Vaatamata COVID-19 haigestumuse langusele soovitab terviseamet koolilõpetajaid hea ilma korral õnnitleda välitingimustes ja suuri kogunemisi vältides.

Koolide lõpuaktuste osas pole valitsus eripiiranguid teinud. Isolatsioonikohustuse korral ei tohi aktusel osaleda, samuti tuleb mistahes haigustunnuste esinemisel püsida kodus. Kõige ohutuma viisi lõpuaktuse läbi viimiseks saab leida iga kool ise kohalikke olusid ja võimalusi arvestades.

"Kõik koolilõpetajad, õpetajad ja lapsevanemad on kuhjaga ära teeninud tänu ja tunnustuse. Panen aga südamele, et peomeeleolus ei unustataks ohutust, sest tahame ju teenitud suvepuhkusel vastu minna tervetena," ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

"Nakkusohu maandamiseks soovitame lõpuaktused läbi viia õues. Võimalusel tuleb vältida olukordi, kus lõputunnistusi jagatakse kõigile korraga, õppureid tuleks klasside kaupa hajutada," selgitas terviseameti peadirektor Üllar Lanno. Kui aktust ei õnnestu pidada välitingimustes, tuleb rahvarohketes ruumides endiselt kanda maski. Riskide maandamiseks võib teha COVID-19 kiirtesti. Kindlasti tuleb aktustel osalemist vältida inimestel, kes on äsja saabunud mõnest välisriigist.

Terviseametile on teada esimene juhtum, kus ühel lõpupeol osalenud inimene andis positiivse koroonaproovi, mis viitab India tüvele. Terviseametile teeb muret asjaolu, et kahtlusalune India tüvi allub olemasolevatele vaktsiinidele vähenenud tõhususega, samuti on India tüvel kõrgenenud nakatumisvõime. 22. nädalal tuvastati Eestis 36 India tüvele iseloomulikku proovi.

Terviseamet paneb südamele, et võimalusel õnnitletaks koolilõpetajaid kodus. "Koroonaviirus mõjub raskelt just vanemaealistele. Seepärast on parem, kui vanavanemad ja sugulased õnnitlevad lõpetajaid pigem kodus," selgitas Lanno. 

Terviseameti peadirektor ja haridus ja teadusminister soovitavad kõikidel lõpetajatel suvel vaktsineerima minna. "Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimiseks aja broneerimine avatud kõigile inimestele, kes on vähemalt 16-aastased," ütles ta ja lisas, et see on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. "Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa," selgitas Lanno. Ka Kersna nõustus temaga. "Selleks, et kaitsta ennast ja teisi, soovitan kõigil noortel, kel see võimalik on, lasta end suvel vaktsineerida. Nii saame uuele kooliaastale rahulikuma südamega vastu minna," ütles ta.

Senine piirangute leevendamine on olnud edukas, haigestumine on püsinud langustrendis. Nakatumise vältimiseks soovitame jälgida kõiki ennetusmeetmeid: hea kätehügieeni järgimine, distantsi hoidmine, maski kandmine rahvarohketes siseruumides ning mustade kätega silmade, nina ja suu katsumise vältimine.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud laenukäitumise uuringust selgus, et laenumakse tasumisega hilinejatest tõi suurim osa ehk 42 protsenti hilinemise põhjusena välja ootamatud väljaminekud.

Uuringus osalenud hilinejatest on 33 protsenti laenumakse õigeaegse tasumisega hätta jäänud sissetuleku vähenemise tõttu ning 21 protsenti seetõttu, et ei osanud oma kulusid õigesti planeerida, teatas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus.

"Elukaaslasest lahkuminemise põhjusel on laenumakse õigeaegse tasumisega hiljaks jäänud 12 protsenti naistest. Mehi, kes sel põhjusel on laenumakse tasumisega hiljaks jäänud, on vaid 2 protsenti. Elukaaslasega ühiselt laenu võttes on oluline omavahel kokku leppida, kuidas laenumaksete tasumine jaguneb ning kuidas jaguneb laenuga ostetud toote või kinnisvara kasutamine lahkumineku korral," ütles teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger pressiteates.

Veel selgus uuringust, et 84 protsenti vastanutest maksab laenumakse tagasi alati õigeaegselt ning et Kesk-Eestis elavad inimesed on laenumakse tasumisega hiljaks jäänud kaks korda rohkem kui Põhja-Eestis elavad inimesed. 

Pooled laenuvõtjad on laenumaksega hiljaks jäämise korral püüdnud saada maksetähtaja pikendust, 29 protsenti on otsinud lisasissetuleku võimalusi, 27 protsenti on laenumakse tasumiseks võtnud laenu pereliikmetelt, 15 protsenti on laenanud sõpradelt ja 6 protsenti on võtnud kiirlaenu. 

Peaaegu poolte laenumaksjate laenukoormus moodustab 11–30 protsenti sissetulekust, enam kui veerand inimestest tasub sissetulekust kuni 10 protsenti laenumakseteks ning 11 protsenti vastanuist tasub laenudeks 31–50 protsenti sissetulekust.

Uuringust selgus, et krediiditoodetest kasutatakse enim kodulaenu ja krediitkaarti, vastavalt 55 protsenti ja 38 protsenti vastanutest. Väikelaenu ja liisingut kasutas vastavalt 23 protsenti ja 22 protsenti vastanuist. 18–29-aastased kasutavad keskmisest enam järelmaksu võimalust ja võtavad kiirlaenu. Krediitkaarte on oluliselt rohkem üle 40-aastatel inimestel.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuring viidi läbi mais. Uuringus osales 1007 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.