Euroopa Komisjoni tarbijauuringu kohaselt ei plaani 86 protsenti Eesti vastajatest teha ühtegi välisreisi kuni olukorra stabiliseerumiseni, Euroopas oli sama näitaja 80 protsenti.

Uuring viidi läbi 2020. aasta lõpus, et analüüsida COVID-19 kriisi mõju tarbimisele, teatas Euroopa Liidu (EL) tarbija nõustamiskeskus.

"E-kaubandus toimis eelmisel aastal hästi ka vaatamata koroonaviiruse leviku poolt põhjustatud segadustele, seda kinnitab tõik, et 71 protsenti Euroopa tarbijatest sooritas eelmisel aastal veebist oste," märkis EL-i tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru pressiteates. Eestis kasutas e-kaubandust mullu 75 protsenti inimestest.

Tammaru lisas, et peamised murekohad tarbijate jaoks viimase aasta jooksul on olnud ärajäänud reisid ja reisiteenustega seonduvad hirmud. "Viiruse leviku tõttu on kõige enam suurenenud pöördumised, mis puudutavad tühistatud reise. Uuringust ilmneb ka see, et 86 protsenti Eesti tarbijaid ei julge reisiplaane teha, kuid ettevaatlikkus on praeguses olukorras igati arusaadav ja ootuspärane," märkis ta.

Uuringust selgus veel, et 81 protsenti Euroopa tarbijatest tegi mullu sisseoste kodu lähedal asuvatest kauplustest ja toetas kohalikke ettevõtjaid, Eestis oli näitaja 74 protsenti.

Kui Euroopa tarbijatest kinnitasid 80 protsenti, et usaldavad kauplejaid ja teenusepakkujaid, siis Eestis ulatus näitaja 87 protsendini.

67 protsenti Euroopa ja 50 protsenti Eesti vastanuist märkisid, et ostsid keskkonnasõbralikke tooteid isegi siis, kui nende eest tuli rohkem maksta.

38 protsenti vastajatest olid raskustes arvete maksmisega, Eesti tulemus oli 18 protsenti.

Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena 30 Euroopa riigis, sealhulgas kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil, Norras ja Suurbritannias. Uuringus osales esinduslik valim riikide täisealistest elanikest.

Tallinna toimetus, +372 513 6938, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Verd võivad loovutada kõik terved ja ka äsja koroona vastu vaktsineeritud inimesed, kuid AstraZeneca vaktsiini manustamise järel ei tohi verd anda kuu aega, teatas kolmapäeval ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Verekeskused jätkavad koroonapandeemiast hoolimata verevarude täiendamist.

Regionaalhaigla verekeskus jätkab ka maakondades doonoripäevade korraldamist tavapärases rütmis. Kolmapäeval oli doonorpäev Paides.

"Juhul, kui doonor on vaktsineeritud nõrgestatud viirusvaktsiinidega - aga siia hulka Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus arvestab ka viirusvektoril põhinevad vaktsiinid -, siis peab ootama neli nädalat pärast vaktsineerimist. Kui vaktsiini koosseisus viirusosakesi ei ole, siis sellele piiranguid ei ole. Kuna AstraZeneca vaktsiin põhineb viirusvektoril, siis sellega me peame ootama," selgitas PERH-i doonorluse osakonna juht Gulara Khanirzayeva.