EESTI ELU
Eesti Haigekassa kuulutas välja riigihanke tuberkuliini, tuberkuloosi-, marutõve- ja kompleksvaktsiinide ostmiseks.
Täpsemalt soovib haigekassa osta 50 000 doosi tuberkuloosi nõrgestatud elusbakterit sisaldavat vaktsiini vastsündinute tuberkuloosivastaseks aktiivseks immuniseerimiseks, süstitavas ravimvormis, selgub hankedokumentidest.
Lisaks 1000 doosi difteeria, teetanuse, läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi + Hemophilus Influenzae tüüp b liitvaktsiini laste aktiivseks immuniseerimiseks ühes annuses manustamiseks eeltäidetud süstlas või üks doos ühes viaalis.
Veel ka 1000 doosi marutõve inaktiveeritud täisviiruse vaktsiini ühes annuses manustamiseks, 100 doosi Haemophilus influenzae tüüp b vaktsiini laste aktiivseks immuniseerimiseks ühes annuses manustamiseks ning 1050 doosi tuberkuliini süstitavas ravimvormis.
Riigihange on jaotatud viieks osaks ning pakkuja võib teha pakkumuse kas ühele või mitmele
osale. Haigekassa soovib hankelepingu sõlmida tänavu 1. novembrist kuni 2024. aasta 31. jaanuarini. Pakkumusi saab esitada 11. oktoobri ennelõunani.
Tänavu juunis muutus terviseameti külmlaos temperatuuritõusu tõttu kasutuskõlbmatuks vähemalt 100 000 doosi vaktsiine ja muid ravimeid.
Palgainfo Agentuuri ja CVKeskuse korraldatud tööturu-uuringu järgi hindab 35 protsenti töötajatest, et nende töökoormus on aastaga kasvanud, seejuures IT-sektoris tuleb varasemast rohkem tööd teha igal teisel töötajal.
Pea pooled vastajad ehk 48 protsenti tõid välja, et nende töökoormus on jäänud samaks ning 9 protsenti tunnetas töökoormuse vähenemist, teatasid Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder selgitas, et töökoormuse kasvu põhjuseks on tõenäoliselt olnud nii pidevalt muutuses olev töökeskkond, samal ajal kiiresti kasvav majandus, kuid ka vajadus haigeks jäänud kolleege asendada.
Tervishoiusektoris, kus töökoormus on olnud püsivalt suur, leidis 39 protsenti töötajatest, et neil tuleb praegu teha veelgi rohkem tööd kui aasta tagasi.
Töökoormuse vähenemist tajusid enim majutus- ja toitlustusvaldkonna töötajad, kus 27 protsenti töötajatest tõi välja, et tänavu on tööd hoopis vähem.
Asukohtade kaupa on töökoormuses suurim tõus toimunud Saaremaal – nimelt tõid 46 protsenti saarlastest uuringus välja, et nende töökoormus on aastaga kasvanud. Samuti on keskmisest enam suurenenud töökoormus Raplamaal, kus see näitaja oli 43 protsenti.
Pealinnas ja Tartus on töökoormus kasvanud 34 protsendil töötajatest ja Pärnus 33 protsendil. Kõige vähem on töökoormuse kasvu täheldanud Jõgeva ja Võrumaa inimesed, vastavalt 27 ja 28 protsendiga.
Uuringufirma Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööturu- ja palgauuringu, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2021. aastal vastas töötajate küsitlusele 8963 töötajat ja tööotsijat.
- Haigekassa teavitab elanikkonda COVID-i leviku vähendamise eesmärgil
- Ülemäärase kehakaaluga on 30 protsenti algklasside õpilastest
- Ettevõtjad: kütuste ja elektrienergia aktsiisimäära ei tohiks tõsta
- Haridustöötajad soovivad miinimumpalga tõstmist vähemalt 1500 euroni
- Sularahast on saanud nišitoode
- Viirus sundis Antsla vallajuhi kodusele ravile
- Maksuamet hoiatab õngitsuskirjade eest
- Suvel juhtus rekordarv liiklusõnnetusi
- Vaktsiinivastastele isoleerimise eest maksmisest tuleks loobuda
- Elektrimüüjate hinnad erinevad kuni 22 protsenti
- Ööpäevaga tuli juurde 525 koroonapositiivset ja suri kaks nakatunut
- Uus seadus kaitseb tulevikus ebaausate kaubandustavade eest
- Kogu tõde turul olevatest maskidest
- KIK toetab 400 000 euroga omavalitsuste kliimakavade koostamist
- Kuusakoski kaotas mullu käivet ja kukkus ligi 1,5 miljoniga kahjumisse
- Huviringide alustamine võib kaasa tuua nakatumise kasvu
- Lõuna regiooni koolides on üle poolesaja koroonajuhtumi
- Viiendik noortest ei kavatse üle aasta oma tööandja juures töötada
- Keskmiselt võeti teisest sambast välja 7900 eurot
- Viirus murrab Lõuna-Eestis hooldekodudesse
- Kindlustusfirma süüdistab terviseametit lepingu ja seaduse rikkumises
- Töötukassa teeb aastas miljoni eest tagasinõudeid
- Ööpäevaga tuli juurde 391 koroonapositiivset ja suri kolm nakatunut
- Õige toiduvalik mõjutab nii rasestumist kui ka lapse arengut
- Tervisekassa kutsub naisi varakult sõeluuringule aega broneerima
- Riik uurib korterelamute elektritarbimist tühjade korterite leidmiseks
- Lähipäevadel läheb ilm mõnevõrra soojemaks
- Transpordikeskus otsib 20 miljoniga Põlva- ja Võrumaale bussivedajat
- Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 727 873 inimesele
- Karis lubab olla presidendina hea partner riigikogule
- Eesti majandus kasvas teises kvartalis 12,9 protsenti
- Lemmikloomad on 54 protsendil Eesti elanikest
- Tänavu alustab kooliteed ligi 14 000 last
- Positiivseteks osutus pea kümnendik ööpäevaga tehtud testidest
- Viirus tungis Lõuna-Eesti hooldekodudesse
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Võru linnavolikogu kehtestas tänavuse aasta lisaeelarve">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Võru linnavolikogu kehtestas kolmapäeval Võru linna 2021. aasta lisaeelarve, eelarve tulem on kokku 1,6 miljonit eurot.
Võru linnale on eraldatud põhitegevuse toetusi, mis eelarvesse lisati, kokku 152 972 eurot. Suurimad toetused on sotsiaalministeeriumi toetus puuetega inimeste kodude kohandamiseks 83 581 eurot, Spordikoolituse ja Teabe Sihtasutuselt Võru spordikoolile 25 000 eurot treenerite palga toetuseks, haridus- ja teadusministeeriumi toetused õpilaagrite korraldamiseks ja õpilaste antigeeni testide soetamiseks kokku 22 710 eurot, teatas Võru linnavalitsus.