Valitsus kiitis neljapäeval heaks korralduse, mille järgi hakkavad alates reedest kehtima valdkondade üleste piirangute leevendused ja kaotakse nõue kõikidele sulgemisaegadele.

Tänu COVID-19 epidemioloogilise olukorra paranemisele jõustuvad alates reedest leevendused sise- ja välitingimustes toimuvatele üritustele, tegevustele ning toitlustusettevõtte siseruumides kohapeal söömisele-joomisele, mis olid planeeritud  jõustuma 14. juunil, edastas valitsuse pressiesindaja.

Näiteks on siseruumide üritustel ja tegevustes lubatud osaleda 50-protsendilise ruumitäitumuse juures kuni 600 inimesel. Piiratud või üheselt mõistetavalt piiritletud territooriumil tohib välitingimustes olla osalejaid kuni 1000. Nii tuleb näiteks kuni 1000 osaleja nõuet järgida külaplatsil, linnapargis- ja väljakul või muus sarnases kohas. Juhul kui üritus või tegevus toimub piiritlemata suurel alal, osavõtjate piirarvule nõudeid ei kehtestata. Muuseumides ja näitusasutustes tohib külastajatele ette nähtud territooriumist olla täidetud kuni 50 protsenti.

Alates 11. juunist ei rakendata sise- ja välitingimustes toimuvatele üritustele ja tegevustele ning toitlustusettevõttes kohapeal söömisele-joomisele kellaajalist sulgemispiirangut.

Alates 14. juunist on lubatud suuremate osalejate arvuga üritused juhul, kui on tagatud osalejate nakkusohutus.

Alates reedest on taas lubatud huvireisid marsruudil Tallinn–Stockholm–Tallinn. Samas peab arvestama Rootsi külastamisega seotud piiranguid, mille kohaselt võib Eestisse tagasi tulles sattuda eneseisolatsiooni juhul, kui Rootsis on koroonaviiruse positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta suurem kui 150, praegu on vastav näitaja 227. Seda näitajat uuendab välisministeerium kord nädalas reedeti ja see on jälgitav ministeeriumi kodulehe.

Alates 1. juulist lubatakse eneseisolatsiooni kohustuseta Eestisse kuni 24 tunniks saabuvad inimesed. Seda juhul, kui inimene on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse PCR testi või 24 tundi enne Eestisse saabumist antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne. Testima ei pea inimene, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud. Samuti ei pea teste tegema alla 12-aastased lapsed. Lisaks jäävad kehtima senised reeglid, mille kohaselt ei pea testi tegema ka madala nakatumisnäitajaga riigist saabuvad inimesed.

Kuni 24 tunniks võivad Eestit külastada näiteks kruiisilaevadega saabuvad turistid, samuti ühepäevaste huvireisidega Helsingist või Stockholmist tulijad, kuid ka inimesed, kes tulevad Eestisse üheks päevaks lennu-, bussi- või autoreisiga.

Kõiki leevendusi tehakse arvestusega, et koroonaviiruse leviku risk on Eestis langenud keskmisele ehk kollasele tasemele. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on langustrendis ja langevad ka nakkus-, haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad kriitilised näitajad.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskest statistikast selgub, et võrreldes 2019. aastaga langes raseduse katkestamiste arv eelmisel aastal 294 juhu võrra, naise omal soovil katkestatud rasedusi oli 303 võrra vähem. 

2020. aastal katkestati Eestis kokku 3478 rasedust, millest 3277 juhul katkestati rasedus naise omal soovil ja 201 korral oli põhjuseks meditsiiniline näidustus.

TAI hallatav raseduse katkemise ja katkestamise register kogub lisaks veel raseduse iseenesliku katkemise ja peetunud raseduse andmeid. Iseeneslikke raseduse katkemisi registreeriti mullu 398 ning peetunud rasedusi 1242, mida on vastavalt 98 ja 52 võrra vähem kui 2019. aastal. 

“Iseeneslikest raseduse katkemistest kajastuvad registriandmetes vaid need, mille puhul naine pöördub tervishoiuasutusse. Osa rasedusi katkeb varajases staadiumis, mil naine ei pruugi rasedusest veel teadlik olla,” kommenteeris tulemusi raseduse infosüsteemi juht Kärt Allvee.

Ajavahemikus 2015–2020 on naise omal soovil katkestatud rasedused olnud pidevas langustrendis. Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30-34-aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase viie aastaga enim langenud aga 25-29 aastaste naiste hulgas:  2015 aastal 1157 ja 2020 aastal 732. 

Korduvad raseduse katkestamised moodustasid 2020. aastal kõikidest raseduse katkestamistest veidi alla poole ehk 48,6 protsenti. Rasedusi katkestanud naistest 28 protsendil ei olnud varem sünnitanud. Naise omal soovil katkestati rasedusi kõige enam Harju maakonnas, järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond. 5,2 protsenti naistest rasedust katkestanud naistest oli rasedust planeerinud. 54,8 protsenti ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid.

Statistikast nähtus, et 3456 naise puhul oli nende elukohariigiks Eesti. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati omal soovil ja meditsiinilistel näidustustel raseduse katkestamise puhul enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguaervust 88,2 protsenti.

Raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. 

2020. aastal sündis 13 073 last. Elussünde oli mullu 13 043. Detailsemad sündide andmed avaldab TAI 29. juunil.