EESTI ELU
Eelmise aasta lõpus viis Kuressaare haigla läbi koroonaviiruse antikehade uuringu, milles osales 3611 saarlast ehk enam kui kümnendik saare elanikkonnast, edastas pühapäeval ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".
Antikehade olemasolu uuringus osalenutest tuvastati 17 protsendil ehk 614 saarlasel, kes kevadel koroona läbi põdesid. Sellest omakorda nähtub, et koroonaviiruse antikehad võivad osadel inimestel jääda organismi pikaks ajaks. Kuressaare haigla soovib uuringut jätkata, et saada täpsemat selgust, kui kaua antikehad haiguse läbipõdenud saarlaste organismis püsivad.
"Ma arvan, et need inimesed, kellel on antikehad, suure tõenäosusega haigeks nüüd selle laine käigus ei jää. Aga siin ei ole ka sajaprotsendilist garantiid. Ja mis puudutab ohutusmeetmeid, siis me kõik peame järgima neid edasi," ütles Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane.
"Paar päeva tagasi meil oli üks töötaja, kes andis taas positiivse antikehade testi, mis tähendab seda, et tal on antikehad positiivsed olnud 11 kuud. Nii et sellega võib öelda, et osadel inimestel on see immuunsus kauakestev, aga see ei tähenda, et kõigil on kauakestev. Selle koroonaviiruse vastu tegelikult ei ole vaja väga kõrges tiitris antikehi selleks, et saada immuunsust. Peaasi, et nad olemas on," lisas Laane.
Valitsus kinnitas reedesel e-istungil koroonaviiruse leviku kasvu piiramiseks vajalikud meetmed, mis hakkavad kehtima esmaspäeval.
Ajavahemikul 1.–7. märts jätkub üldhariduskoolide õppehoonetes tavapärane õppetöö vaid 1.–4. klassi õpilastele. Teiste klasside õpilastele sel perioodil kohapealset õppetööd ei toimu ja nad ei või sel ajal õppehoonetes viibida ega seal liikuda.
Õppehoonetes võib viibida ja liikuda üksnes erijuhtudel: kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel. Samuti ei kehti piirang üldhariduskoolides, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel, või puudega inimeste tegevustele.
Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole rühmaviisiline tegevus või treening lubatud. Lubatud on tegevusi või treeninguid teha kas üksi või kahekesi, näiteks personaaltreeneri või treeningpartneriga, hoides teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Spordialadel, mis lähevad individuaalspordi mõiste alla, näiteks tennises, on lubatud ka paarismängud.
Sisetingimustes tuleb tagada, et ruumi täitumus ei oleks rohkem kui 50 protsenti ja osalejate arv kokku ei oleks suurem kui 200. Näiteks tähendab see, et ühes suures ruumis võib vähemalt kahemeetriste vahedega kas eraldi või paarides sporti teha või huvitegevuse või -haridusega tegeleda kokku maksimaalselt 200 inimest, kui 50-protsendilise täitumuse nõue seda võimaldab.
Välitingimustes sportimisele, treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele jääb kehtima senine kord, mille järgi on lubatud koos juhendajaga kuni 50-inimeselised rühmad, kes ei tohi teiste rühmadega kokku puutuda. Uue nõudena seadis valitsus osalejate arvu ülempiiri, mille kohaselt ei tohi välitingimustes vastavates tegevustes rühmade kaupa osalejate arv olla kokku suurem kui 250.
Piirangud ei kehti sama lasteaiarühma lastele, kes on igapäevaselt koos samas rühmas, ja nendele õpilastele, kellel on lubatud õppehoonetes viibida ja kes õpivad samas klassis, kuna puutuvad niigi igapäevaselt kokku. Samuti ei kohaldu piirangud professionaalsele sporditegevusele ning puuetega inimeste tegevustele.
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibimine ei ole alates esmaspäevast üldjuhul lubatud. Muudatuse eesmärk on vähendada inimeste kontakte, võttes arvesse, et nendes asutustes ei ole enamiku tegevuste puhul võimalik kanda maski ja hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Arvesse on võetud ka asjaolu, et koolivaheaja perioodil kasvab spaade ja veekeskuste kasutamine, mis omakorda suurendab veelgi koroonaviiruse leviku riski.
Nendes asutustes tohib alates esmaspäevast siiski jätkuvalt viibida teenindussaalides, näiteks juuksuri- või maniküürisalongis, samuti kasutada majutusteenust ja külastada söögikohta, kui järgitakse korralduses nendele asutustele üldiselt kehtestatud reegleid. Seega on näiteks lubatud kasutada siseujumisbasseine individuaalseks ujumiseks.
Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele, samuti puuetega inimeste tegevustele.
Söögikohtades hakkab järgmisest nädalast kehtima 50-protsendilise täitumuse reegel. See tähendab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis tohib täidetud olla kuni 50 protsenti klientidele ette nähtud pinnast. Lisaks tuleb jälgida, et laudkondade vahel oleks vähemalt kahemeetrine vahemaa. Muudatuse eesmärk on tagada, et eri laudkondades viibivad inimesed ei puutuks kokku ning toitlustusettevõtetes oleks tagatud võimalikult suur hajutatus, et kliendid saaksid seal viibida võimalikult ohutult.
Teised toitlustusasutustele kehtestatud reeglid ei muutu. Seega võib söögikohas koos viibida ja liikuda endiselt kuni kuus inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kuni kuue inimese koos viibimise või liikumise nõue ei kehti peredele.
Statsionaarsete istekohtadeta avalikud kogunemised ja jumalateenistused on sisetingimustes lubatud kuni 50-protsendilise täitumuse korral. Sel juhul võib siseruumides kogunemistel osaleda varasema 250 asemel kuni 200 inimest. Välitingimustes võib üritustel osaleda senise 500 asemel kokku kuni 250 inimest, kuid nad peavad olema hajutatud.
Muudatused ei puuduta üritusi, mis toimuvad statsionaarsete istekohtadega ruumis, näiteks kino-, teatri- või kontserdisaalis.
Samad reeglid ehk 50-protsendilise täitumuse nõue, sisetingimustes 200 ja välitingimustes 250 inimese piirmäär kehtivad ka meelelahutusteenuse osutamise kohtades ja ajal. Välitingimustes hõlmab meelelahutusteenus erinevaid korraldatud tegevusi, näiteks korraldatud rabamatk või tünnisaunas käimine, mille ajal ja kohas tuleb samuti inimesi hajutada.
Valitsus kehtestas täiendavad meetmed, kuna koroonaviirus levib kõikjal Eestis ja haigestumuse intensiivsus on väga kõrge. Viimase nädalaga on koroonaviirusesse haigestumine kasvanud 21,2 protsenti, samuti on 12 protsendi võrra kasvanud koroonaviirusega hospitaliseeritute arv. Täiendavate meetmete eesmärk on senisest tõhusamalt vähendada inimeste kokkupuuteid, vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist.
Korraldus avaldatakse Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.
- Tartu Maratonil triumfeerisid eestlased
- Uusi gripijuhtumeid taaskord lisandunud ei ole
- Valitsus pikendas öise alkoholimüügi keeldu märtsi lõpuni
- Valitsus saadab koolid nädalaks kaugõppele
- Ööpäevaga tuli juurde 996 koroonapositiivset ja suri neli nakatunut
- Võru linn otsib uue tervisekeskuse apteegile ja laborile üürnike
- Ööpäevaga tuli juurde 811 koroonapositiivset ja suri kaks nakatunut
- Tartu lillepeenraid hakkab taas hooldama Kanepi aiand
- Jüri Ratas: söögikohtade 21-ni lahti hoidmine on liiga pikk aeg
- Kallas: kolded on töökohtades ja kodudes, mitte restoranides
- Lähipäevil on paiguti oodata kuni 27 kraadi külma
- Esmaspäevast saab esitada tuludeklaratsioone
- Üle 10 000 haridustöötaja suhtub vaktsineerimisse leigelt
- Möödunud aastal lisandus üle 16 000 töötu
- Eestis on vaktsineerimisi tehtud 46 020 inimesele
- Omavalitsused saavad kriisiteadlikkuse tõstmiseks riigilt toetust
- Õigusbüroo: võlausaldajad üritavad kavalusega nõude aegumist vältida
- Uuring viitab puudustele iluteenindajate kutseoskuste osas
- Riigikogu võttis vastu mesindussektori toetuste täpsustamise seaduse
- Karmimate piirangutega maakondades on viirusolukord stabiliseerumas
- Inimesed pöörduvad haigekassa poole kõige enam sooviga saada raha
- Viiest riigist saabujad ei pea jääma eneseeraldusse
- Raskelt haige eaks inimene ei pruugi vaktsiini saada
- Eestis on vaktsineerimisi tehtud 35 905 inimesele
- Eestlased nõustavad Saksamaal biomassikatlamaja ehitamist
- Ilon Wiklandi noore kunstniku preemia läks jagamisele
- Koroonaviiruse sisaldus reoveeproovides on rekordiliselt suur
- Töötajate hooletus oli 2020. aastal suurim andmekaitselise rikkumise põhjus
- Seitse Eesti objekti kandideerib Euroopa arhitektuuriauhinnale
- Külm talv ja naftahindade lähenemine pandeemiaeelsele tasemele tõid kaasa tarbijahindade tõusu
- Ööpäevaga tuli juurde 688 koroonapositiivset ja suri üheksa nakatunut
- FOTOD Leitnant Julius Kuperjanovi surmast möödus 102 aastat
- Aina külmemaks muutuv ilm toob uuel nädalal kuni 20 miinuskraadi
- Lätis leitud koroonahaige kass jalutas Eestisse
- FOTOD Ajateenistusse asub enam kui 400 noort
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Alates 1. märtsist laieneb vingugaasianduri kohustus">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tuletab meelde, et alates 1. märtsist laieneb vingugaasianduri kohustuse ulatus ja vingugaasiandur tuleb edaspidi paigaldada sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme asukohast.
„Vingugaas on nähtamatu vaenlane ja õigeaegne märguanne saab ära hoida kõige hullema.