EESTI ELU

Ööpäevaga lisandus 547 koroonapositiivset

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5699 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 547 ehk 9,6% testide koguarvust.
 
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 283 inimesel. Harjumaa uutest juhtumitest 221 on Tallinnas.
 
Ida-Virumaale lisandus 125 ning Tartumaale 52 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Raplamaale lisandus 16 uut nakatunut. Pärnu- ja Võrumaale lisandus 10 uut nakatunut, Läänemaale üheksa ning Põlva- ja Lääne-Virumaale lisandus kaheksa uut nakatunut. Hiiu-, Saare-, Jõgeva- ja Valgamaale lisandus kolm uut nakatunut, Viljandimaale kaks ning Järvamaale üks. 11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
 
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 414,98 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,7%.
 
9. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 264 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on 13 patsienti. Ööpäeva jooksul suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest.

Ühekordne näomask tuleb pärast kandmist visata segaolme sekka

Maskikohustuse valguses paneb Keskkonnaministeerium inimestele südamele maske pärast kandmist ka õigesti käidelda.

Ühekordsed maskid tuleb visata segaolmesse, kust nende teekond läheb edasi põletusse või ladestusse, edastati ministeeriumi kolmapäevases pressiteates.

"Kõigepealt, kuna maskikandmine on mõnda aega meie uus reaalsus, soovitame investeerida mitmekordsesse näomaski, mis on nii keskkonnale kui inimese rahakotile soodsaim valik. Kui aga olud sunnivad ühekordset maski kasutama, on olulisim selgitada, kuhu too peale kandmist visata. Selge on see, et mida rohkem maskikandjaid, seda rohkem maskimüüte, mida kummutada tuleb," sõnas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Keskkonnaministeeriumi soovitused maskikandjaile avalikes paikades:

Eelista võimalusel korduvkasutatavat maski, mis on keskkonnale ohutum ning ka majanduslikult soodsam valik.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti juhiste järgi valmistatud korduvkasutatav mask kaitseb sind avalikus ruumis võimaliku nakkusohu eest tõhusalt.

Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid.

Kui ei ole võimalik korduvkasutatavat maski kasutada, siis kasuta ühekordset, kuid pea meeles, et tolle ohutu kandmise aeg ongi vaid üks kord!

Ära jäta maski peale kandmist ripakile näiteks ostukärudesse, poeriiulitele, busspinkidele jmt kohtadesse!

Peale ühekordse maski kandmist viska too segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt suletud. Kui kaupluse või muu avaliku paiga juures ei paista kinnist prügikasti, pane see ühekordse kilekoti sisse ning viska ära.

Kilekoti kasutamist soovitame sellepärast, et lahtisest prügikastist võib ühekordne kerge mask hõlpsalt sattuda keskkonda, seda näiteks tuulega või lindude/loomade poolt tassituna.

Keskkonnas põhjustab ühekordne mask palju kahju, sest ta sisaldab plasti ning laguneb looduses mõnisada aastat.

Samuti on ühekordsed maskid põhjustanud palju pahandust lindudele ja loomadele, kes on takerdunud maskide nööridesse või muul moel maskiga end vigastanud/tapnud. Selliste olukordade vältimiseks rebi või lõika ühekordselt maskilt pärast kandmist küljest paelad.

Enne maski paigaldamist ja peale tolle eemaldamist ja äraviskamist puhasta kindlasti käed.

Ühekordseid maske ei tohi omaalgatuslikult hävitada – neid ei tohi põletada lõkkes, ahjus vms kohas.

Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Segaolmejäätmed korjatakse kokku ning põletatakse või ladestatakse prügimäele. Ühekordsed maskid ei lähe ringlusse!

Koroonaviirusega nakatumine on paari nädalaga kolmekordistunud

Tartu Ülikooli (TÜ) juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgus, et nakkusohtlike täiskasvanud elanike arv Eestis on võrreldes novembri keskpaigaga kasvanud vähemalt kolm korda.

Seejuures on inimesed asunud varasemast hoolsamini järgima valitsuse kehtestatud piiranguid, kandes maski ja hoidudes füüsilistest kohtumistest, teatas TÜ pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

26. novembrist 6. detsembrini toimunud uuringuetapi vältel testiti 2380 täiskasvanud inimest, kellest 30 andsid positiivse proovi. Neist pooltel olid haigustunnused, pooltel aga mitte. Seejuures pidasid mitmed kergete haigusnähtudega inimesed end kuni positiivse proovi andmiseni terveks. Teadlaste hinnangul on Eesti täiskasvanud elanikkonnas nakkuskandjaid 1,3 protsenti ehk umbes 14 000.

Uuringu juhi, TÜ peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul võib öelda, et viiruse levik on epideemiline. „See tähendab, et nakatunute hulk kasvab kiiresti ja viirusega võib kokku puutuda pea kõikjal. Seepärast on väga oluline kanda maski, hoida turvalist vahemaad mistahes rahvarohketes kohtades, püsida ka kergemate haigustunnustega kodus ja võtta testimiseks ühendust perearstiga,“ rääkis Kalda.

Uuringus analüüsiti ka inimeste käitumise muutust. Tulemustest selgub, et erinevalt suvest ja varasügisest on kõik rahvastikurühmad muutnud oma käitumist ettevaatlikumaks ning võtnud kaitsemeetmed hoolsamalt kasutusele. Neid, kes ei tee haiguse vältimiseks enda sõnul mitte midagi, on nüüdseks sama vähe kui kevadel ehk umbes paar-kolm protsenti elanikkonnast.

Kui kevadise viiruselaine ajal kandsid maski valdavalt keskealised ja vanemad inimesed, siis nüüd teeb seda ühtviisi ligi 90 protsenti kõigist vastanutest. Võrreldes novembri keskel toimunud uuringuetapiga on järsult kasvanud ka turvalise vahemaa hoidjate osakaal.

Siiski tuleb tõdeda, et suurtest rahvakogunemistest küll hoidutakse, kuid kuni 20 inimesega üritustel osalemises pole muutust toimunud. Kõige enam on sellistes rühmades läbikäimine levinud just nooremate täiskasvanute seas. Kodus püsimine kasvab, aga ennekõike püüavad seda teha vanemaealised. „Näeme, et hoidumine sellistest väiksemate rühmade kokkusaamistest võib olla veel üks oluline samm, mida igaüks saaks oma igapäevaelus viiruse leviku pidurdamiseks ette võtta,“ ütles Kalda.

Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu Ülikooli instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD