President Kersti Kaljulaidi otsusega võetakse dopingu kasutamisele kaasa aitamises süüdi jäänud suusatajalt Andrus Veerpalult talle antud kaks riiklikku teenetemärki. 

Andrus Veerpalul tuleb tagastada talle 2002. aastal antud Eesti Punase Risti 1. klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe 1. klassi teenetemärk. Teenetemärkide seaduse järgi võib president otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.

Rahvusvahelise Spordiarbitraaži CAS-i dopingudivisjon määras Veerpalule seotuse eest  veredopingu kasutamise skandaaliga kaheaastase osalemiskeelu kõikidel Rahvusvahelise Suusaliidu FIS võistlustel.

FIS märgib oma kodulehel, et 50-aastane Veerpalu ei ole seda otsust vaidlustanud ning see on jõustunud. Veerpalule määratud keeld kehtib kuni 2023. aasta 17. märtsini. 

2019. aasta veebruari lõpus puhkes skandaal Seefeldis, kui suusatamise MM-il jäid veredopingu kasutamisega vahele Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv ning hiljem tunnistas veredopinguga patustamist ka Algo Kärp. Lisaks jäi vahele Kasahstani esindaja Aleksei Poltaranin, keda juhendasid Mati Alaver ja Andrus Veerpalu.

Ilmade soojenedes tasub puugiohule tähelepanu pöörata juba praegu, kirjutab Postimees. 

«Puugid muutuvad aktiivseks siis, kui maapinna temperatuur on pluss viis kraadi, nii et praegu peaks looduses viibides puugiohuga tõsiselt arvestama,» sõnas terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas.

Puugid põhjustavad inimesele kaht tõsist haigust: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Puukentsefaliiti haigestumise vältimiseks on loodud vaktsiin, kuid puukborrelioosile ehk Lyme’i tõvele vaktsiini pole.

Neil, kes pole ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, soovitab Varjas kaitsepookimisega kohe tegelema hakata. «Puukentsefaliidi vaktsiinid on väga efektiivsed, on täheldatud, et 95 protsendil annavad nad korraliku immuunsuse ehk inimene ei jää puukentsefaliiti, mis on võib kulgeda väga raskelt,» sõnas ta.

Puugi võib inimene üles korjata tavaliselt niisketest ja varjulistest kohtadest, hõredatest sega- ja lehtmetsadest, metsaservalt ja puisniitudelt või lihtsalt rohu seest. «Puukborrelioosi puhul on aeg väga oluline. Nakatumisel on täheldatud, et bakter kandub verre kuskil kahe ööpäeva jooksul,» kõneles Varjas ja lisas, et seega on oluline puuk ruttu eemaldada.

Eemaldamisel ei tasu teda muljuda, kinni tuleks võtta võimalikult nahapinna ligidalt ja pärast eemaldamist hammustuskohta pesta vee, seebi või desinfitseeriva vahendiga. Tähele tasub panna, et puukentsefaliidi võib saada ka toorpiimast. «See ei ole küll väga sage, aga on teada, et töötlemata kitsepiima kaudu on inimesed nakatunud puukentsefaliidiga, lehmapiima kaudu nakatunuid on üliharva,» lisas Varjas.

Tänavu on puukborrelioosi tuvastatud 149 korral. Haigust diagnoositakse ka talvekuudel ja tõenäoliselt on see eelmise aasta puukide töö vili. Eelmisel aastal tuvastati 70 puukentsefaliidi juhtu ja 2528 puukborrelioosi juhtu.