Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis 1538 eurot, mis on 7,3 protsendi võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal.

Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel, teatas statistikaamet.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine brutokuupalk sedavõrd suures mahus viimati 2019. aasta kolmandas kvartalis.

"Tänavu teises kvartalis oli kõrgeim brutokuupalk jätkuvalt Harjumaal ja Tartumaal. Madalaimat palka teeniti Hiiumaal ja Valgamaal, kus see oli üle 350 euro võrra väiksem Eesti keskmisest," ütles Tarkiainen.

"Kõige enam kasvasid palgad aastaga aga just Hiiumaal ja ka Läänemaal, väikseim palkade tõus oli Võrumaal ning Põlvamaal," lisas ta.

Keskmine brutokuupalk on jätkuvalt 2761 euroga kõrgeim info ja side tegevusalal, 2545 euroga finants- ja kindlustustegevuses ja 2124 euroga energeetikas. 

Madalaimat palka teeniti aga 884 euroga majutuse ja toitlustuse, 1124 euroga kinnisvaraalase tegevuse ning 1208 euroga kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel.

Võrreldes 2020. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam 17,7 protsendiga mäetööstuses ning 12,2 protsendiga tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel. Väikseim tõus oli 0,3 protsendiga energeetikas ning 1,8 protsendiga finants- ja kindlustustegevuses.

Terviseamet lükkab ümber sotsiaalmeedias leviva info, justkui on Eestis koroonaviiruse tagajärjel surnud 53 vaktsineeritud patsienti, kinnitades, et Eestis on surnud üks vaktsineeritud patsient, kelle vahetu surma põhjus on COVID-19.

Terviseamet rõhutab, et tegemist on esialgsete surmateatiste põhjal kokku pandud andmetega, mis on täpsustamata ja vajavad täiendavat kontrolli. 

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp märkis, et selliste täpsustamata andmete põhjal on väga kerge teha ennatlikke järeldusi, mis viivad vale tulemuseni. „Nende 53 vaktsineeritud inimese surmajuhtumi seas on COVID-19 märgitud küll surma käivitava põhihaigusena, kuid reeglina põetakse samaaegselt mitmeid teisi raskeid haigusi. Näiteks kopsuvähiga nakatunud patsiendi surmateatisele võib arst esialgu märkida surma põhjuseks COVID-19, kuid lõplik diagnoos on siiski vähihaigus. Nende 53 surmajuhtumi puhul ei ole lõplik surma põhjus veel selge. Kutsun inimesi üles rahulikkusele ja mitte tegema järeldusi sotsiaalmeedia postituste põhjal, mille eesmärk on külvata hirmu ja segadust,“ selgitas Sepp.

Sotsiaalmeedias avaldatud andmetes ei ole arvestatud vaktsineerituse taset ühiskonnas ja seda, kas tegemist oli lõpetatud või lõpetamata vaktsiinikuuriga. Kümnel juhul ei olnud möödunud vaktsiinitootja ette nähtud aeg, mis on vajalik immuunsuse saavutamiseks. Samuti ei pruugi igal vaktsineeritul tekkida oodatud kaitset, sest tema immuunsüsteem on eelnevalt teiste haiguste tõttu nõrgestatud.

„Inimesed kipuvad ära unustama, et vaktsineerimine ei taga surematust. Kui inimene põeb vähki, siis ei anna koroonavaktsiin kaitset selle raske põhihaiguse eest. Koroonavaktsiin kaitseb ikka COVID-19 haiguse põhjustatud raskete tüsistuste eest,“ selgitas nakkushaiguste osakonna juht Hanna Sepp.

Terviseamet tuletab meelde, et vaktsineerimist alustati riskirühmadest ja eakamast ühiskonnagrupist, mis võimendab suremuse näitajaid vaktsineeritute seas. Hanna Sepa sõnul ei pea koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimesed oma tervise pärast muretsema, sest vaktsineeritus vähendab, mitte ei suurenda terviseriske. „Käesoleva aasta esimese poole andmete põhjal näeme küll COVIDi tõttu liigsuremust, kuid see pigem säästis vaktsineerituid. Tänane surmade statistika ei tähenda, et vaktsineeritutel on suurem tõenäosus surra, vaid peegeldab loomulikku ühiskondlik-sotsiaalset protsessi, kus eakamate inimeste seas ongi suremus suurem,“ kommenteeris Sepp.

Riiklik surmade statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registrist.