EESTI ELU

Täiendatud! Ööpäevaga tuli juurde 370 koroonahaigestunut ja suri viis inimest

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5367 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 370 ehk 6,9 protsenti testide koguarvust ning suri viis haigestunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 178 inimesel, neist 132 on Tallinnas. Ida-Virumaale lisandus 96 uut ning Tartumaale lisandus 31 uut positiivset testi tulemust. Pärnumaale lisandus 17 ning Võrumaale 10 uut nakatunut. Rapla- ja Lääne-Virumaale lisandus kuus uut nakatunut, Jõgeva- ja Valgamaale lisandus neli. Põlva- ja Viljandimaale lisandus kolm uut nakatunut ning Saaremaale kaks. Järva- ja Läänemaale lisandus üks uus nakatunu. Kaheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 314,23 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,6 protsenti.

Ööpäeva jooksul Harju-, Järva- ja Raplamaale laekunud neljal juhul nakatuti perekonnas ja neljal juhul tuttava kaudu. Ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel.

24.-26. novembri põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 106 juhul oli nakatumise põhjus kontakt nakatunud pereliikmega, 71 juhul sai inimene viiruse tuttavalt. 42 juhul nakatus inimene töökohal. Välismaalt toodi viirus sisse 11 juhul: Rootsist, Itaaliast, Ameerika Ühendriikidest ja kolmel juhul Soomest, kolmel juhul Venemaa Föderatsioonist ja kahel juhul Ukrainast. 151 juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 173 juhtumi asjaolud on selgitamisel.

Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 15 500 inimese, kellest 2166 on nakatunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 26 kollet. Kooli koldeid on kokku neli, töökoha koldeid on kokku kaheksa, ürituste koldeid on kokku kaks ja tutvusringkonna koldeid on kokku kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.

Ööpäeva jooksul Lääne-Virumaale lisandunud neljal juhul sai inimene nakkuse pereliikmelt, ühel juhul töökohalt ning ühe nakatumise asjaolud on välja selgitamisel. Ida-Virumaale lisandunud 20 nakatunut said viiruse tervishoiuasutusest, 13 juhul nakatuti koolis, 12 juhul pereringis. 10 juhul nakatuti töökohal, üks inimene sai nakkuse lasteaiast, üks huvitegevuse käigus ning üks nakatus tuttavaga suheldes.

Ülejäänud ida regiooni nakatumiste asjaolud on selgitamisel.

Ida regiooni tööpiirkonnas on 20 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid viis: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel kaks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku neli: üks Narvas, üks Sillamäel, üks Jõhvis ja üks Tapal. Narvas on kaks asutuse kollet, Sillamäel on üks asutuse kolle ning üks tervishoiuasutuse kolle on Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Sillamäel on huvitegevuse kolle. Toila vallas on tuttavate kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Kohtla-Järve tervishoiuasutuse koldes on 92 inimest, Narva jäähoki koldes on 76 inimest.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5300 inimest, kellest nakatunud on 959.

Ööpäeva jooksul lõuna regiooni lisandunud üheksal juhul on nakatumise päritolu varasem kontakt haigega. Ülejäänud lõuna regiooni laekunud nakatunute asjaolud on täpsustamisel.

26. novembril Tartumaale lisandunud 15 nakatunu nakkusallikas on teadmata, 10 haiget said viiruse pereliikmelt, viis nakatunut said viiruse töökohalt, neli nakatunut said viiruse õppeasutusest, kaks sõbralt ja üks juhtum on sisse toodud Venemaalt. Võrumaale lisandunud viis nakatunut said viiruse huvitegevuse käigus, kahel juhul pereliikmelt, kahel juhul sõpradelt ning kahel juhul töökohalt. Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt ning üks nakatus töökohal. Jõgevamaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse töökohalt, üks sõbralt ning üks tuttavalt. Põlvamaale lisandunud kahel nakatunul on nakkusallikas teadmata, ühel juhul nakatuti töökohal ning üks nakatus perekonnas. Valgamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse pereliikmelt ja ühe nakatunu nakkusallikas on teadmata.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4700 inimese, kellest 523 on nakatunud ja haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 10 aktiivset kollet, kolletest suurim on 59 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldeid on kaks: ühes on 12 inimest ja teises 11. Hobikoldeid on kaks: ühes on 18 nakatunut ja teises hobikoldes on 10 inimest. Õppeasutuse koldeid on neli: esimeses õppeasutuse koldes 11 inimest, teises õppeasutuse koldes on üheksa inimest ning kolmandas kuus inimest ning neljandas on samuti kuus inimest. Meelelahutusettevõtte koldes on 14 nakatunut.

Pärnumaale lisandunud kolm nakatunut said viiruse pereliikmelt, kahel juhul nakatuti õppeasutuses, kahel juhul sünnipäeval ning ühel juhul tutvusringkonnas. Kolme Pärnumaale lisandunud nakatunu nakkusallikas on teadmata. Läänemaale lisandunud nakatunu sai viiruse pereliikmelt. Kahe Saaremaale ja kuue Pärnumaale lisandunud nakatunu asjaolud on selgitamisel.

Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1100 inimese, kellest 186 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üks 11 nakatunuga Pärnumaa kooli kolle, teine koolikolle on üheksa nakatunuga ning hooldekodu kolle, kus on 14 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut. Lisaks on lääne regiooni jälgimisel üks Tallinnas asuv ettevõtte kolle, kus on viis haiget.

27. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 182 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on kuus patsienti. Koju saadeti 15 inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati möödunud ööpäeva jooksul kokku 21. Ööpäeva jooksul suri viis koroonaviirusesse nakatunud inimest: 77-aastane mees, 96-aastane mees, 66-aastane mees, 74-aastane mees ja 75-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 104 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 734 COVID-19 haigusjuhtumit 717 inimesega.

27. novembri seisuga on tervenenud 6710 inimest. Neist 5153 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1557 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 464 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 11 323 ehk 2,4 protsenti testide koguarvust.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 215 123 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 856 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 480.

Mida jälgida, et e-poodlemine turvaliselt sujuks?

Novembri viimasel nädalal täituvad reklaampinnad ahvatlevate musta reede, musta nädala või musta nädalavahetuse pakkumistega. Allahindlusi pakuvad pea kõik poed ning interneti teel saab Eesti tarbija osa ka teiste riikide e-poodide pakkumistest. Tarbijale on oluline teada, et ka sooduskampaaniate ja allahinnatud kaupade puhul on tal õigus e-ostust taganeda ning esitada kaebus toote kvaliteedi kohta.

Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides on seadusega kehtestatud 14-päevane taganemisõigus e-poest ostetud kauba puhul, mis hakkab kulgema hetkest, kui tarbija saab kauba kätte. „Võimalus ostetud kaup tagasi saata, on tingitud eelkõige sellest, et tarbija ei saa toodetega enne ostu tutvuda samaväärselt kui tavapoes. Kaupade müümine soodustingimustel ja allahindluse pakkumine ei mõjuta tarbija 14-päevast taganemisõigust. Seega isegi väga suure, näiteks 90-protsendilise soodustuse puhul ei pea tarbija kaupa endale jätma, kui see talle ei sobi või ei vasta ootustele,“ kummutab Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru sageli levinud müüti.

Taganemisõiguse erandid ja välistused

Tammaru toob välja, et taganemisõiguse olemasolu mõjutab see, milline kaup või teenus on ostetud. Näiteks ei kehti 14-päevane taganemisõigus avatud ümbrisega arvutitarkvarale ja kosmeetikatoodetele, samuti majutusteenustele või lennupiletitele. Seega tuleb tagastamise võimalused veebipoe tingimustest enne ostmist üle kontrollida.

Taganemisõiguse olemasolu sõltub ka sellest, millises riigis on e-kaupleja registreeritud. Sellise võimaluse pakkumine on kohustuslik Euroopa Liidu riikides registreeritud kauplejatele. Ameerika Ühendriikide või Hiina müüjate puhul sõltuvad taganemisvõimalused pigem konkreetsest e-poest.

Puudusega toote korral saab esitada kaebuse

Allahindlused ja sooduspakkumised ei mõjuta tarbija õigust esitada kahe aasta jooksul pretensioon, kui ostetud ese lakkab töötamast, läheb katki või ilmneb mõni defekt. „Ka väga suur allahindlus ei vähenda kaupleja vastutust tootel ilmevate puuduste korral. Seega ei ole seaduslikud kaupluste väited, et allahinnatud kaupade osas pretensioone vastu ei võeta,“ selgitas Tammaru veel üht levinud väärarusaama.

Kaebuse esitamine ei ole õigustatud vaid juhul, kui esinev puudus, nt mantli kangal olev defekt või nutitelefoni komplektist puuduv laadija oli tarbijale ostuhetkel teada, olles seega hinnaalandamise põhjuseks ning ostutehingu tingimuseks. Musta reede kampaaniate käigus sellist laadi tehinguid siiski pigem ei pakuta.

Vähemalt kaheaastast pretensiooni esitamise õigust kaubal esinevate puuduste osas peavad tarbijale pakkuma kõik Euroopa Liidu kauplejad. Ameerika Ühendriikidest, Hiinast või muudest kolmandatest riikidest tehtud ostude puhul tuleks kaebuse esitamise võimalused iga konkreetse müüja puhul enne ostu välja selgitada.

Rohkem infot piiriüleste tarbijaõiguste kohta saab www.ecc.ee. Piiriülestes vaidlustes kauplejaga aitab tarbijat tasuta EL tarbija nõustamiskeskus.

Võrumaa ettevõttes töötas 32 registreerimata välismaalast

Foto on illustratiivne FOTO: Pixabay

Võrumaal asuvat ettevõtet kontrollinud piirivalvurid tuvastasid, et ettevõttes töötas 32 registreerimata välismaalast, neist neli viibis Eestis ebaseaduslikult.

Lõuna prefektuuri piiriametnikud kontrollisid kolmapäeval Võrumaal asuvat ettevõtet selgitamaks, kas töötajatel on seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks, edastas Lõuna prefektuur. Kokku kontrolliti ühte juriidilist ja 32 füüsilist isikut.

Piirivalvurid tuvastasid, et 30 ukrainlase ja kahe moldaavlase töötamine ei olnud nõuetekohaselt registreeritud. Neile kõigile määrati 80-eurosed rahatrahvid.

Lisaks avastati, et neli töötamise nõuete vastu eksinud ukrainlast viibis riigis ebaseaduslikult. Neile koostati neile ettekirjutus riigist lahkumiseks ning määrati kuueks kuuks sissesõidukeeld.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD