Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi otsusel saadetakse juuli ja oktoobrikutse ajateenijad 18. detsembrist jõulupuhkusele.

Tagasi teenistusse peavad ajateenijad naasma 3. jaanuarist vastavalt üksustes kehtestatud korrale või tulenevalt teenistusülesannete eripärast.

"Koju on keelatud saata koroonaviirusesse nakatunuid, karantiinis ja isolatsioonis olevaid ajateenijaid. Nemad saavad minna puhkusele vastavalt meditsiiniteenistuse otsustele, kui nad on tunnistatud terveks või kui neil ei ole kindla aja jooksul ilmnenud haigusnähte," ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti viidates, et kaitseväe eesmärgiks on mitte saata ühiskonda inimesi, kes võivad oma lähikondseid nakatada. Nende ajateenijate haiguse või isolatsiooni tõttu saamata jäänud puhkusepäevad kompenseeritakse jaanuarikuu jooksul.

"Ajateenijate teenistuses hoidmine on meile andnud võimaluse täita oma väljaõppe eesmärgid peaaegu täies ulatuses," ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. "Täna julgen väita, et nii kaitseväe kui ka Kaitseliidu poolt läbi viidud väljaõppe raames ei ole viirust levinud. Vähemalt puuduvad meil selle kohta igasugused andmed."

Kaitseväe juhataja tõdes, et tänased viirusekolded väeosades on tekkinud eelkõige ajateenijate poolt väljalubadelt toodud viirusega. "Tegevväelastel on olnud piirangud isiklikus elus ja liikumises teenistuse väliselt," lisas kindralmajor Herem.

Puhkuselt saabumisel teeb kaitsevägi koroonaviiruse testi neile, kel esinevad haigussümptomid. Vajadusel rakendatakse ajateenijatele isolatsiooni, mille raames kogu üksus osaleb väljaõppes teistest isoleeritult. Samuti võidakse üksustes korraldada ajateenijate saabumine hajutatult, et vältida suure hulga ajateenijate omavahelist kontakti.

"Hetkel vaatame üle oma teenistuse ülesehituse, sealhulgas väljalubade andmise korra jaanuarikuus," ütles kaitseväe juhataja. "On selge, et ajateenistuse lõpuni me isikkoosseisu väeosas kinni hoida ei saa ning mingil määral peame ajateenijatele nädalavahetuse väljalubasid võimaldama. Sealjuures loodame ajateenijate tarkusele ja kohusetundele, et nad hoiduvad kõrvale pidudest ja massiüritustest, et mitte ise nakatuda ning tuua väeosadesse haigust. Siin aga saan kinnitada, et kaitseväe meditsiiniteenistus on piisavalt kõrgel tasemel, et tegeleda professionaalselt haigetega."

Jaanuaris ajateenistusse tulnud sõdurid arvatakse reservi vastavalt seaduses kehtestatud korras. Üksuste ülematel on õigus nad saata väljaõppe eesmärkide saavutamisel enne reservi arvamist väljaloale või puhkusele.

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas kampaaniaga „Võta kumm kaasa“, mis tuletab meelde kondoomi kasutamise tähtsust iga uue seksuaalsuhte korral, et kaitsta seksuaalsel teel levivate infektsioonide ja HIV eest.

Kampaania on suunatud täiskasvanutele, kes on oma elus uue partneri otsingul. Kondoom kaitseb korraga nii soovimatu raseduse kui ka infektsiooni eest, seda muidugi ainult siis, kui kondoomi õigesti ja iga vahekorra ajal kogu vahekorra vältel kasutada. Kondoomi kasutamine peaks olema norm iga uue seksuaalsuhte korral, olenemata sellest kas kohtuti esimest korda või tutvuti juba varem.  „Turvalisus on seksuaalsuhetes väga oluline,“ ütles TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse juht Tiia Pertel. Kondoomi kasutamisest ei tohiks loobuda enne, kui mõlemad partnerid on infektsioonide suhtes testitud. Püsisuhtes, kus partnerid on testitud ja kõrvalhüppeid ei tee, võib seksi nautida ka ilma kondoomita. „Usalduslik ja monogaamne seksuaalsuhe tagab parima võimaliku kaitse seksuaalsel teel levivate infektsioonide ja HIV eest,“ rõhutas Pertel.

HIV levik Eestis on stabiliseerunud, kuid on endiselt kõrge. Tänavu esimese kümne kuuga on Eestis diagnoositud 126 uut HIVga inimest. 2019. aastal diagnoositi Eestis 178 uut HIV juhtu.

Viimase kümne aasta jooksul on HIV diagnoosiga inimeste keskmine vanus nii meeste kui naiste seas kasvanud. Aastast 2010 on enam kui pooled uued juhud avastatud 30-aastaste ja vanemate seas ning 2019. aastal oli nende osakaal 87 protsenti. Keskmine vanus oli naistel 39,9 aastat ning meestel 41,4 aastat. Keskmise vanuse tõusu põhjuseks ei ole mitte niivõrd nakkusjuhtude arvu oluline kasv vanemates vanuserühmades, vaid langus nooremate seas. Nakkuse heteroseksuaalsel teel leviku osakaal nii meeste kui naiste seas on kasvanud (2019. aastal 45 protsenti). Seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, on HIV levimus väga kõrge kuid stabiilne.

Teistest registreeritavatest seksuaalsel teel levivatest infektsioonidest on kõige sagedasem klamüdioos (2019. aastal 1090 juhtu, 2020. aastal kümne esimese kuuga 744 juhtu), vähem gonorröa ja genitaalherpes. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide esinemissagedus on viimase kümne aasta jooksul mõnevõrra vähenenud. Samas 2019. aastal tõusis nii süüfilise kui gonorröa juhtude arv 100 000 inimese kohta ligi kaks korda. Kui süüfilist diagnoositi 2018. aastal kokku 24 juhtu, siis 2019. aastal 40 juhtu ning 2020. aasta oktoobri lõpu seisuga on registreeritud 27 uut juhtu. Gonorröal on vastavad näitajad 49, 81 ja 20. Mõlemad nakkused võivad kulgeda väga tagasihoidlike sümptomitega, mistõttu inimesed ei pruugi ise seda teada.

Rohkem teavet HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide kohta leiab veebilehelt: hiv.ee. Lisaks saab lugeda turvaseksi kohta ja näpunäiteid kuidas kasutada kondoomi.