EESTI ELU

2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni üritusel oli koroonapositiivseid

Võrumaal peeti 21. detsembril 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni väliüritus, kus neli osalejat on praeguseks osutunud COVID-19 positiivseteks.

Väliüritusel viibis ka kolm Võru kiirabi töötajat, kes on tööl samuti kaitseväes ja kes on tänase teadmise järgi COVID-19 nakkusega, teatas kaitseväe peastaabi pressiesindaja teisipäeval BNS-ile. Lisaks on nakkuse kinnituse saanud veel üks üritusel osalenu. Rohkem üritusel osalenud inimestel nakkust tuvastatud ei ole.

Väliüritusel osales 45 tegevväelast ja tsiviiltöötajat, kelle nimekiri on esitatud Terviseametile. Üritus koosnes matkast ja lühikesest koosviibimisest, mis toimus kolmest küljest avatud varjualuses. Ürituse läbiviimisel järgiti kõiki tol hetkel valitsuse kehtestatud väliürituste ohutusnõudeid.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi sõnul testitakse kõiki üritusel osalenuid COVID-19 suhtes. „Juhtunut tagantjärgi hinnates tuleb seda lugeda kahetsusväärseks,“ ütles Herem. 

Uuest aastast võivad elatisvõlglased jääda ilma reisidokumendist

Pixabay

Uuest aastast jõustuvad mitmed erinevad justiitsministeeriumi välja töötatud seadusemuudatused: karmistuvad elatisvõlgnike puhul kasutatavad meetmed, notarite koda saab juurde õigusi järelevalve tegemisel, muutuvad notarite ja kohtutäiturite distsiplinaarkaristuste trahvimäärad ning kohtutäituri tasud.

Elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmine võib tulevikus kaasa tuua reisidokumentide ehk Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meremehesõidutunnistuse kehtetuks tunnistamise kohtus ning keelata nende välja andmise. ID kaarti kehtetuks tunnistada ei saa.

Samuti hakkab politsei tulevikus kontrollima, kas liiklusregistrisse kantud sõidukile on kohtutäitur seadnud märke, et sõiduk tuleb kohtutäiturile üle anda. Ühtlasi kohustatakse tulevikus elatisvõlgniku lepingupartnereid ja näiteks kasiinosid teavitama kohtutäiturit, kui võlgnikuga tehakse üle 5000-euroseid sularahatehinguid.

Uus aasta toob pensionisüsteemi mitmeid olulisi muudatusi

Pixabay

Uuel aastal on jõustumas mitmed olulised pensionisüsteemi muudatused, mis mõjutavad nii praeguseid kui tulevasi pensionäre - lisaks teise samba vabatahtlikuks muutmisele lisandub esimesse sambasse uus komponent ning ka pensionile on võimalik uuest aastast minna koguni viis aastat varem.

Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juhi Kristiina Selgise sõnul on alates 2021. aastast esimese samba pensionil uus komponent: baasosale, staažiosale ja kindlustusosale lisandub ühendosa. Tänu ühendosale ei muutu esimese samba pensionid nii ebavõrdseks, kui need oleks muutunud vaid kolmeosalise pensionivalemiga.

Alates 2021. aastast saab kolme aasta asemel viis aastat varem pensionile.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD