EESTI ELU

Tasuta ühistransport ei kao kuhugi

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on tasuta ühistransport tulnud, et jääda ning riik läheb edasi ühistranspordi optimeerimisega, et mitte maksumaksja raha asjatult raisata. FOTO: Aigar Nagel

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on tasuta ühistransport tulnud, et jääda ning riik läheb edasi ühistranspordi optimeerimisega, et mitte maksumaksja raha asjatult raisata. 

Ümarpuidu tootmismaht on Eestis 20 aastaga kasvanud ligi viiendiku

Ümarpuidu tootmismaht on Eestis 20 aastaga kasvanud ligi viiendiku

Eurostati andmeil suurenes Eestis toodetud ümarpuidu maht aastatel 2000–2020 ligikaudu 19 protsenti, Euroopa Liidus (EL) keskmiselt oli mahu kasv aga pisut suurem, 21 protsenti. 

Samas võrreldes 2019. aastaga vähenes tootmine mullu 2 protsenti, ulatudes liidu lõikes 488 miljoni kuupmeetrini, teatas Euroopa Liidu statistikaamet. 

Mõõdunud aastal olid mahu poolest ümarpuidu tootjate esiviisikus 84 miljoni kuupmeetriga Saksamaa, 74 miljoni kuupmeetriga Rootsi, 60 miljoni kuupmeetriga Soome, 48 miljoni kuupmeetriga Prantsusmaa ja 41 miljoni kuupmeetriga Poola. Kokku moodustas nendes riikides toodetud ümarpuit 63 protsenti EL-i 2020. aasta kogutoodagust. 

Esiviisiku osakaal kogutoodangus on aga viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud – veel 2010. aastal oli nende osa 67 protsenti. Vähenemist on vedanud ühelt Prantsusmaa tootmise stabiilne kahanemine, teisalt traditsiooniliselt väikse toodanguga riikide tootmise suurenemine. 

Suurimat kasvu, koguni 185 protsenti, on 20 aastaga nähtud Hollandis. Järgevad 73 protsendiga Sloveenia, 57 protsendiga Saksamaa, 56 protsendiga Poola, 43 protsendiga Horvaatia ja 37 protsendiga Rumeenia. Samas märgib Eurostat, et mõnede nimetatud riikide puhul on kasvunäitaja taga madal võrdlusbaas. 

Suurimad suhtelised toodangumahu vähenemised registreeriti Küprosel, Prantsusmaal ja Ungaris, vastavalt 58, 28 ja 16 protsenti.

Puitu kasutatakse üha enam ka taaskasutatava kütusena. Mullu kasutati ligi veerand, 23 protsenti, EL-is toodetud ümarpuidust puitkütuseks, mis tähistab 20 aastaga 6-protsendipunktist kasvu. Ülejäänud puitu kasutati tööstuses saematerjali, vineeri või paberi toomiseks. 

Mõnedes liikmesriikides läks valdav enamus ümarpuidust mullu kütuseks, seejuures esirinnas olid 78-protsendise osakaaluga Holland ja 74 protsendiga Küpros. Samas Slovakkias ja Rootsis läks üle 90 protsendi nende kogutoodngust tööstuse toormaterjaliks. 

Sünoptik: jõulupühad tulevad talvise ilmaga

Sünoptik: jõulupühad tulevad talvise ilmaga

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse sünptiku Kairo Kiitsaku sõnul näitavad ilmakaardid, et tänavu saab nautida talviste ilmaoludega jõulupühi. 

Kiitsak tõdeb, et jõulude ajaks on prognoosid ikka väga seinast seina ning muutuvad drastiliselt üle ööpäeva. "Jõulude ajal on kogu Põhja-Euroopas juhtimine madalrõhkkondade käes ning paljudes kohtades valitsevad talvised ilmaolud, ka Eestis. Selles pole kahtluski. Domineerivad miinuskraadid, saartel võib ehk kerge lühiajalise sula teha - sõltub, kui kaugele soe õhk ulatub merelt," kirjutas Kiitsak sotsiaalmeedias. 

Madalrõhkkonnad transpordivad Kiitsaku sõnul Läänemere äärde niiskust ja sademeid. "Kuna õhumass on mõõdukalt külm, siis tulevad sademed taevast alla enamasti lumena. Pilvi on palju ja pilvisus üldiselt väga muutlik, aga mõnel pool on oodata ka selgimisi, millest tulenevalt saavad temperatuurierinevused piirkonniti väga suured olema," märkis Kiitsak. 

Tema sõnul määrab madalrõhkkondade täpne liikumistrajektoor ära selle, kas lund sajab rahulikult või hakkab tuiskama. "Seda näitab nüüd aeg, aga nagu ütlesin, on prognoosid praegu väga seinast seina. Samas paistab, et valgete jõulude tõenäosus on suur. Lumesajud algavad juba lähipäevil," lisas Kiitsak. 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD