Põhja regionaalosakonna jälgimisel on ligi 17500 inimest, kellest 3390 on nakatunud.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 5900 inimese, kellest nakatunud on 1508.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 3000 inimese, kellest 658 on nakatunud.

Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1700 inimese, kellest 323 on nakatunud.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Koroonaviirusest tervenenuid uurivad Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haigla teadlased on tuvastanud, et patsiente kimbutavad tervisemured ka pool aastat hiljem.

Patsientide kolmanda ja kuuenda kuu järelkontrollis kurtis enam kui pool haigestunutest mitmesuguseid tervisemuresid, kuigi nende rutiinsed analüüsid olid korras. Kolmanda kuu järelkontrollis oli peamiseks kaebuseks füüsilise koormustaluvuse langus, kuuendal kuul kaebustega patsientide arv suurenes ja koormustaluvuse langusele lisandusid liigesvaegused. Kurdeti ka lõhnataju puudumist ja väsimust.

Kuna COVID-19 on niivõrd uus haigus, ei ole selle pikaajaline mõju veel hästi teada. Seepärast korraldavad Tartu Ülikooli teadlased ning Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haigla arstid kolm aastat kestva uuringu, mille käigus jälgitakse koroonapatsientide tervist alates viirusega nakatumisest kuni 36 kuu möödumiseni haigestumisest. Selleks kutsutakse nad 3., 6., 12., 24. ja 36. kuul pärast haigestumist järelkontrolli, täidetakse terviseküsimustikke ning kogutakse bioloogilist materjali immunoloogilisteks, viroloogilisteks ja geneetilisteks analüüsideks.

Uuringusse on praeguseks kaasatud 86 koroonapatsienti, kellest enamik on keskealised. Uute patsientide kaasamine jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal.

Uuringu ühe korraldaja, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Anne Kallaste sõnul osaleb uuringus kõige enam haigust raskelt põdenud patsiente. „Neil on 63 protsendi ulatuses ka kaasuvad haigused – kõrgvererõhutõbi, südame isheemiatõbi, diabeet ja pahaloomulised kasvajad,“ kirjeldas Kallaste.

Uuringust on nähtunud, et kui 50-aastased põdesid enamasti kergelt või mõõdukalt, siis kümme aastat vanematel inimestel oli haiguse kulg pigem raske ja kriitiline. Raskusastmete võrdlusest selgus veel, et kui kergelt koroonat põdenud inimestel oli kaasuvaid haigusi 46 protsendil juhtudest, siis kriitilises seisus olnud patsientidel oli neid juba 71 protsendi ulatuses.

Koostöös Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professori Pärt Petersoni uurimisrühmaga hinnati kolmanda ja kuuenda kuu järelkontrollis ka koroonaviiruse antikehade taset. Peaaegu kõigil haigetel olid kolmandal kuul antikehad olemas ja need püsisid ka kuuendal kuul. 

„Raskelt haigust põdenute rühmas võis aga märgata, et kuuendal kuul hakkas patsientide antikehade tase alanema. Ootame huviga 12. kuu järelkontrolli, et näha, mis selleks ajaks on antikehade tasemega juhtunud,“ rääkis Kallaste, lisades, et kahjuks ei ole seni teada, mis tasemest alates on tagatud kaitse korduvnakatumise eest.

Uuringus osalevatel patsientidel analüüsiti ka verd, uriini ja sülge, et näha aja jooksul organismis toimuvaid muudatusi. Näiteks vaadati C-reaktiivse valgu väärtust, mis tavaliselt ei ole viirushaiguste puhul oluliselt suurenenud, kuid COVID-19 on selles osas erand ja seda just haiguse ägedas faasis, raskelt ja kriitiliselt haigust põdenute grupis. Samas ei tähenda see, et neil haigetel oleks bakteriaalseid koinfektsioone, sest uuringud on näidanud, et neid on pigem harva, võrreldes näiteks gripiga. Kolmanda kuu järelkontrolliks oli C-reaktiivse valgu tase kõigil patsientidel normaliseerunud.

Lisaks hinnati ferritiini ja lümfotsüütide koguarvu muutust, mille kõrvalekalded normist on COVID-19 patsientidel haiguse ägedas faasis hästi teada. Ka need näitajad olid järelkontrolliks oma normaalse taseme saavutanud. 

Vaatamata sellele, et rutiinianalüüsid olid patsientidel normis, kaebas Kallaste sõnul enam kui pool patsientidest tervisemuresid nii kolmanda kui ka kuuenda kuu järelkontrollis. „Patsientide sõnul neil enne COVID-19 läbipõdemist need kaebused puudusid ning rutiinanalüüside tulemustega neid kaebusi seletada ei saa.“ 

Kolmanda kuu järelkontrollis nimetas uuringus osalejatest pisut üle poole füüsilise jõudluse vähenemist, sellele järgnes lõhnataju kadumine, väsimus ja liigesvaevused. Kuuenda kuu järelkontrollis esines kaebusi juba enamatel patsientidel ehk 65 protsendil – kõige rohkem põhjustasid vaevusi füüsilise jõudluse vähenemine ja liigesvaevused. Endiselt kurtsid patsiendid ka väsimust ja lõhnataju puudumist. „Kõige rohkem on füüsiline võimekus häiritud koroonat raskelt ja kriitiliselt põdenud patsientidel,“ tõstis Kallaste esile.

Uuringumeeskond rõhutab, et uuring on alles algusjärgus ja analüüsitud on väike osa tulemustest. Meeskonda kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Anne Kallaste, Lõuna-Eesti Haigla ravijuht Agnes Aart, Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia juhtivteadur Kai Kisand, laborimeditsiini professor Kalle Kisand ning Tartu Ülikooli sisekliiniku ja Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku juhataja, sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember.

Anne Kallaste pidas ettekande „COVID-19 patsientide järelkontroll 3 ja 6 kuud peale infektsiooni põdemist“ Tartu Ülikooli konverentsil „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, mida saab järelvaadata UTTV keskkonnas.