Viimastel nädalatel suurt tõusu nautinud Eesti 200 toetuse kasv valitsuskriisi puhkemise ajal peatus, kuid parlamendiväline erakond püsib jätkuvalt kolmandal kohal, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,1 protsenti, Keskerakonda 21,5 protsenti ja Eesti 200 15,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 15,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,9 protsendiga ning Isamaa 6,3 protsendiga. 

Kuigi aasta alguses on erakondade toetusprotsendid püsinud küllaltki stabiilsena, siis on muutunud mõned pikemaajalised trendid. Eelmise aasta lõpus toimunud Eesti 200 tõus on praeguseks peatunud ning detsembris madalseisus olnud EKRE toetus on nelja nädalaga tõusnud 1,8 protsendi võrra. See tähendab, et kui detsembris oli Eesti 200 edu EKRE ees 2,2 protsenti, siis praeguseks on nende kahe erakonna toetus praktiliselt võrdsustunud. 

Praegu koalitsiooniläbirääkimisi pidavaid erakondi toetab kokku 50,6 protsenti ja opositsioonierakondi 29,6 protsenti. 

Teadur Martin Mölderi sõnul on erinevalt viimaste nädalate poliitilistest sündmustest erakondade suhteline toetus Norstati reitingutes võrreldes eelmiste nädalatega vägagi stabiilne. "Keskerakonna ja Reformierakonna toetus on püsinud viimased kuu aega suhteliselt samal tasemel ning väga olulisi muutusi ei ole võimalik välja tuua ka sotside ja Isamaa toetuses. Küll aga näeme, et Eesti 200 toetuse kasvu pidurdumine on ehk üle minemas kergeks toetuse taandumiseks, samas kui EKRE suhteline toetus on olnud tõusutrendis," märkis Mölder. 

Tema sõnul ei ole üllatav, et Eesti 200 positsioon mõnevõrra nõrgeneb, sest nende toetuse kõrge tase oli ilmselgelt üles ehitatud nüüdseks lagunenud koalitsioonile ning abielureferendumile vastandumises. Selles kontekstis oleks loogiline, et Eesti 200 pöördub oma algse rõhuasetuse juurde, mis keskendus probleemidele Eesti poliitilises või erakondlikus süsteemis ja selle toimimises tervikuna. "Kahe suhteliselt vähe ideoloogilise ning pigem valitsemisele orienteeritud erakonna ehk Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon, mille ümber jääb hõljuma korruptsioonilõhn, pakub selleks ideaalse võimaluse. Võime oodata, et Eesti 200 toetus langeb lähinädalatel veel natuke, kuid sama madalale kui see oli kuni eelmise aasta oktoobrini, see ilmselt ei kuku," ütles Mölder. 

Teiste erakondade tulevikuväljavaadete osas on Mölderi sõnul palju keerulisem praegus oletusi teha. "Ka Reformierakonna väga kõrge toetus pärast valimisi oli suuresti üles ehitatud valitsusele vastandumisele. Lisaks ei ole paljudele Reformierakonna toetajatele koalitsioon Keskerakonnaga ilmselt meelt mööda. Selle pinnalt võiks oodata, et nende toetus nüüd peagi valitsuses olles ehk natuke kahaneb. Ning kuigi Keskerakonna probleemiks on nende kohal taas olev korruptsioonipilv, võib oletada, et see nende toetust nii palju ei kõiguta, sest nende valijaskond on aastate lõikes olnud vägagi lojaalne," lisas Mölder.