EESTI ELU

Ravimiamet: Eestisse saabunud vaktsiinil on tavapärased kõrvalmõjud

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ütles laupäevasel pressikonverentsil vaktsineerimise ettevalmistustest rääkides, et Eestisse saabunud koroonavaktsiin on tõhus, ent sellel võivad esineda ka kõrvalmõjud, mis on aga igati tavapärane nähtus.

"Täna saabunud vaktsiin Comirnaty on oma ehituselt täiesti uudne mRNA-vaktsiin. Senised andmed uuringutest ja kasutuse andmed näitavad, et vaktsiinil on nii kaitsetoime kui ka tavapärased vaktsiinidele omased kõrvaltoimed," rääkis Raudsepp. "Kõige sagedamini võivad tekkida süstekoha reaktsioonid ehk valu, punetus, turse. Võib tekkida peavalu, liigesvalu, lihasvalu, palavik, külmavärinad, väsimus, halb enesetunne. Kõik need on üldjuhul kerged, mööduvad ja neid saab leevendada valu- ja palavikualandajatega – Ibuprofeniga, Paracetamoliga."'

"Nagu iga vaktsiini puhul, nii ka selle puhul võib tekkida allergilist reaktsiooni. Seetõttu on ka öeldud, et pärast süstimist on 15 minutit väga oluline jääda sinna kohale ja olla meditsiinipersonali valve all ja asutada ennast minekule alles pärast seda. See on vajalik selleks, kui peaks tekkima raske allergia. Kliinilistes uuringutest seda ei juhtunud, aga tavakasutuses olnuna on mõnel üksikul korral seda juhtunud. Nii et see on teada ja selleks tuleb valmis olla ja need, kes Eestis hakkavad vaktsineerimist läbi viima, teavad seda suurepäraselt ja neil on olemas ka võimalused, kuidas inimest aidata," selgitas Raudsepp, kelle sõnul võib kindlalt väita, et vaktsiinist saadav kasu on oluliselt suurem kui haigusega kaasnevad võimalikud ohud.

"Juba vähem kui kahe nädala pärast on oodata järgmise vaktsiinitootja Moderna vaktsiini kohta hinnangut Euroopa Ravimiametist. Loodame selle saada 6. jaanuaril, aga müügiloa väljastamise kohta on küll kõigi ravimite puhul nii, et mingeid kindlaid lubadusi ei saa anda, enne kui hinnang on tehtud ja müügiluba on tõesti välja antud," märkis Raudsepp. "Sealt edasi on vaktsiinide(le) hinnangute andmise kuupäevi veelkord tööplaanis üks jaanuaris, üks veebruaris ja enne suve veel vähemalt kaks tükki, nii et väga tõenäoliselt lähema poole aasta jooksul on meil kättesaadavad mitmed koroonavaktsiinid."

 Teistest tulema hakkavatest vaktsiini

Esimene saadetis koroonavaktsiine jõudis laupäeval Eestisse

Vaktsiinide ümberlaadimine terviseameti sügavkülmikutesse, kus on miinuskraade alla 70ne. Fotod: TERVISEAMET

Terviseamet võttis laupäeva varahommikul vastu esimese koroonavaktsiine sisaldava saadetise, milles on 9750 doosi 4875 inimese vaktsineerimiseks, teatas sotsiaalministeerium.

Vaktsineerimisega alustatakse Euroopa Liidus pühapäeval. Eestis toimuvad esimesed vaktsineerimised Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas ning alates tulevast nädalast järk-järgult juba ka teistes Eesti piirkondades.

„Esimese tarnega saabunud vaktsiinid on mõeldud haiglate, kiirabi ja perearstikeskuste tervishoiutöötajatele. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Loodame, et ka järgmised COVID-19 vaktsiinid jõuavad lähiajal müügiloani ning Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, et saaksime võimaldada juba lähikuudel vaktsineerimist ka teistele riskirühmadele ja seejärel kogu elanikkonnale.“

Esimesena jõudis Eestisse Pfizer/Biontechi vaktsiin Comirnaty, mis on näidustatud 16-aastastele ja vanematele inimestele koroona ennetamiseks. Vaktsineerimise vastunäidustus on ülitundlikkus vaktsiini mõne toime- või abiaine suhtes ning ägeda ja kõrge palavikuga haiguse korral tuleks vaktsineerimine edasi lükata. Vaktsiini infolehe andmetel on vaktsiini efektiivsus 94,6 protsenti.

Selline nägi välja pikisilmi oodatud vaktsiinikaubik, mida esialgse info kohaselt ei tahetad pildistada lubada.  Fotod: TERVISEAMET

„Comirnaty vaktsiini uuringutes osales üle 44 000 inimese, neist sai kaks annust 20 519 üle 16-aastast inimest. Uuringutes ilmnes sagedasemate vaktsineerimise kõrvaltoimetena enim süstekoha valulikkus, lihasvalud, palavik ja paaripäevane enesetunde mõningane halvenemine,“ ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. „Kõik need kõrvaltoimed olid kerged või mõõduka raskusega ja iseparanevad. Vajadusel on need leevendatavad paratsetamooli, ibuprofeeni või külma kompressiga.“

Uuringus teatati mittetõsistest allergilistest reaktsioonidest, tõsiseid reaktsioone uuringus ei ilmnenud ei vaktsiini- ega platseeborühmas. Lisaks tekkis uuringus neljal vaktsineeritul 20 519-st ehk 0,02 protsendil näonärvihalvatus ehk Belli paralüüs, mis paraneb ise, kuid häirib ajutiselt patsienti.

„Perearstid on valmis alustama meedikute vaktsineerimistega järgmisest nädalast. Vaktsineerimisega on perearstikeskustes tegeletud aastakümneid ning see on meile tuttav rutiin,“ ütles perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller. „Kui meedikud on vaktsineeritud, võimaldatakse vaktsineerimist riskirühmade patsientidele ja seejärel kogu elanikkonnale. Perearstid ja pereõed tunnevad oma patsiente ning saavad anda asjakohast ning vajalikku nõu."

Terviseametisse jõudnud vaktsiinisaadetise võtsid vastu terviseameti töötajad, kes kontrollivad saatedokumentide olemasolu, vormistust ja vastavust ravimipartiile.

„Lisaks kontrollitakse saadetisega kaasas oleva temperatuurijälgimise seadme väljavõtet, et hinnata, kas kogu käitlemisahela jooksul hoiti vaktsiine nõutud temperatuuridel. See info antakse edasi ka kõigile, kes vaktsiine vastu võtavad. Nii tagatakse vaktsiini efektiivsuse ja teiste omaduste säilimine,“ ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno. „Tallinna esimestesse vaktsineerimise kohtadesse ja Ida-Virumaale transporditakse vaktsiinid temperatuuril 2–8 kraadi, Tartusse kuival jääl -75 kraadi juures.“

Tuleva aasta jaanuari alguses hakkavad praeguse info kohaselt laekuma täiendavad vaktsiinisaadetised iganädalaselt. Samuti on ka teise koroonavaktsiini tootja Moderna vaktsiini müügiloataotlus hindamisel Euroopa Ravimiametis ning otsus selle kohta peaks tulema 6. jaanuaril.

Ööpäevaga lisandus 575 esmast positiivset koroonatesti

Pixabay

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3674 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 575 ehk 15,7% testide koguarvust.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 317 inimesel. 250 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 141, Tartumaale 29, Lääne-Virumaale 14, Võrumaale 12 ja Valgamaale 10 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust.

Pärnu-, Põlva- ja Raplamaale lisandus üheksa, Järvamaale seitse ja Viljandimaale kolm uut juhtumit.

Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale lisandud kaks ning Jõgevamaale üks uus positiivne test.

Kaheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 573,90 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 10,2%.

25. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 384 COVID-19 patsienti. Ööpäeva jooksul suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, tagantjärgi kanti sisse ka üleeile hooldekodus surnud naine. Kokku on Eestis surnud 202 koroonaviirusega nakatunud inimest.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD