Eestis on laupäevahommikuse seisuga tehtud vaktsineerimisi kokku 46 020 inimesele, kellest  22 126 on saanud mõlemad doosid.

Eelmine nädal jõudis terviseametisse esimene AstraZeneca vaktsiinisaadetis 7200 doosiga. Veebruari jooksul peaks Eestisse jõudma kokku circa 40 500 doosi AstraZeneca vaktsiini.

Vastavalt riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusele kasutatakse AstraZeneca vaktsiini alla 70-aastaste riskirühma kuuluvate inimeste ja eesliinitöötajate vaktsineerimiseks sotsiaal-, haridus- ja siseturvalisuse valdkonnas. Täpsem eesliinitöötajate vaktsineerimise korraldus on selgumisel.

Viimase ööpäeva jooksul suri koroonasse viis patsienti, lisaks analüüsiti 5220 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid oli 760 ehk 14,6 protsenti.

Ööpäevaga surid 84-aastane naine, 82-aastane mees, 79-aastane naine, 74-aastane mees ja 55-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 491 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus nakatumine tuvastati 410 inimesel. Uutest Harjumaa haigusjuhtudest 274 laekus Tallinna.

Ida-Virumaale lisandus 49, Tartumaale 41, Pärnu- ja Saaremaale 38, Raplamaale 27, Järvamaale 26, Võrumaale 25 ja Viljandimaale 24 uut positiivset testi. Valgamaale lisandus 20, Põlvamaale 14, Jõgevamaale 10, Lääne-Virumaale 8, Hiiu- ja Läänemaale 3 uut nakkusjuhtu. 24 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 603 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12 protsenti.

Laupäevahommikuse seisuga viibib haiglas 452 koroonapatsienti, kellest 33 on intensiivis. Neist omakorda 13 on juhitaval hingamisel.

Siseministeerium toetab aastatel 2021–2024 igal aastal kokku 100 000 euroga omavalitsusliite, et aidata tõsta Eesti elanike teadlikkust võimalikest hädaolukordadest nende piirkonnas.

„Eesti eri paigus võivad hädaolukorrad tekkida mitmetel erinevatel põhjustel, kuid kõige tõenäolisem oht on seotud karmide ilmastikuoludega,“ rääkis siseminister Kristian Jaani. „Piirkondlikest ohtudest ja kohalike inimeste vajadustest on kõige paremini teadlikud kohalikud omavalitused ning just seetõttu peame oluliseks toetada rahaliselt kriisiteadlikkuse tõstmist kohalikul tasandil,“ lisas Jaani.

Siseminister selgitas, et omavalitsusliidud saavad raha kasutada erinevate tegevuste elluviimiseks, mis on seotud teadlikkuse tõstmisega kriisideks valmistumisel, näiteks seminaride, infopäevade, koolituste ja muude tegevuste korraldamine. „Kuigi üldised hädaolukorras käitumise juhised on leitavad üleriigiliselt veebilehelt olevalmis.ee ja nutirakendusest „Ole valmis!“, siis ka ennetav selgitustöö kohalikul tasandil on hädavajalik, sest lisab üldisele teadmisele kohaliku mõõtme,“ lisas ta.

Toetus eraldatakse riigieelarvelistest vahenditest ja raha jaotatakse omavalitsusliitude vahel lähtudes põhimõttest, et 80 protsenti toetuse vahenditest jagatakse maakondade vahel võrdselt ning 20 protsenti toetuse vahenditest jagatakse maakondadele rahvastikuregistri andmetel elanike arvu osakaalu alusel. Raha suunatakse otse omavalitsusliitudele, kes võtavad vastutuse selle otstarbeka kasutamise eest.

Siseministeeriumi pilootprojekti raames toetati 100 tuhande euroga elanike kriisideks valmisoleku tõstmist maakondlikul tasandil ka 2019. aastal. Pilootprojektis osalesid eranditult kõik omavalitsused ning koostöös päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning Naiskodukaitse piirkondlike esindajatega viidi ellu hulganisti omanäolisi ja edukaid tegevusi. Näiteks Hiiumaa Omavalitsuste Liit arendas toetusrahaga elanikkonnakaitseteemalist kodulehekülge, Jõgevamaal korraldati hädaolukorraplaanide läbimäng elanike evakuatsiooniks ja Raplamaal koostati maakondlik tegevuskava, mille üheks tegevuseks paljudest oli noortele mõeldud ohutuslaager „Kaitse end ja aita teist“.

Erinevatele sihtrühmadele, näiteks kohalikele elanikele, omavalitsuste spetsialistidele, ettevõtete ja korteriühistute juhtidele, külavanematele ja teistele, korraldati kriisideks valmisolekualaseid koolitusi, infopäevi ja lauaõppuseid. Tegevuste tulemusena oskavad inimesed paremini mõista võimalikke hädaolukorra ohte ja elutähtsate teenuste ristsõltuvusi oma piirkonnas ning on iseseisvalt hakkama saamiseks paremini valmistunud.

Kuigi 2020. aastaks projekti jätkamiseks eelarvest täiendavaid vahendeid ei leitud, siis alates 2021. aastast on rahastus järjepidev ja omavalitsusliitudele eraldatakse projektiga kokku 100 000 eurot aastas kuni aastani 2024.

Toetuse saajad tänvu on Harjumaa Omavalitsuste Liit, Hiiumaa Vallavalitsus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Järvamaa Omavalitsuste Liit, SA Läänemaa, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Saaremaa Vallavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja SA Võrumaa Arenduskeskus.