EESTI ELU

Ööpäevaga leidis kinnitust 319 uut nakatumist

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3675 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 319 ehk 8,7% testide koguarvust. Uutest nakatunutest 242 inimest ehk 75,9% olid vaktsineerimata. 77 nakatunut ehk 24,1% olid lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
 
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 128 inimesel. 87 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
 
Tartumaale lisandus 47, Võrumaale 37, Valgamaale 24, Põlvamaale 16, Viljandimaale 13 ja Pärnumaale 11 uut nakatunut. Jõgevamaale lisandus 9, Saare- ja Ida-Virumaale 8, Raplamaale 7, Lääne-Virumaale 4 ja Läänemaale 2 uut nakkusjuhtumit. Hiiu- ja Järvamaale uusi haigusjuhtumeid ei lisandunud. 5 juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
 
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 294,4 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,8%.
Ööpäeva jooksul avati 8 uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 98 patsienti. Haiglaravil viibivatest patsientidest 79 ehk 80,6% on vaktsineerimata (neist sümptomaatilise COVIDi tõttu vajab haiglaravi 72 inimest).
 
Tänahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 707 914 inimesele, kellest 96 792 on pooleli oleva vaktsineerimisega, 611 122 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Ööpäeva jooksul manustati 1404 doosi, kokku on manustatud 1 235 733 vaktsiinidoosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 62,8%.

Muutub isikut tõendavate dokumentide taotlemine

FOTO: Aigar Nagel

Üleeuroopaliselt võetakse veel käesoleval aastal kasutusele biomeetrilised isikutunnistused, mis tähendab, et alates esmaspäevast lisatakse sarnaselt passile ja elamisloakaardile sõrmejäljed ka ID-kaardile. 

„Nii Eesti kui ka teised liikmesriigid lisavad alates käesoleva aasta teisest poolest sarnaselt passidele ka isikutunnistuste kiibile sõrmejäljed. Biomeetria lisamine isikutunnistusele on Euroopa Liidu ülene kokkulepe, mille eesmärk on turvalisuse ja julgeoleku parem tagamine tõhusama isikusamasuse kontrollimise teel,“ rääkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik.

Politsei turvab esmaspäevaseid üritusi suurendatud jõududega

Foto on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Esmaspäeval toimuvatel üritustel “Vaba Eesti Balti keti aastapäeva vabaduse marss 2021” ja “Balti kett 2021” puuduvad ametlikud korraldajad, mistõttu on politsei väljas suurema ressursiga, et kindlustada osalejate turvalisus, avalik kord ja ennetada õigusrikkumisi.  

Politsei- ja piirivalveametis (PPA) ei ole registreeritud päevane avalik koosolek ega ka õhtul toimuv autosõit. Samuti puudub üritustel konkreetne korraldaja, kes koordineeriks inimeste tegevust, tagaks osalejate ohutuse ning oleks politseile heaks partneriks turvalisuse küsimustes.

“Politsei eesmärk on olla abiks ürituste korraldajatele, et osalejate turvalisus oleks tagatud. Suhtleme võimalike eestvedajatega, ent senini ei ole keegi korraldaja rolli enda kanda võtnud,” rääkis PPA strateegilise staabi juht Ivo Utsar.

Ta lisas, et on tavapärane, et avalike koosolekute ja ürituste korral soovib politsei suhelda organisaatoritega, kaardistamaks võimalikke ohte ja rahvakogunemistega seotud riske. Muuhulgas koguda infot provokatsioonide ja võimalike üritust segavate inimeste kohta.

Utsar rääkis, et päevasel üritusel on peamine eesmärk inimestega suhtlemine, suunamine ning vajadusel nende abistamine. Õhtusel autosõidul suunab politsei tähelepanu liikluse rahustamisele. “Liiklusesse võib kohati koguneda tavapärasest rohkem inimesi. Selleks, et ei tekiks seisakuid ega juhtuks õnnetusi, on oluline, et osalejad järgiksid liiklusreegleid. Kinni tuleb pidada kiirusepiirangust, foorituledest ning olla tähelepanelik teiste liiklejate suhtes. Vajadusel fikseerime rikkumise ning alustame menetlust,” rääkis Utsar.

Meelsuse avaldamine ei ole keelatud, kuid igal osalejal lasub kohustus, et üritus mööduks turvaliselt ja ilma vahejuhtumiteta. Samuti tuleb järgida Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud koroonaviiruse leviku peatamiseks seatud piiranguid.

Üritus tuleb avaliku koosolekuna registreerida, kui selle pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist või sellel on planeeritud püstitada näiteks telk, lava, tribüün vms või kasutada heli- ja valgustusseadmeid. Samuti peab avalikul koosolekul olema korraldaja, kes vastutab ürituse turvalisuse eest. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD