Eestis on neljapäevahommikuse seisuga COVID-19 haiguse vastu vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud 700 777 inimest, 605 586 inimesel on vaktsineerimiskuur lõpetatud.

Täiskasvanutest on praeguseks vaktsineeritud 62,2 protsenti, kõigist üle 60-aastastest 70,1 protsenti. 

„Tunnustan tuhandeid tervishoiutöötajaid ja kõiki teisi, kes on Eesti elanikkonna vaktsineerimisse panustanud ning aidanud seeläbi ohjata viiruse levikut, ennetada haiglate ülekoormust ja päästa inimeste elusid. Samuti tänan enam kui 700 000 Eestimaa inimest, kes on end praeguseks juba vaktsineerinud ja andnud sellega oma panuse nii enda elu ja tervise kaitseks kui laiemalt ühiskonna avatuna hoidmiseks ja viiruse leviku tõkestamiseks,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Kutsun kõiki inimesi, kes ei ole veel vaktsineeritud end esimesel võimalusel kaitsesüstima. Vaktsineerimine on ainuke jätkusuutlik lahendus pandeemia ületamiseks.”

Eestis on seatud eesmärk vaktsineerida 22. septembriks vähemalt ühe doosiga 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ning 2021. aasta novembri lõpuks 80 protsenti üle 60-aastastest inimestest. Kokku on Eestis praeguseks tehtud 1 224 340 kaitsesüsti. 

Täiskasvanud elanikkonnas on vähemalt 70-protsendiline vaktsineerimisega hõlmatus praeguseks saavutatud 16-s kohalikus omavalitsuses – Hiiumaal, Muhus, Kihnus, Vormsil, Rae, Saue, Saku, Kiili, Harku, Viimsi, Nõo, Kambja, Luunja, Kastre, Otepää ja Tartu vallas. 31-s omavalitsuses 79-st on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud enam 80 protsenti kõigist üle 60-aastastest inimestest. Maakondade ja valdade lõikes on võimalik vaktsineerimisega hõlmatuse kasvu jälgida terviseameti koroonaviiruse andmestikus.

Vaktsineerimised toimuvad praegu Eestis peamiselt Pfizer/BioNTech ja Moderna COVID-19 vaktsiinidega, mis sobivad vaktsineerimiseks alates 12. eluaastast. Sel nädalal jõuab Eestisse 22 230 doosi Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini Comirnaty ning 25 200 doosi Moderna vaktsiini Spikevax. Pfizer/BioNtech vaktsiini puhul tuleb teine vaktsiinidoos teha kuue ning Moderna vaktsiini puhul nelja nädala pärast. Jansseni COVID-19 vaktsiini ootame Eestisse 30. augustiga algaval nädalal 6500 doosi. 

Vaktsineerimisvõimalusi on avatud kõikides maakondades, nii eelregistreerimisega kui eelregistreerimiseta, samuti liiguvad mobiilsed brigaadid. Vaktsineerimise aja saab broneerida üleriigilises digiregistratuuris www.digilugu.ee  või riigiinfotelefonil 1247. Info vaktsineerimisvõimaluste kohta leiab veebilehelt https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/, samuti annab vaktsineerimise võimaluste kohta teavet infotelefon 1247.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud.

Eesti elanikud eelistaksid järgmise presidendina näha praegust presidenti Kersti Kaljulaidi, selgub Kantar Emori värskest presidendikandidaatide eelistuse uuringust. 

Kersti Kaljulaid oli 34 protsendiga esimene nii kolme eelistatuima kui ka 24 protsendiga ühe kõige eelistatuma valiku hulgas. Kaljulaidi eelistavad põhiliselt nooremad, alla 34-aastased, eestlased, kõrgema haridusega elanikud. 

Teisel kohal on Marina Kaljurand, keda nägi kolme eelistatuma hulgas 28 protsenti ja esimese eelistusena 13 protsenti Eesti elanikest. Kaljuranda toetavad mõnevõrra enam naised, kuid muudes sotsiaal-demograafilistes rühmades on Kaljuranna toetus oluliselt ühtlasem kui Kaljulaidil.

Kui kevadel, aprillis mõõdetuna oli Kersti Kaljulaidi ja Jüri Ratase eelistus ligilähedane, siis nüüd, suve lõpus on Jüri Ratas kolmandal kohal, kaotades eelistustes selgelt Kaljulaidile.

Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul on huvitav jälgida, kuidas koalitsiooni- ja opositsioonierakondade toetajate arvamuste dünaamika on kujunenud. „Kui kevadel oli koalitsioonierakondade valijate arvamus pea võrdselt jaotunud Jüri Ratase ning Kersti Kaljulaidi vahel, siis nüüd, kui Ratas on end presidendivalimistest distantseerinud, eelistatakse selgelt Kersti Kaljulaidi, olles 51 protsendi jaoks kolme esimese eelistuse hulgas ja 37 protsendi vastajate hulgas esimene eelistus. Opositsioonierakondade toetajate eelistused on väga killustunud ja selge liider puudub,“ kommenteeris Voog.

Eelistuse väljaselgitamiseks küsiti vastajailt kaks küsimust. Paluti märkida kolm eelistatumat inimest, keda tahetakse näha järgmise Eesti presidendina. Samuti küsiti, keda vastaja tahaks näha järgmise riigipeana. 

Vastajatele näidati 12 isikust koosnevat nimekirja. Sellesse kuulusid Alar Karis, Andrus Ansip, David Vseviov, Enn Põlluaas, Jüri Luik, Jüri Raidla, Jüri Ratas, Kersti Kaljulaid, Marina Kaljurand, Siim Kallas, Tarmo Soomere ja Ülle Madise.

Presidendikandidaatide eelistuse uuringus osales 1152 Eesti elanikku vanusevahemikus 15–84 eluaastat. Uuring toimus 11.–17. augustil. 

Presidendikandidaatide eelistuse uuringu tegi Kantar Emor omal algatusel.