Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.

Statistikaameti juhtivspetsialisti Robert Müürsepa sõnul tulenes peaaegu pool majanduskasvust maksude mõjust, eelkõige käibemaksu ja aktsiiside heast laekumisest. "Tegemist ei ole siiski erakordselt kõrge maksulaekumisega, vaid möödunud aasta esimese kvartali võrdlusbaas oli lihtsalt tavatult madal. Nüüd jõudsime taas 2019. aasta tasemele," märkis Müürsepp pressiteates.

Majanduskasvu panustasid tegevusaladest enim kaubandus, info ja side, finants- ja kindlustustegevus. Sarnaselt maksudele oli ka kaubanduse positiivse mõju taga eelmise aasta samal perioodil aset leidnud langus. Majandusele andsid hoogu veel tervishoiu tegevusala koroonakulutuste tulemusena ja külmemast talvest tuge saanud energeetikasektor.

Suurematest tegevusaladest pidurdasid majandust jätkuvalt töötlev tööstus ja viitajaga koroonamõju tunda saanud ehitussektor. Tegevuspiirangute tõttu püsis languses ka majutus- ja toitlustussektor. 

Eratarbimine on nüüdseks vähenenud terve aasta, kahanedes esimeses kvartalis 3,3 protsenti. Reisimisega seotud kulutused kõrvale jättes, näitas ülejäänud tarbimine tagasihoidlikku kasvu. Eelnevatele perioodidele sarnaselt suurenesid koduse elustiiliga seotud kulutused sidele, kodusisustusele ja -tarvetele. Endiselt vähenesid kulutused väljas söömisele, vabale ajale, transpordile, rõivastele ja jalatsitele. Suurenesid kulutused tervishoiule, mis vedasid ka valitsemissektori tarbimise kasvu.

Investeeringuid iseloomustas laiapõhjaline kasv. Kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse suurenesid 13 protsenti. Ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse kasvasid 71 protsenti, hoonetesse ja rajatistesse 7 protsenti ning masinatesse ja seadmetesse 5 protsenti.

Eelmise aasta lõpus kasvama hakanud väliskaubandus jätkas samal suunal. Kaupade eksport suurenes 5 protsenti ja import 12 protsenti. Kaubavahetusele andsid hoogu puittoodete, elektroonika ja mootorsõidukite import ning eksport. Teenustest andsid suurima positiivse panuse arvutiteenused. Reisiteenuste väliskaubandus vähenes endiselt, transporditeenused on aga tasapisi taastumas.

Võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 4,8 protsenti ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 5 protsenti.

Riigikogu jätkab esmaspäevast täiskogu istungite läbiviimist tavapärase korra järgi.

Kui viimastel nädalatel oli riigikogu istungitel võimalik osaleda kaugistungi vormis ehk kasvõi oma koduvoodis pikutades, siis nüüd otsustas riigikogu juhatus, et mai lõpuga taastub riigikogu istungite läbiviimise tavapärane kord. 

See tähendab, et riigikogu istungitest osa võtmiseks tuleb saadikutel tulla kohale Toompea lossi istungisaali.