Luminori tellitud uuringust selgus, et Eesti ja Leedu noorte jaoks on oma kodu ostmisel üks tähtsamaid kriteeriume asukoht, Läti noortele aga kinnisvara hind.

Uuringus osalenud 20- kuni 30-aastastele Eesti noortele on tulevase kodu asukoht tähtsaim näitaja 72 protsendi vastanute jaoks. Leedu samas vanusegrupis on see näitaja veelgi kõrgem ehk 79 protsenti, teatas Luminor.

Leedu noorte jaoks on samuti oluline hind, seda nimetas 77 protsenti vastanutest, samas kui Eesti noortest tõi kinnisvara hinda ühe olulisema kriteeriumina välja vaid 46 protsenti vastanutest.

Eesti noortest 46 protsendile on tähtis ka kinnisvara seisukord. Läti 20- kuni 30-aastaste hulgas on 68 protsendi vastanute jaoks olulisim kriteerium hind, 63 protsendi jaoks asukoht ja 48 protsendi jaoks kinnisvara seisukord.

Luminori krediiditoodete juhi Heiki Raadiku sõnul näitavad uuringu tulemused, et suures plaanis on Balti riikide noorte ootused tulevase kodu suhtes sarnased, kuid siiski on ka mõningaid märgatavaid erinevusi.

"Näiteks hoolib vaid 25 protsenti Leedu noortest kinnisvara seisukorrast, samas kui Läti ja Eesti noorte hulgas on see protsent palju kõrgem, vastavalt 48 ja 46," märkis Raadik.

"Sellest võib järeldada, et leedulased on valmis rohkem panustama uue kodu remontimisse ja oma maitse järgi kujundamisse, kuid eestlased ja lätlased eelistavad sellist pinda, kuhu saab kohe sisse kolida," lisas ta.

Raadik tõi veel ühe erinevusena välja suhtumise kinnisvara hinda, mis Eesti noorte jaoks on palju väiksem argument kui teiste Balti riikide noorte jaoks. Krediiditoodete juhi hinnangul on see ilmselt seletatav Eesti mõnevõrra kõrgemate sissetulekute ja üldise suurema kindlustundega tuleviku suhtes.

Uuringu tulemustest selgub ka, et noored naised iseseisvuvad kiiremini kui noored mehed. Nii elab Eestis vanematega koos 16 protsenti 20- kuni 30-aastaseid naisi ja 25 protsenti samaealisi mehi. Leedus elab vanematega koos 19 protsenti noori naisi ja 31 protsenti mehi ning Lätis 23 protsenti naisi ja 36 protsenti mehi.

Uuringu viis läbi uuringufirma SKDS veebiküsitluse meetodil. Osalejad olid Balti riikide noored vanuses 20–30 eluaastat ning osalejate arv igas Balti riigis oli ligikaudu 400 inimest.

Praeguseks on Eestis registreeritud 14 isikut ehk 0,07 protsenti kõikidest esimese annusega vaktsineeritutest, kellel tekkisid Covid-19 sümptomid ja/või osutus PCRtest positiivseks kuni 15. päeval pärast esimese vaktsiiniannuse saamist, kirjutab Postimees. 

Terviseameti kinnitusel ei saa neid juhte lugeda vaktsiini ebaefektiivsuseks. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul ei ole midagi üllatavat, et mõnel vaktsineeritul avastatakse vaktsineerimise päeval või sellele järgnevatel päevadel nakatumine koroonaviirusega. Antikehade teke nii haiguse läbipõdemise kui ka vaktsineerimise järel võtab aega umbes kaks nädalat.

«Kuna viiruse levik on Eestis laialdane, siis arvata on, et ka vaktsineeritud inimesed viirusega kokku puutuvad ja nakatuvad. Samuti võib inimene nakatuda ka vahetult enne vaktsineerimist,» selgitas Filippova. «Piisava kaitse saamiseks on vajalik vaktsineerida kahe vaktsiinidoosiga,» ütles Filippova.

Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini ebaefektiivsuseks ehk toime puudumiseks loetakse seda, kui inimene haigestub seitse päeva pärast teise annuse saamist. Comirnaty vaktsiini efektiivsus on tõestatud ainult sümptomaatilise Covid-19 ennetamisel ja see on 95 protsenti. See on vaktsiini kohta väga kõrge näitaja.