Perearstid märgivad avalikus pöördumises, et kõigil on võimalus valida vabadus ja normaalne elukorraldus ning seda läbi vaktsineerimise koroonaviiruse vastu. 

Meedikud meenutavad, et alles kevadel vabanti ühiskonna kõige haavatavamate liikmete kaitsmiseks ja tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks seatud piirangutest. "Mida aeg edasi, seda enam kasvab pandeemia tervisekriisist ühiskondlikuks kriisiks. Järjest enam mõjutab viiruse kasvav levik kogu ühiskonda, mitte ainult eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Piirangud majandusele, kaugõpe, korduvad isolatsioonis püsimised viivad üle hakkamasaamise piiri üha uusi inimesi ja ettevõtteid, kes seni on suutnud vastu pidada. See kõik ei ole paratamatus, vaid vaktsineerimisega välditav," seisab perearstide pöördumises. 

Meedikute kinnitusel ei avaldu praeguste valikute mõjud üksnes tervises, vaid puudutavad inimeste jaoks kõige olulisemat: vabadust, ning iga inimene, kes praegu loobub vaktsineerimisest, annab hoogu viiruse levikule ja vabaduste piiramisele.

Perearstid kutsuvad üles oma valikuvabadust kasutama ehk valida piirangutevaba ühiskonna, tervise ja normaalse elu. "Arstidena näeme, et oleme jõudnud katastroofieelsesse olukorda palju kiiremini kui eelmisel aastal. Otsus vaktsineerida ei puuduta vaid haigestumist COVID-19-haigusesse. Iga üksiku inimese vaktsineerimisotsus mõjutab tervet meie kogukonda. Mida rohkem on neid, kes ennast ei vaktsineeri, seda kiiremini kasvab nakatumine. See tähendab, et töötus suureneb, ligipääs arstiabile halveneb ja süvenevad kroonilised haigused, lapsed jäävad eemale õppetööst ja kinnistuvad juba kevadel alanud vaimse tervise probleemid, seni vastu pidanud ettevõtted on sunnitud oma tegevuse lõpetama, halveneb erinevate teenuste ja toodete kättesaadavus, väheneb võimalus reisida, ära jäävad kõik suuremad sündmused ja kogunemised," seisab pöördumises. 

"Hoiame oma vabadust ja teeme otsuse vaktsineerida kohe!" esitavad meedikud üleskutse. 

Perearstid leiavad, et vaktsineeritud inimestel peab olema ka rohkem võimalusi ja vabadust, sest nad ei ohusta teisi. "On elualasid, kus vaktsineerimine peab olema kohustuslik. Need on kõik töötajad, kes puutuvad kokku haavatavate inimrühmadega, ja kõik, kelle töö on riigi toimimise seisukohalt ülioluline," seisab pöördumises.

Vaktsiin peab meedikute kinnitusel jõudma kõigini, kes seda soovivad. Kindlasti tuleb vaktsineerida ka lapsed ja noored ning nende vaktsineerimisega tuleb alustada võimalikult kiiresti. Kuigi nad põevad COVID-19-haigust üldjuhul kergesti, on ka laste hulgas neid, kellel võib haigus kulgeda raskelt: krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega, närvisüsteemihaigustega ja rasvumisega lapsed. Lastel võib COVID-19 põdemisega seoses tekkida haruldane üliraske multisüsteemne põletikuseisund, mida on esinenud ka Eesti lastel. Lapsed võivad haigust edasi kanda teistele lastele ja täiskasvanutele, sealhulgas riskirühmadesse kuuluvatele inimestele.

Vaktsineerimine peab olema lihtne ja kättesaadav kõikidele Eesti inimestele sõltumata elukohast
Vaktsineerimise korraldamisel tuleb olla loominguline ja kasutada kõiki võimalusi. Vaktsineerimispunktid peavad olema kohtades, kuhu inimestel on mugav minna. Vaktsineerimisele peab saama registreeruda kaubanduskeskustes, apteekides, telefoni teel, internetis. Tunnustada tuleb ettevõtjaid, kes hoolitsevad oma töötajate eest, kutsudes vaktsineerijad töökohale. Kasutada tuleb ka ettevõtjate praktilist abi – alates soodustuste tegemisest vaktsineeritutele kuni abini Eesti inimeste vaktsineerimisel.

"Inimeste vaktsineerima kutsumisel tuleb rakendada kõiki võimalusi, mitte jääda lootma ainult meedikutele. Senine praktiline kogemus näitab, et inimesi aitab vaktsineerima tuua e-kirjade, SMS-ide, kõneroboti kõnede kasutamine, aga suurepäraselt saaksid sellega hakkama ka erinevate kõnekeskuste mittemeedikutest töötajad. Vaktsineeritust aitaks parandada võimalus teha esimene ja teine vaktsiinidoos erinevates paikades," leiavad arstid.

Nende kinnitusel peab valitsus peab oma otsuseid väljendama selge ja lihtsa suhtlusega, kasutades vähem sõnu ja pakkudes rohkem sisu. "Pehme veenmise aeg on möödas. Oleme juba astunud üle järjekordse kriisi läve. Valitsuse liikmete sõnad peavad olema konkreetsed ning otsused nende taga kiired, jõulised, arusaadavad ja tõenduspõhised. Selleks et Eesti riik, Eesti ettevõtjad ja Eesti inimesed suudaksid kanda kolmanda laine koormat, peab valitsus selgeid otsuseid tegema juba täna – et inimesed jõuaksid veel enne sügist vaktsineerima minna ja et meedikud oleksid valmis neid ka vastu võtma," rõhutavad perearstid. 

Tänavustel kohalikel valimistel valitakse üle Eesti kokku 1717 volikogu liiget, mis on 12 liikme võrra vähem kui 2017. aasta valimistel.

Eelmiste valimistega võrreldes väheneb volikogu liikmete arv kokku seitsmes kohalikus omavalitsuses, milleks on Alutaguse, Vormsi, Tapa, Kanepi, Põltsamaa, Valga ja Rõuge vald, teatas valimisteenistuse pressiesindaja kolmapäeval. Kui teistes omavalitsustes vähendati liikmete arvu kahe võrra, siis Rõuges kaotati varasemad valimisringkonnad ja volikogu liikmete arv väheneb seetõttu kaheksa võrra.

Volikogu liikmete arv suureneb kahe koha võrra neljas omavalitsuses: Keila linnas, Saku vallas, Muhu vallas ja Luunja vallas.

Valimisringkondi on sügisestel valimistel igas omavalitsuses üks, väljaarvatud Tallinnas ja Peipsiääre vallas. Tallinnas on iga linnaosa eraldi ringkond ehk kokku kaheksa ringkonda. Neli ringkonda moodustas ka Peipsiääre vald.