EESTI ELU

Ametid tuletavad meelde: paugutite müük ja kasutamine on keelatud

Ametid tuletavad meelde: paugutite müük ja kasutamine on keelatud FOTO: Aigar Nagel

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) ning maksu- ja tolliamet tuletavad aastavahetuse eel meelde, et paugutite müük ja kasutamine on keelatud.

Aastavahetuse lähenedes pakutakse üha rohkem müügiks enamasti Poola päritolu pauguteid, mistõttu suureneb nende kasutamine eelkõige alaealiste seas. Kasvavaks trendiks on pürotehniliste toodete tellimine e-poodidest. E-kaubandus aga ei tunne riigipiire ning kaubagrupid, mille soetamisele on Eestis seatud piirangud, võivad olla mõnes teises riigis lubatud ning e-kaubanduse kaasabil kättesaadavad ka alaealistele. 

Viimastel nädalatel on maksu- ja tolliameti töötajad korduvalt tuvastanud välismaistest postipakkidest pauguteid. Kõikidel juhtudel on paugutite tellijateks olnud alaealised. Peamiselt on kõik tänavused postipakid tulnud Poolast, kus pauguti müük tavatarbijale on lubatud, kuid ka seal kehtivad selle müügile vanusepiirangud, sõltuvalt tootest kas 18 või 21 eluaastat. 

Pauguti on teravaid kilde mitteandvasse mittemetallist kesta paigutatud pürotehniline toode, mis laengu süttimisel tekitab peamiselt pauguga heliefekti. „Eestis on pauguti müük ja selle kasutamine tavatarbijale keelatud. Paugutite ohtlikkust näitab see, et need on purustanud näiteks postkaste, WC-potte ja betoonist aiavaase. Pauguti vale kasutamisega on inimesed tekitanud endale väga tõsiseid tervisekahjustusi ja on ilma jäänud näppudest, peopesast või saanud tugevaid näokahjustusi,“ sõnas TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Maksu- ja tolliameti tolliosakonna sisepiiri valdkonnajuht Voldemar Linno rõhutas, et pürotehnika kuulub tolli vaates keelatud kaupade hulka. „See tähendab, et Eestisse ei tohi postiga tellida või saata pürotehnikat. Sellised saadetised jäävad tollis kinni ja need konfiskeeritakse. Toll pöörab aastavahetuse saabudes pürotehnikale üha enam tähelepanu,“ ütles ta. 

Siinkohal koputavad riigiasutused lapsevanemate südametele, paludes jälgida, mida alaealised lapsed välismaistest e-poodidest tellivad. Paremal juhul postipakkidest tuvastatud pürotehnika konfiskeeritakse ja raha on kauba tellimiseks lihtsalt ära raisatud. Halvemal juhul võib paki tellijat oodata ka ametlik menetlus.

Juriidilist isikut saab pürotehnika müügile kehtestatud nõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot ning füüsilist isikut pürotehnika käitlemise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.

Novembris registreeriti 1113 sündi

Novembris registreeriti 1113 sündi

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti novembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1113 sündi, neist 550 tütarlast ja 563 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist neli paari poisse, seitse paari tüdrukuid ja kuus segapaari. Tallinnas registreeriti 381 sündi, Harjumaal 190, Hiiumaal 6, Ida-Virumaal 55, Jõgevamaal 21, Järvamaal 30, Läänemaal 16, Lääne-Virumaal 39, Põlvamaal 18, Pärnumaal 73, Raplamaal 23, Saaremaal 24, Tartumaal 155, Valgamaal 25, Viljandimaal 34 ja Võrumaal 23 lapse sünd.

Politsei saatis liiklushuligaanidele musta jõulukaardi

Politsei saatis liiklushuligaanidele musta jõulukaardi

Sel aastal saatis politsei suurimatele liiklusrikkujatele 761 musta jõulukaarti. Esmakordselt on kaardisaajate seas ka need, kes kümme või enam korda saanud kiiruskaamera hoiatustrahvi. 

Politsei- ja piirvalveamet (PPA) saatis enim liiklusreegleid rikkunud inimestele musta jõulukaardi üheteistkümnendat aastat. Neli või enam liiklussüütegu on tänavu toime pannud 648 inimest. Seda on sadakond inimest vähem kui möödunud aastal. Esimest korda potsatas kaart ka nende 113 inimese postkasti, kes on saanud kiiruse ületamise eest hoiatustrahvi kümnel või enamal korral aasta jooksul.

Politsei saatis liiklushuligaanidele musta jõulukaardi

PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on nii kaamerate kui ka politseinike fikseeritud rikkumiste statistika murettekitav, sest paraku on kiiruse ületamine Eestis kujunenud sotsiaalseks normiks ja seda rikkumist ei võeta tõsiselt. 

„Musta kaardiga tuletame sõidukijuhtidele meelde, et kiiruse ületamine on üks raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste peamistest põhjustest. Kiiruseületamisega võidetud vähene aeg ei kaalu mitte mingil juhul üles raskeid või pöördumatuid tagajärgi, mida võib liikluses kiirustamine endaga kaasa tuua. Oma aega tuleb osata planeerida viisil, mis ei pane enda ega teiste elusid ohtu,“ ütles Loigo.

Kõige rohkem liiklussüütegusid pani käesoleval aastal toime 2002. aastal sündinud noormees, kes jäi aasta jooksul politseile silma 22 korral. Tema rikkumiste hulka kuuluvad muu hulgas nii juhtimisõiguseta kui ka alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine. Kõige rohkem hoiatustrahve kiiruseületamiste eest määrati 1966. aastal sündinud mehele, kellel on neid aasta jooksul kogunenud lausa 147. 

Enim panid kaardisaajad toime lubatud sõidukiiruse ületamisi, muid liiklusalaseid rikkumisi ja liiklesid sõidukiga, mis polnud läbinud tehnoülevaatust. 57 korduvrikkujat põhjustasid viimase aasta jooksul kokku 64 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 22 inimest. 

Kõige rohkem on kaardisaajate seas 22–31-aastaseid põhihariduse ja Eesti kodakondsusega noormehi. Kaardi saab ka 56 naist. 

Kaardi saajatest enamik ehk 312 elab Harjumaal, neist 224 Tallinnas. 109 kaarti läheb Ida-Virumaale, neist 41 Narva ja 31 Kohtla-Järvele. Pärnumaale saatis politsei 72 ja Tartumaale 70 kaarti. Järgevad Lääne-Virumaa, kuhu saadeti 36 ja Valgamaa, mille elanikud said 33 kaarti.  


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD