EESTI ELU

Eestis on koroona vastu vaktsineerimisi tehtud 2487 inimesele

Terviseameti teatel on Eestis koroonavaktsiini saanud 2487 inimest.

Hiljemalt uue nädala alguseks hakkab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) detailset vaktsineerimisinfot kuvama ka avaandmetena terviseameti koroonakaardil. Inimene ise saab oma vaktsineerimisi vaadata Patsiendiportaalis digilugu.ee.

Vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses koroonavaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

TEHIK-u andmetel on rakendust Hoia alla laaditud 246 876 korda. Rakenduse kaudu on end haigeks märgitud 2254 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 634.

Koroonatestimine.ee koduleht koondab infot saatekirjaga, piiriülese ja tasulise testimise kohta. Lisaks on seal vajalik info arstidele ning tööandjatele. Samuti on sel lehel võimalik broneerida endale aeg saatekirja olemasolul, saada sertifikaadi infot, klienditoe numbreid ja asukoha koordinaate testimiskohtade kohta.

Sigarettide aktsiis tõuseb uuest aastast 5 protsendi võrra

Alates 1. jaanuarist tõuseb sigarettide aktsiisimäär 5 protsenti ning suitsetamistubaka aktsiisimäär 8,3 protsenti.

Sigarettide aktsiisimäär on alates 1. jaanuarist 86,5 eurot 1000 sigareti kohta + 30 protsenti maksimaalsest jaehinnast, kuid mitte vähem kui 145,6 eurot 1000 sigareti kohta. Suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 89,63 eurolt 97,1 euroni kilogrammi kohta.

Nii sigarettidele kui ka suitsetamistubakale on aastateks 2022 ja 2023 ette nähtud 5-protsendised aktsiisitõusud.

Samuti kiitis riigikogu detsembris heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt e-vedelikke ei maksustata ajutiselt aktsiisiga alates selle aasta 1. aprillist kuni 2022. aasta 31. detsembrini.

Jaoskondades hääletamine muutub sellest aastast paindlikumaks

Rahvahääletuse seaduses ja valimisseadustes jõustusid muudatused, millega pole valija enam seotud kindla jaoskonnaga, samuti muutub hääletamise ajaline korraldus ja kaob poliitilise agitatsiooni piirang, valijakaardi asemel saavad valijad aga valimiste teabelehe.

Sellest aastast võetakse kasutusele elektrooniline valijate nimekiri, mis asendab senised pabernimekirjad jaoskondades. See tähendab, et hääletaja ei ole enam seotud kindla valimisjaoskonnaga. Valija saab oma ringkonna piires minna valima endale sobivasse jaoskonda. Rahvahääletusel, kus ringkondi ei ole,  on võimalik hääletada kõigis umbes 400 jaoskonnas üle terve Eesti.

Valimiste korraldus muutub ka ajaliselt. Tekib ühtne hääletamise nädal. Esmaspäevast laupäevani saab hääletada nii pabersedeliga jaoskonnas kui ka elektrooniliselt. Pühapäeval saab hääletada üksnes pabersedeliga. Uuendusena saab hääletaja pühapäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-hääle tühistada. 

Valijale saadetakse nüüdsest valimiste teabeleht. Varem saatis riik igale hääleõiguslikule inimesele nimelise valijakaardi tema elukoha aadressile või e-postiga. Nüüd saadetakse üks paberil teabeleht leibkonna peale, sõltumata sellest, kas sel aadressil elab üks või rohkem hääleõiguslikku inimest. Need inimesed, kel on rahvastikuregistris e-posti aadress, saavad teabelehe e-kirjaga. Teabelehe eesmärk on anda üldist infot hääletamisõiguse kohta, samuti on lehel märgitud kõigi hääletamisruumide asukohad vallas või linnas.

Kaovad agitatsioonipiirangud. Alanud aastast on poliitiline välireklaam lubatud kogu valimiperioodi ajal. Aktiivset agitatsiooni võib teha ka valimispäeval. Poliitilist agitatsiooni pole enam keelatud teha ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. Hääletamisruumis endas peab olema tagatud valimisrahu. Näiteks kui valimisjaoskond asub kultuurikeskuses või kaubanduskeskuses, siis on agitatsioon keelatud vaid hääletamiseks ette nähtud kohas.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD