EESTI ELU
Elektrilevil on probleeme tuhandete arvete koostamisega, sest mitme tuhande kaugloetavate elektriarvestite näitu pole võimalik lugeda elektrivõrgus esineva müra tõttu, kirjutab Postimees.
Lisaks on Elektrilevil kaelas teinegi mure: juba mitu kuud on tõrkeid seoses infosüsteemide uuendamisega, mistõttu pole ettevõttel olnud võimalik väljastada umbes 0,17 protsendile klientidest arvet voolutarbimise eest.
Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Ivar Jurtšenko sõnul on keskmiselt probleeme umbes 0,4 protsendi kaugloetavate arvestite tööga. Kuivõrd Elektrilevi haldab suurusjärgus 690 000 kaugloetavat arvestit, on töö keskmises ajahetkes häiritud umbes 3500 aparaadil.
Eesti Energia pressiesindaja Priit Lutsu sõnul võetakse tõsisemalt luubi alla need arvestid, millega side on olnud katkenud üle 21 päeva, sest praktika on näidanud, et osaliselt on häired ajutised või ka hooajalised ning side taastub ise mõne aja möödudes. Kui jätta kõrvale juhtumid, kus tarbija on näiteks peakaitsme välja lülitanud ja arvesti seetõttu ilma sideta jätnud, osutub probleemi põhjuseks sageli mõni defektne või kodukasutusse sobimatu elektriseade tarbija enda või hoopis naabri korteris.
Lutsu sõnul on tavaliselt võrguhäirete tekkimise süüdlasteks näiteks ruuterite ja digibokside ülekuumenenud toiteadapterid, krüptokaevurid, mitmed Hiinast toodud elektroonikaseadmed, vanad luminofoorvalgustid ning lauaarvutid ja sagedusmuundurid või muud elamupiirkonda mittemõeldud seadmed. Kõik need seadmed võivad tekitada müra elektriliinides võrguettevõtetele reserveeritud kuni 95 kHz sagedusalasse, mis mõjutab elektritarbimise andmete kättesaadavust kauglugemise teel. Segajaid käivad elektrikud ka majapidamistest otsimas.
Luts märkis, et sageli segavad sedasorti häiringud elektrivõrgus süsteemi toimimist kogu alajaama piirkonnas. Ivar Jurtšenko viitas võrgulepingu tüüptingimustes olevale punktile 5.2.2, mis ütleb: «Võrguettevõtjal on õigus teha ostja tarbimiskohas katkestus või lubada selle tekkimist, kui ostja kasutab elektripaigaldisi, mis alandavad võrreldes kehtivate nõuetega elektrienergia kvaliteeti või elektrivarustuse kindlust jaotusvõrgus või takistavad kaugloetava mõõteseadme tööd.»
Põhimõtteliselt tähendab see, et Elektrilevi võiks võrguhäirete tekitajatelt ka voolu ära võtta, kuid Jurtšenko märkis, et kuna üldjuhul ei ole tegu pahatahtlikult tekitatud olukorraga, siis pigem aidatakse klienti. See tähendab, et odavamad müra tekitavad seadmed vahetatakse välja Elektrilevi kulul või paigaldatakse Elektrilevi kulul müra tekitava kallima seadme ja vooluvõrgu vahele filter.
Priit Lutsu sõnul ei ole elektriarvestite töö häirituses tuvastatavat piirkondlikkust, sest häireid võivad tekitada väga erinevad seadmed. «Küll on statistiliselt neid rohkem ikka seal, kus tarvitajaid ka rohkem.»
Siiski on Elektrilevil jäänud juulis umbes 1000 arvet väljastamata ning klientidele on läinud kahetsevas toonis läkitus, mis teavitab infosüsteemide uuendamisel tekkinud tõrkest, mistõttu ei ole osutunud võimalikuks tegelike tarbimiskoguste eest võrguarvet väljastada.
Jurtšenko loodab, et probleem saab sügiseks lahendatud. «Tegemist on keerulise tarkvara juurutamisega, mis kontrollib mõõteandmete täielikkust, vajadusel prognoosib puuduolevad andmed ja seejärel edastab andmed arve genereerimiseks,» selgitas ta.
Valitsus otsustas muuta alates esmaspäevast ühistranspordis maskikandmise taas kohustuslikuks, lisaks väheneb alates 9. augustist üritustel osalejate piirarv.
Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus otsustas kehtestada alates 2. augustist ühistranspordis maskikandmise kohustuse. Kohustus on üldine ning vaktsineeritutele või läbipõdenutele erandit ei tehta. Kallas põhjendas seda asjaoluga, et ühistranspordis ei ole võimalik kontrollida, kas inimene on vaktsineeritud või mitte.
Ka otsustas valitsus langetada üritustel osalejate piirarvu alates 9. augustist. Peaministri sõnul võib piiranguteta sisetingimustes üritustel osaleda kuni 50 ja välitingimustes kuni sada inimest. Kui aga osalejate arv on suurem, peab ürituse korraldaja kontrollima, kas inimene on vaktsineeritud või mitte või haiguse läbi põdenud.
Kallase sõnul hakkab piirang kehtima esimesest külastajast.
- Valitsus kärpis veelgi üritustel osalejate piirarvu
- Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 627 375 inimesele
- Kurjategija laadis alla sadu tuhandeid dokumendifotosid
- Eestisse saabus ligi 50 000 rahvusvahelises tarneahelas kuhjunud pakki
- Ööpäevaga tuli juurde 193 koroonapositiivset
- Riik toetab Kagu-Eesti mikro- ja väikeettevõtjaid 600 000 euroga
- Prognoos: kooliaeg algab üle 1000 nakatunuga päevas
- Eelmisel nädalal sai üle 22 000 inimese esimese COVID-19 kaitsesüsti
- Võrumaa kutseharidus keskuse juht sattus politsei luubi alla
- Politsei otsib võimaliku sotsiaalmeedia kelmuse tõttu kahju saanud inimesi
- Valitsus vähendab kontrollimata üritustel lubatud osalejate hulka
- Vaktsineerimata ajateenijad saavad väljaloale harvemini
- Pea iga teine eestimaalane koges koroona-aastal tööstressi
- Uus nädal toob taas üle 30-kraadise õhusooja
- President Kaljulaid sõitis jalgrattal läbi Eesti-Venemaa maismaapiiri
- Perearstid: vaktsineerimine tagab vabaduse ja normaalse elukorralduse
- Sügisel valitakse üle Eesti kokku 1717 kohaliku volikogu liiget
- Riigiportaalis olid kättesaadavad üle 300 000 inimese andmed
- Kaitsepookimisi on tehtud pea 600 000 inimesele
- Vaktsineerimata inimestel tuleb sõidueksamil kanda maski
- Puhka looduses vastutustundlikult – kõik, mida teed, tuleb endale tagasi
- Valitsus andis loa 13 kinnistu võõrandamiseks omavalitsustele
- Kallas: presidendikandidaadi veenmisega on tükk tööd
- Täna algab ralli ja võib alata ka viljakoristus
- Majandusaasta aruande esitas õigeaegselt vaid 53 protsenti
- Reid Lõuna-Eestis paljastas mitu illegaalset võõrtöölist
- Juunis registreeriti 1044 sündi
- Terviseamet hoiab paljudes kohtades ravimeid vastava loata
- Koroona-aasta uuring: eestlased käivad haigena tööl, sest kardavad raha kaotada
- Võrumaal valmiv kaitstud sõir jõudis letile
- Liikumisvabaduse piirang on alanud nädalast viiest riigist tulijatel
- Kolmandatest riikidest tulevatel välismaalastel on vaja koroonatesti
- Ööpäevaga leidis kinnitust 64 uut koroonajuhtumit
- Kallas: uue laine korral saavad vaktsineeritud rohkem vabadusi
- Delta tüve tõttu on koroonahaigestumine taas kasvama hakanud
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kontrolli alt väljunud mururobotid tekitavad tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kahjusid">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Robotmuruniidukist on saanud asendamatu abimees väga paljudes majapidamistes, ent nutikas seade nõuab ka tarka kasutamist. ERGO kindlustuse kogemus näitab, et kodustes majapidamistes juhtub mururobotitega sageli mitmetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kahjusid, mida teadlikul kasutajal oleks võimalik ära hoida.
„Alles hiljuti oli meie klient saanud naabrilt sõnumi küsimusega, kas see on sinu mururobot, mis tiigis hulbib? Peamised robotmuruniidukitega juhtuvad kahjud ongi need, kui robot sõidab lõkkesse või veekogusse.