EESTI ELU

Keskmine brutokuupalk kasvas esimeses kvartalis 4,9 protsenti

Statistikaameti andmeil oli keskmine brutokuupalk 2021. aasta esimeses kvartalis 1473 eurot, kasvades mulluse esimese kvartaliga võrreldes 4,9 protsenti.

Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel, teatas statistikaamet.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul on keskmine brutokuupalk viimase viie aasta jooksul järjepidevalt suurenenud. "Möödunud aastal võis küll täheldada palgakasvu tempo aeglustumist, aga selle aasta esimeses kvartalis oli keskmine brutokuupalk taas ligi 5 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal," ütles Tarkiainen pressiteates.

Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt 1623 euroga Harjumaal ja 1438 euroga Tartumaal ning madalaim 1118 euroga Võrumaal ja 1133 euroga Põlvamaal. Kõige enam tõusid palgad aastaga Hiiumaal ja Pärnumaal, väikseim palkade tõus oli aga Võrumaal ning Põlvamaal.

Keskmine brutokuupalk oli taas kõrgeim 2629 euroga info ja side tegevusalal, 2582 euroga finants- ja kindlustustegevuses ning 2295 euroga energeetikas.

Madalaimat palka teeniti aga 847 euroga majutuse ja toitlustuse, 1119 euroga kinnisvaraalase tegevuse ning 1165 euroga kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel.

"Palk kahanes tegevusalade lõikes vaid majutuses ja toitlustuses ning energeetikas, suurim kasv oli aga tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning põllumajanduse ja metsanduse tegevusaladel," lisas Tarkiainen.

 

Kõrgeim brutokuupalk oli 1877 euroga riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning 1831 euroga välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk kõige enam välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ning kõige vähem riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 447 072 inimesele

Eestis on kolmapäevaks COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 447 072 inimesele ning vaktsineerimiskuur on lõpetatud 231 013 inimesel.

Ööpäeva jooksul manustati 7027 doosi, kokku on manustatud 653 304 vaktsiinidoosi.

COVID-19 vastu vaktsineerimine on avatud inimestele, kes on vähemalt 16 aastased. Aja saab broneerida digiregistratuuris www.digilugu.ee ja kesksel telefonil 1247 kell 8-20. Vabu aegu lisatakse vastavalt saabuvatele vaktsiinitarnetele.

Tehniliste küsimuste või digiregistratuuris aja broneerimise osas võib võtta ühendust TEHIK-u kasutajatoega telefonil 794 3943 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. iga päev kell 7-22.

Merko sõlmis 15,8-miljonise lepingu Eesti kagupiiri taristu rajamiseks

Teisipäeval sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja GRK Infra AS ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) 15,8 miljoni eurose projekteerimis- ja ehituslepingu Eesti kagupiiri maismaaosa taristu lõikude 4–6 rajamiseks.

Kagupiiri teise etapi ehitustööde hankes osales kuus tingimustele vastanud pakkujat, kelle pakkumused olid üsna ligilähedased. Hinnakriteeriumi alusel võitis hanke AS-i Merko Ehitus Eesti ja AS-i GRK Infra ühispakkumine, teatas PPA.

"Piiriehituse teine ehitusetapp hõlmab ligi 35 kilomeetri pikkust piirilõiku Tserebi külast Vanigõ järvest kuni peaaegu Koidula piiripunktini välja. Praeguse prognoosi kohaselt kulub teise piirilõigu ehituseks umbes kolm aastat," ütles PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev pressiteates.

Kagupiiri teise etapi ehitustööde hind on samas suurusjärgus nagu esimese ehitusetapi puhulgi, kuigi väljaehitatav piirilõik on PPA teatel ligi poole pikem. "Seda peaasjalikult põhjusel, et teises väljaehitatavas piirilõigus on maastik oluliselt lihtsam võimaldades kokku hoida muidu soisele alale rajatavate pontoonteede arvelt," märkis Belitšev.

Ta lisas, et kogu senine ehitustegevus ka esimesel 23,5-kilomeetrisel piirilõigul käib plaanipäraselt. "Ehitustööd käivad sel lõigul praeguseks juba 20 kilomeetri pikkuse piiririba ulatuses. Rajatud on pea kõik vajaminevad juurdepääsuteed, umbes 1,5 kilomeetri ulatuses pontoonteid üle soiste alade ning umbes 7,5 kilomeetrit viivitusaeda," tõi Belitšev välja.

"Ajal, mil piirikuritegevuseks kasutatakse uusi viise, peab ka piirivalves üha enam kasutama kaasaegset tehnoloogiat nii, et meie töö oleks sihistatud ja mõjus. Sadu kilomeetreid pikk välispiir, mis saab kaetud kaasaegsete seire- ja valvesüsteemidega, annab piirivalvuritele võimaluse masinliku töö asemel oma professionaalsust kasutada seal, kus ta on kõige väärtuslikum," ütles Belitšev.

Lepingu raames rajatakse taristu 34,7-kilomeetrisel piirilõigul Võrumaal, teatas Merko Ehitus börsile. Ehitatav piirilõik algab Tserebi külas Vanigõjärve lõunakaldal ja lõpeb Võmmorski külas. Lepingule lisandub käibemaks.

Tööde teostamisel on juhtiv partner AS Merko Ehitus Eesti. Ehitustööde tähtaeg on 2025. aasta aprillis.

AS Merko Ehitus Eesti on Eesti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD