EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Terviseamet ei näe vajadust piiriületajate rangemaks kontrolliks">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Kuigi pühapäevase seisuga oli Eestis registreeritud juba 16 reisimisega seotud koroonaviiruse omikrontüve kahtlust, ei näe terviseamet vajadust piiriületajaid rangemalt kontrollida, kirjutab Postimees.
«Terviseamet toetab piiriületajate osas seni kehtinud meetmetega jätkamist, mis tähendab testimiskohustust neile, kes saabuvad omikrontüve riskiriikidest,» ütles ameti pressiesindaja Imre Kaas.
Kui kõik muu läks hästi, siis kohaletulemise osas paneks hindeks kolm pika-pika miinusega, ütles Postimehele kaitseväe juhataja Martin Herem mõni nädal tagasi lõppenud õppuse Okas 21 kohta.
Herem viitab arvule 55 protsenti, see on nende arvude suhe, kui palju inimesi õppusele tuli ja kui palju kutseid välja saadeti. Arv tõenäoliselt küll veel suureneb, kuid jääb ikkagi kuhugi 55–60 protsendi vahele.
See on lahja tulemus. Kaitsevägi on korraldanud sedasorti välkõppekogunemisi alates 2016. aastast ja ainult 2018. aasta kevadel oli näitaja sama kehv. Kui tollal võis seda kuidagi seletada – väike üksus, kutsuti vähe, spetsiifilised asjaolud –, siis praegu on seis nukram.
Tegu ei ole tühja tähenärimisega, kohaletulemise protsent on võib-olla kõige tähtsam suurus, mida kaitsevägi üldse mõõdab. Eesti kaitsevõime on üles ehitatud eeldusel, et kui päriselt on vaja kaitsma hakata, tuleb käsk, saadetakse teated laiali ja reservist tulevad väljaõpetatud sõdurid kiiresti kohale. «Tulevad kohale» ongi see võtmesõna.
Välkõppekogunemised Okas simuleerivad päris sõjaolukorda kõige täpsemalt. Need ei ole mitu kuud ette teada sündmused, vaid üllatusena korraldatud. Nagu viimatigi. Kolmapäeval võttis valitsus vastu otsuse, kutsed saadeti samal päeval laiali ja neljapäeval olid üksused juba Võrumaal metsas piiri ääres.
Pioneeripataljonide ülemad kolonelleitnant Ainar Afanasjev ja major Marten Suur – nemad olid otsesed juhid, kes õppuse läbi viisid – ütlesid, et said vihje, et midagi võib tulla küll paar päeva varem, aga sisuliselt oli ka neil ainult ööpäev aega ettevalmistuste tegemiseks.
Sellest vaatest läks kõik korda. Eesti-Vene piirile ehitati mitukümmend kilomeetrit okastraataeda. President ja peaminister käisid kohal ja kiitsid. Pataljoniülemad Afanasjev ja Suur ütlevad et reservistid – mis siis, et paljudel ajateenistusest aastaid möödas – olid tublid ja kõik sai tehtud.
Kui visuaalsel vaatlusel paistab piiri äärde ehitatud aed madalavõitu, siis profid kinnitavad, et nii kergesti üle ei pääse. Mitmekordne lõiketraat. «Ma tõmbasin ise jala katki,» meenutab kolonelleitnant Afanasjev. «Nii lihtsalt sealt läbi ei tule.» Muidugi, kui oleks aega ja erivarustust, siis oleks teine asi. Major Suur ütleb, et sõjaolukorras laseks tema üksus aia lihtsalt õhku. Kuid rahuajal on piisav. Aeglustab ja suunab piiririkkujaid ümber sinna, kus piirivalvurid juba ootavad. Lõpeks aga polegi see aed nii tähtis. «Tühja sest aiast,» märgib ka Herem. Oluline, et üksused olid võitlusvalmis ja õppus toimus.
Iseenesest on üksused alati ülekomplekteeritud. Arvestatud, et kõik ei jõua kohale. Herem toob piltliku näite, et kui üksuse suuruseks on mõeldud 500 meest, siis paberi peal on määratud 700 meest ja neile 700-le saadetakse ka kutse.
Eeldatakse, et elu on vahepeal teinud korrektuure. Keegi on haige, keegi on surnud, keegi ei ela juba ammu Eestis. Lisaks on kaitsevägi olnud suhteliselt vastutulelik. Ka seekord oli palju selliseid juhtumeid. Keegi mattis päev enne õppust oma venna ja sai vabastuse. Keegi palus töö tõttu pikendust, et neljapäeval metsa ei jõua, aga nädalavahetuseks tuleb kindlasti kohale, ja sai vabastuse. Ühesõnaga, terve rida inimlikke põhjusi.
Keegi ei oska täpselt öelda, mis sellel aastal juhtus, et nii vähe reserviste kohale jõudis. Võib-olla on siin mängus koroona, haigused, mured, stress. Kardetakse töökohtade pärast. Ollakse vihased riigi peale. Kaitsevägi on ka ise teinud vastuolulisi otsuseid, orkestri kinnipanek näiteks, mis osades inimestes võis tekitada trotsi ja pahameelt kaitseväe suhtes.
- Kas kortermajade valvekaamerad jälgivad sind?
- Pane tähele! SMS-i teel on levimas ohtlik nutitelefoni pahavara
- FOTOD: Põlvas avati uus 2,5-miljonine bussijaam
- Valitsus pikendas COVID-19 karantiini nõudeid ja piiranguid
- Vabariigi Presidendi jõulukaardi kujundus innustab avastusrõõmu ja hoolivust
- Amet hakkab rangemalt jälgima ehitus-, mööbli- ja tehnikapoode
- Ühistranspordi kasutamine vähenes aastaga 12 protsenti
- Haiglaravil on 238 koroonapatsienti ja suri 10 nakatunut
- Jaanuarist kaob e-MTA-sse pangalingi kaudu sisenemise võimalus
- Valitsus arutab neljapäeval elektrihinna langetamise võimalusi
- FOTOD Krõbe pakane viis rivist välja sajad sõidukid
- Lõuna-Eesti kuus maakonda said juurde 22 rahvatantsujuhti
- Petuskeemidega kokku puutunud inimeste arv üha kasvab
- Riik ostab 10 miljoni euro eest snaipripüsse
- November kujunes keskmisest palju soojemaks
- Komisjon soovitab 5-11-aastaste COVID-19 vastast vaktsineerimist
- Elektrilevi tõstab alates märtsist võrgutasu tariifi 3 protsenti
- Järgmisel aastal muutub lapsepuhkuse süsteem
- Praegused rekordilised elektrihinnad pole Eesti eripära
- Lähipäevad toovad kuni 15 kraadi pakast
- Terminal Oil reageeris hinnalangusele maailma kütuseturul
- Päästjad meenutavad: jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik
- Eesti Post plaanib kahjumlikku postiteenuseäri koomale tõmmata
- Amet tuvastas nõuetele mittevastavad äädikad
- EMA andis heakskiidu Pfizeri kasutamiseks 5–11aastastel
- Madalama sissetulekuga majapidamiste laenumaht kasvab
- Kohtuekspertiisi instituut hakkab seirama reoveest narkootikume
- Haiglaravil on 313 koroonahaiget ja suri kaheksa nakatunut
- Meelelahutusasutuste lahtiolekupiirang võib kaduda
- Kindlustused tegid oktoobris 6,5 miljoni eest elukindlustuse makseid
- Reisimiseks peab looma uue COVID-i vaktsineerimise tõendi
- Sealiha- ja piimatootjaid ootab detsembris 5,5 miljonit eurot toetust
- FOTOD: Piiritõkete rajamine on kulgenud ladusalt
- Noortele tätoveerimissalongide uksed sulgev eelnõu jõuab parlamenti
- Haiglaravil on 445 koroonapatsienti ja suri 11 nakatunut
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Haigekassa: parim võimalik vähiennetus on sõeluuringul osalemine">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Äsja valminud riigikontrolli aruanne tõi välja olulised soovitused, kuidas varakult vähki avastada ning kuidas vähipatsiendid jõuaksid kiiremini ravini - haigekassa on võtnud vähi ennetuse ja raviga seoses eesmärgiks luua parimad võimalused tulla uuringutele ning parandada raviteekonna mugavust.
Riigikontrolli aruanne "Pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile suunamine" analüüsib patsientide ravile jõudmist nelja haiguse korral: kopsuvähk, jämesoolevähk, emakakaelavähk ja rinnavähk. Värske auditi tulemusel soovitas riigikontroll intensiivistada sõeluuringutest teavitamist ja lihtsustada sõeluuringuile registreerimist ning luua vähikahtlusega patsientidele sujuvam ning kiirem teekond diagnostika ja ravini.