Olemasolevate teadusuuringute pealt on näha, et kõikjal leviv SARSCoV2 niinimetatud Delta variant allub vaktsineerimisele enamvähem sama hästi kui teisedki tüved, eriti tugev on kaitse pärast teise vaktsiinidoosi saamist, kinnitavad Postimehega rääkinud teadlased.

Kuigi praegu on vaktsiinide Delta tüve vastast efektiivsust vaadanud teadusuuringuid veel vähe, on neist esimesed siiski üsna ühemõtteliselt vaktsineerimist soosivad. Ühes Briti teadlaste töös, mis on avaldatud veebivaramus medRxiv ja milles vaadati Pfizer-BioNTechi ja AstraZeneca vaktsiine, öeldakse otseselt, et pärast esimest doosi oli märgata küll efektiivsuse kukkumist, kuid pärast teist süsti suudeti tuvastada vaid «tagasihoidlikke erinevusi» Delta tüve ja Briti tüvena tuntud nn Alfa tüve vahel.

Teine, Šotimaal läbi viidud ja teadusajakirjas The Lancet avaldatud uuring näitab laias laastus sama – kui Briti tüve vastu oli Pfizeri vaktsiini efektiivsus haigestumise ära hoidmisel 92 protsenti, siis niinimetatud Delta vastu 79 protsenti. AstraZeneca puhul olid samad näitajad 73 ja 60 protsenti. Seejuures on märkimisväärne, et haiglaravi vajanud inimesi oli pea 20 000 inimese seas nii vähe, et selle põhjal ei õnnestunud usaldusväärset statistikat tehagi.

«Nende uuringute pealt paistab olevat kõige selgem sõnum, et kõik inimesed peaksid ikka mõlemad vaktsiinisüstid ära tegema,» tõdes Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg.

Ta lisas, et see kehtib ka AstraZeneca vaktsiini kohta, mille efektiivsus paistab päriselus läbi viidud uuringute põhjal püsivalt parem, kui algsetes kliinilistes uuringutes välja toodi.

Terviseameti värske statistika järgi on Delta tüve levimus Eestis tõusnud nii palju, et  praeguseks moodustab see kõigist positiivsetest koroonatestide tulemustest 33 protsenti – kuid see on oodatust aeglasem. Seejuures toodi Eestisse enim haigusjuhte sisse Venemaalt, mis praegu just Delta tüve laialdase levikuga hädas on.

Teadusnõukoja liikme professor Andres Meritsa sõnul on peamine põhjus, miks kõnealune tüvi ka Venemaal levib, ikka madal vaktsineerituse tase, mitte vaktsiinide ebaefektiivsus. «Vaktsiinid on väga efektiivsed. Sputniku loojad väidavad küll, et nende vaktsiin on India tüve vastu efektiivne, aga millel see väide põhineb, seda ei oska öelda. Peamised hädad Venemaal on ikka madal vaktsineerimine; hoolimatu suhtumine koroonameetmetesse. Lisaks on ka suurlinnad, mida meil ei ole. Suurlinnas on raske kontakte vältida. Mina leian, et inimesed võiksid vaktsineerida, vaktsineerida ja vaktsineerida,» ütles Merits.

Ka teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar tõi välja, et vaktsiinid ei kaitse küll täielikult nakatumise eest, küll aga on nende toimel oluliselt vähem hospitaliseerimist vajavad juhtumeid. Ta tõi näiteks, et Inglismaa arvudest ilmneb, et neil oli üleeile paarkümmend surnut, kuid nakatunuid samal ajal pea sama palju kui Venemaal (kus üleeile registreeriti ööpäevaga 652 koroonasurma – Postimees).

«See tähendabki, et vaktsiinid kaitsevad raskete haigestumiste eest. Mina ei ole leidnud argumente vaktsineerimise vastu. Loomulikult ei ütle keegi, et vaktsiinidel ei ole kõrvaltoimeid, aga viiruse vastu nad aitavad,» ütles Lutsar.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin-Gertrud Kärblane selgitas, et arvestades uute võõrtüvede levikut, on kindlasti soovitatav end ka suvel Covid-19 vastu vaktsineerida ning kaitsta end raske ja sümptomaatilise haigestumise eest. «Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda väiksem on tõenäosus, et haigust kantakse edasi ning see kehtib ka perekonna siseselt,» rääkis Kärblane.

Ta lisas, et Pfizeri vaktsiini Comirnatyga võib vaktsineerida ka üle 12-aastaseid lapsi, kuid esmalt on soovitatud siiski kaitsepookida neid lapsi, kelle raviarst seda tulenevalt nende terviseseisundist vajalikuks peab.