EESTI ELU

Ravimimüüjad: riiklik vanemaealiste immuniseerimiskava pole reaalne

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit ei pea riigi kava vanemaealised elanikud gripi vastu vaktsineerida reaalseks ja küsib, kuidas on võimalik lubaduse täitmine juhul, kui nõudlus vaktsiini järele ületab haigekassa prognoose.

Sotsiaalministeerium saatis reedel kooskõlastamiseks eelnõud, millega kavandatakse järgmise aasta sügisel riikliku immuniseerimiskava raames vaktsineerida gripi vastu vanemaealised 65+ Eesti elanikud, märgib liit sotsiaalministeeriumile saadetud kooskõlastuskirjas.

Sellesse rühma kuulub kokku ligi 266 000 inimest. Nende vaktsineerimiseks kavandab haigekassa riigihankega osta ligi 80 000 doosi gripivaktsiini ning soovib saavutada vanemaealiste vaktsineerituse ligi 30 protsendi ulatuses.

Arvestades käesoleval sügistalvisel hooajal tekkinud ülemaailmset gripivaktsiini puudust ning sellekohaseid arutelusid ka Eestis, palub liit selgitada, mil moel kavandatakse immuniseerimiskavaga hõlmatud elanikele antud lubaduse täitmine, kui nõudlus vaktsiini järele ületab haigekassa prognoose.

Parimate staadionite auhinnad läksid Pärnusse ja Võrru

FOTO: Aigar Nagel

Jalgpalligalal autasustati parimate mängijate ja võistkondade kõrval ka aasta parimaid staadioneid ning sel korral rändasid auhinnad Pärnus ja Võrus asuvatele väljakutele.

Naturaalmurudest valiti parimaks Pärnu Rannastaadion. 2016. aastal renoveeritud staadion on aastate jooksul lisaks kohalikele liigamängudele võõrustanud ka rahvusvahelisi kohtumisi. Kunstmuruväljakutest hinnati sel aastal kõrgeimalt Võru kunstmurustaadioni. Staadion rajati 2018. aastal Heliose, Võru linna ja jalgpalliliidu koostöös ning sel aastal valmis väljaku äärde ka katusega tribüün.

Parimad staadionid selgitatakse välja Premium Liiga, Esiliiga ja Esiliiga B võistlustasandil mängivate klubide koduväljakute vahel. Jalgpalliliidu staadionite komisjon on välja töötanud kriteeriumid, mille põhjal erinevaid väljakuid jälgitakse ning hooaja jooksul hindavad mängu inspektorid koostöös kohtunikega, kuidas staadionid antud punktidele vastavad. Hindeid jagatakse viiepallisüsteemis.

Lilleküla jalgpallikeskusesse kuuluvad väljakud hindamisel ei osalenud.

Väikelinnade nimedest kannab Kallaste nime kõige rohkem inimesi

Statistikaameti andmetel lõppeva aasta alguses kokku 829 meest ja 930 naist, kelle perekonnanimeks oli mõne Eesti linna nimi, kõige enam inimesi kandis Kallaste nime, järgnesid Jõgeva ja Tamsalu.

Perekonnanime Kallaste kandis 300 meest ja 345 naist ning perekonnanime Jõgeva kandis 112 meest ja 117 naist, teatas statistikaameti pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

Perekonnanimede levikult on Kallaste meeste puhul 149. ja naiste puhul 135. kohal. Tartumaal, kus Kallaste linn asub, on selle perekonnanime esinemissagedus 10 000 elaniku kohta 4,44.

Perekonnanimede levikult on Jõgeva meeste puhul 699. ja naiste puhul 747. kohal. Jõgeva maakonnas elab sama nimega inimesi 10 000 elaniku kohta 1,05, kõige rohkem on neid aga Võrumaal. Keskmiselt on perekonnanime Jõgeva kandja sarnaselt Kallastele 41-aastane.

Kolmanda koha saavutas selles nimekirjas Tamsalu, mis on perekonnanimeks 96 mehel ja 100 naisel. Perekonnanimede levikult on Tamsalu meeste puhul 872. ja naiste puhul 945. kohal. Perekonnanime Tamsalu kandja on keskmiselt 40-aastane.

Tihedalt esikolmiku kannul tulevad Tartu ja Paide, mis on perekonnanimeks vastavalt 154 ja 134 inimesele. Tõelised haruldused on aga selle loetelu lõppu kuuluvad nimed. Kui õnnestub tunda mõnda perekonnanime Kunda või Võru kandvat inimest, siis on see Eesti mõttes erakordne. Mõlemat neist kannab vähem kui kümme inimest. Napilt rohkem on Kärdla (12 inimest) ja Sindi (13 inimest) perekonnanime kandvaid inimesi.

Kõige suurema elanike arvuga Tallinna nime kannab kokku 34 inimest. Perekonnanimede levikult on Tallinn meeste puhul 9535. ja naiste puhul 7009. kohal. Inimene perekonnanimega Tallinn on keskmiselt 37-aastane.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD