Kuperjanovi jalaväepataljoni loomisest möödub täna 102. aastat. Pataljoni aastapäeva tähistamine ise algas aga 18. detsembril rivistusega ning jätkus 22. detsembril piduliku lõunasöögiga tegevväelastele. Täna asetati pärg leitnant Julius Kuperjanovi kalmule Tartus Raadi kalmistul ning süüdati mälestusküünal Puurmani mõisas, kus pataljon 102. aastat tagasi loodi. PILDIGALERII

„Vabadussõjas näitasid Kuperjanovi partisanid ülesse võitlustahet, isamaalisust ja distsipliini ning teenisid vastaselt hüüdnime Kuperjanovi kuradid. 102 aastat hiljem kanname me moodsat digivormi, laseme 21. sajandi automaadist ja kasutame juhtimiseks kõige moodsamat tarkvara, kuid meie sisu on jäänud endiseks – tahe võidelda isamaa eest ja valmidus ohverdada kõige kallim ehk oma elu!,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.

Kuperjanovi jalaväepataljoni asutati 23. detsembril 1918, kui leitnant Julius Kuperjanov sai 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa moodustada partisanide salk. Pärast leitnant Kuperjanovi surma nimetati juba pataljoni suuruseks kasvanud üksus tema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Vabadussõjas oli kuperjanovlastel võtmetähtsus Tartu ja Valga vabastamisel ning nad osalesid Pihkva vallutamisel, Loodearmee pealtungil Petrogradile, Võnnu lahingus ja Riia vabastamisel. Pataljoni koosseisus osales Vabadussõjas kokku 2999 võitlejat, kellest 97 omistati Vabadusrist.

2020. aastat võib koroonaviiruse pandeemia kiuste pidada Kuperjanovi jalaväepataljonile edukaks. Ajateenijate väljaõpe on möödunud plaanipäraselt ja ilma katkestusteta. Suurematest väljaõppeüritustest väärivad mainimist kevadine suurõppus Kevadtorm, nii füüsiliselt kui vaimselt nõudlikud nooremallohvitseride kursuse lõpurännakud kui ka tegevväelaste täiendõpe ajaloolistel lahinguradadel Paju mõisa lähistel.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.

Alates esmaspäevast kehtib Euroopa 34 riigist tulijatele 10 päeva pikkune liikumisvabaduse piirang.

Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib alates esmaspäevast liikumisvabaduse piirang Andorrast, Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Iirimaalt, Itaaliast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Liechtensteinist, Luksemburgist, Lätist, Maltalt, Monacost, Norrast, Poolast, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, San Marinost, Slovakkiast, Sloveeniast, Soomest, Šveitsist, Taanist, Tšehhist, Ungarist ja Ühendkuningriigist. Kuigi Vatikani näitaja on 0, siis sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti 10 päeva pikkune liikumisvabaduse piirang.

Liikumisvabaduse piirang ei rakendu tulles Islandilt. Samuti ei ole Islandilt Eestisse tulles nõutav testi tegemine.

Alates esmaspäevast ei laiene liikumispiirang neile inimestele, kes saabuvad Eestisse Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 50 inimese 100 000 elaniku kohta.

Piirmäär vaadatakse üle kord nädalas reedeti ja uus piirmäär jõustub sellele järgnevast esmaspäevast.

Liikumispiirangud ei laiene Euroopa Liidu Nõukogu soovituse nimekirjas esitatud riikide elanikele, juhul kui nende riikide nakatumisnäitaja on alla 16.

Euroopa Liidu Nõukogu uuendas 17. detsembril Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas olevat kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist ja Uus-Meremaalt, kuid Lõuna-Koreast ja Jaapanist tulles kehtib 10 päeva pikkune liikumisvabaduse piirang. Teistest nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust piirama ei pea.

Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.