President Kersti Kaljulaid kutsus oma uue aasta tervistuskõnes märkama neid, kellel on olnud ka ilma koroonaviiruseta raske. 

"Paratamatult on iga aasta lõppedes me ümber neid, kellele lõppev aastaring on olnud kurb ja raske. Inimesi, kelle häält ei ole kuulda. Üksindus. Kaotusvalu. Vaesus. Kodune kurjus. Kius tööl või koolis. Lõputu hool eakate vanemate või puudega lapse eest. Haigus, mille prognoos ei ole just hea," rääkis Kaljulaid. 

Ta avaldas lootust, et kõigil on uuel aastal rohkem aega mõelda ka neile, kellele aasta viimase päeva õhtu poleks mingi pidupäev ka maailma haaranud taudita. 

Presidendi sõnul sünnib kindlasti sellest keerulisest aastast ka midagi head. "Veel rohkem märkamist. Rohkem mõistmist nende suhtes, kellel abi vaja. Mõni vaikija saab hääle, mõni vaikimise müür saab madalam. Rohkem hoolimist ja vähem kiusamist. Seda on vaja – liiga palju on tänases Eestis neid, kes ei häbene olla kiusajad. Nad on häälekad ja neid on kuulda. Ja neil ei ole tihti enam ka piinlik," ütles president. 

Tema sõnul on siiski hea meel märkida, et valdav enamus Eesti inimesi on head ja hingelt ilusad. "Need on inimesed, kes tänasel õhtul – nagu igal muulgi – valvavad meie turvalisuse järele. Inimesed, kes igal ajahetkel on valmis hoolitsema me tervise eest. Inimesed igas Eestimaa nurgas ja igal elualal – kõigi panus on oluline, kõigile on ruumi, kõik on olulised," ütles Kaljulaid. 

"Need on Eesti inimesed, kes hoiavad üksteist. Sõltumata sellest, mis keeles mingis peres mõne minuti pärast head uut aastat soovitakse. Inimesed, kes hoiavad üksteist, kuigi nende arusaamine mõnest elu sõlmküsimusest võib tänaseski pidulauas oluliselt erineda. Inimesed, kes armastavad üksteist, kuigi vanus, usk, nahavärv või sugu võivad olla erinevad. Või siis hoopis samad," jätkas president.  

Kaljulaid tõdes, et on olnud väga raske ja keeruline aasta. "On olnud enneaegset surma ja pikaajalisi kannatusi, kuigi meie arstid näitavad raskete kroonviirusjuhtumite ravi osas ka praegu Euroopa ja maailma paremaid tulemusi. Nad suudavad seda jätkata vaid siis, kui kogu ühiskond püüab hoida uute juhtumite arvu kontrolli all, et ei halveneks ligipääs arstiabile," ütles president, lisades, et uus aasta tuleb uue, teaduslikult põhjendatud ja hoolikalt kontrollitud lootusega. "Meil on vaktsiinid, üsna pea saavad eesliinitöötajad ja eakad kaitstud ja siis järgemööda me kõik teised ka."

"Saatku selle aastavahetuse mõtlikum ilu ja rahu meid ka järgmisel aastal. Inimeseks olemise kõrge kunst ei ole ka järgmisel aastal lihtne, kaasaegsesse ühiskonda kuulumine kerge, maailma muutumine alati innustav. Ent igas aastalõpus on lootus paremale uuele aastale. Üksi pole keegi!" lõpetas president. 

Eestis on neljapäevase seisuga COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 1907 inimesele.

Terviseameti teatel on neljapäevase seisuga Eestis koroonavaktsiini saanud 1907 inimest, seega on ära kasutatud umbes viiendik esimese saadetisega saabunud vaktsiinidest.

Eestis algas koroonavastane vaktsineerimine pühapäeval. Eelmise nädala laupäeval jõudis Eestisse esimene koroonavaktsiine sisaldav saadetis, milles oli 9750 doosi 4875 inimese vaktsineerimiseks.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem.

Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.