347 150 eurot.

Pardinumbrite soetamisega annetasid head inimesed ja ettevõtted 209 400 eurot. 137 750 eurot lisandus telefoni annetustega. 

Pardiralli on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu algatatud vannipartide võiduujumine, mille eesmärk on tõsta teadlikkust vähihaigete laste ja nende vanemate olukorrast ja kutsuda inimesi ning ettevõtteid neid toetama. Kokku astus juba kaheksandal Pardirallil esikoha nimel heitlusse 15 247 parti.  

“Olime varakevadel sarnases olukorras kui eelmiselgi aastal. Viiruse laialdase leviku tõttu ei olnud mõeldav suure traditsioonilise perepeo korraldamine Kadriorus. Samuti pelgasime, kas raskest talvest kurnatud inimesed leiavad endast jõudu ja võimalusi toetada vähihaigeid lapsi ja nende vanemaid,” ütles Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juht Kaili Semm. “Samas teadsime, et aasta on olnud väga keeruline ka meie väikestele vapratele kangelastele, kel käsil raske võitlus homse nimel. Otsustasime, et Pardiralli toimub kindlasti ja korraldame seda sarnases formaadis eelmise aastaga, mil meile tuli appi ETV,” lisas Semm.  

Liidu sünnipäeval, 16. aprillil teavitati avalikkust, et kaheksas Pardiralli toimub lastekaitsepäeval, 1. juunil ning sponsor-sõpra hakkas otsima 15 247 parti. “Me olime kogu Pardiralli meeskonnaga südamest liigutatud sellest heatahtlikkusest, mida Pardirallile eelnenud pooleteise kuu jooksul kogesime,” tänas Kaili Semm kõiki Pardirallit toetanud inimesi ja ettevõtteid. 

“Nädal enne Pardiraralli algust olid kõik pardikesed endale sõbra leidnud ja hoolimata keerulisest ajast, tegime omamoodi rekordi, sest kunagi varem pole pardinumbrid nii kiiresti otsa lõppenud. Pardirallile eelnenud nädalal saime palju kõnesid inimestelt, kes soovisid veel enda nimel starti minevat parti toetada, kuid paraku olid oma ostu jätnud viimasele hetkele. Siit soovitus järgmisteks aastateks- häid part-sportlasi tuleks asuda toetama varakult,” tegi Kaili Semm humoorika üleskutse.  

Pühapäeva lõuna ajal ületas Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritute arv pool miljonit ning kokku on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 500 023 inimest ja 296 428 inimesel on vaktsineerimiskuur lõpetatud.

Täiskasvanud elanikkonnast on vaktsineeritud 46,3 protsenti, kõigist üle 70-aastastest inimestest on saanud vähemalt ühe kaitsesüsti 66,4 protsenti.

"Enam kui pool miljonit Eesti inimest on teinud terviseteadliku valiku ja otsustanud kaitsta vaktsineerimisega nii ennast kui teisi COVID-19 haiguse eest. Praegu on õige aeg enda vaktsineerimiseks, et saada enne sügist tõhusaim kaitse," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. "Iga inimene saab just vaktsineerides anda oma panuse, et oleksime koroonaviiruse kolmandale lainele vastu minnes võimalikult hästi ettevalmistatud. Nii kaitseme ka neid, kellel ei ole vaktsineerimine võimalik."

40-s omavalitsuses 79-st on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud enam kui pooled kõigist täisealistest. Kõige kõrgem on vaktsineerimisega hõlmatus Hiiumaal ehk 65 protsenti, Ruhnus ja Kambja vallas 64 protsenti, Muhu vallas 63 protsenti, Kastre ja Saku vallas 58 protsenti, Vormsi, Kuusalu, Kiili, Luunja, Tartu vallas ja Tartu linnas 57 protsenti, Nõo, Otepää, Kihnu vallas 56 protsenti ning Haljala vallas 55 protsenti. Samuti on täisealiste vaktsineerimisega hõlmatus ületanud 55 protsenti kahes Tallinna linnaosas: Pirital 56 protsenti ja Nõmmel 55 protsenti.

Üheteistkümnes maakonnas on kõigist üle 70-aastastest vaktsineeritud enam kui 70 protsenti, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal, Saaremaal, Viljandimaal, Tartumaal ja Põlvamaal üle 75 protsenti, Raplamaal 81 protsenti ning Hiiumaal 88 protsenti. Kahes kolmandikus omavalitsustest ehk 55-s 79-st on vanemaealiste vaktsineerimisega hõlmatus praeguseks ületanud 70 protsenti, sealhulgas 25-s omavalitsuses on see kõrgem kui 75 protsenti ja 21-s omavalitsuses ületab 80 protsenti.

Üle 70-aastaste vaktsineeritus vähemalt ühe doosiga on kõige kõrgem Hiiumaal ehk 88 protsenti, Kihnus 86 protsenti, Rakvere vallas 85 protsenti, Kuusalu ja Viimsi vallas 84 protsenti, Saku, Kadrina, Rapla ja Türi vallas 83 protsenti, Muhu, Otepää, Lääne-Nigula, Jõgeva vallas 82 protsenti, Kehtna vallas 81 protsenti ning Raasiku, Kose, Saue, Harku, Haljala, Kohila ja Tartu vallas 80 protsenti. Ida-Virumaal on vanemaealiste vaktsineeritus kõige kõrgem Toila vallas ehk 66 protsenti ja Alutaguse vallas 58 protsenti.

Vanuserühmas 60-69 on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 60 protsenti ning vanuserühmas 50-59 on vaktsineeritud 52 protsenti. Maakondade ja valdade lõikes on võimalik vaktsineerimisega hõlmatuse kasvu jälgida terviseameti koroonaviiruse andmestikus.

Kokku on Eestis praeguseks tehtud 760 445 kaitsesüsti. Vaktsineerimisi on teinud kokku 521 tervishoiuasutust, sealhulgas 418 perearstikeskust. Viimase nädala jooksul on tehtud praeguseks kokku 57 407 kaitsesüsti. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) andmetel on Euroopa Liidus keskmiselt praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 46,9 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Eestis on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 46,3 protsenti täisealistest.