Tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul annetab Eesti 400 000 doosi AstraZenecat, mis Eestil üle jääb, kirjutab Postimees. 

"Kuna Euroopa on üks vähestest piirkondadest maailmas, kus Covid-19 vastaste vaktsiinide olemasolu on garanteeritud lepingutega, mis katavad Euroopa inimeste lähiaja vajadusi mitmekordselt, on Euroopa Liidus algatatud arutelud ka vaktsiinide annetamise teemal," lausus Postimehele sotsiaalministeeriumi meedianõunik Eva Lehtla.
 
Tanel Kiik selgitas Postimehele, et eeskätt puudutab see AstraZeneca vaktsiini, mida on Eesti tellinud väga suure varuga ning mille puhul on kolmandas ja neljandas kvartalis tarned suuremad, kui reaalne vajadus on. "See on tegelikult juba praegu käes, kuid teatava varu hoidmine on praegu mõistlik," lisas Kiik. 

Valitsus on teinud otsuse, et kolmandas ja neljandas kvartalis ei ole mõtet hoida miljonit doosi laos ning 400 000 AstraZeneca doosi annetatakse koostöös Euroopa Liiduga ning osa antakse ka riikide omavahel. Kiik mainis, et annetused lähevad teele ilmselt aasta teises pooles ja selgitas, et Eesti ei loovuta enda väljaostetud vaktsiine, vaid ostuõiguslepingu Covaxi kaudu. Jansseni vaktsiini puhul on valitsus otsustanud loobuda lisadoosidest.  

"Kui me räägime AstraZeneca vaktsiinist, siis see on igati hea vaktsiin, millega on vaktsineeritud valdav osa valitsuse liikmeid," vastas Kiik ja lisas, et praegu on AstraZeneca vanusepiir 50 aastat ja üle ning nende seas on juba 60 protsenti saanud vähemalt ühe doosi kätte. 

Jansseni puhul lisas aga minister, et põhilepinguga on Eesti ostnud kokku 300 000 vaktsiinidoosi, millest riiki on jõudnud 20 000. "Meil ei ole mõistlik soetada neid doose juurde, mida ei ole vaja," lisas minister. 

"Igal vaktsiinil on säilimisaeg ja kasutusperiood. Olukorras, kus maailmas on riike, kus on vaktsiinidega kriitiline seis, ei ole mõtet Eestil ka oma ladu vaktsiinidega üle kuhjata," selgitas Kiik. Ta lisas, et paljud EL-i liikmesriigid loovutavad Jansseni lisalepingu teistele riikidele. 

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4026 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid oli 127 ehk 3,1 protsenti, samuti suri kolm eakat koroonahaiget.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 54 inimesel. Uutest Harjumaa haigusjuhtudest 38 lisandus Tallinna.

Ida-Virumaale tuli juurde 33, Tartumaale 10, Valgamaale 8, Põlvamaale 5, Võrumaale 4 ja Viljandimaale 3 uut nakkusjuhtu. Saare- ja Lääne-Virumaale lisandus 2 ning Jõgeva-, Pärnu- ja Raplamaale lisandus 1 uus positiivne testitulemus. Hiiu-, Järva- ega Läänemaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kolmel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 188 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,2 protsenti.

Ööpäeva jooksul avati haiglates kaheksa uut haigusjuhtu, haiglaravi vajab 119 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 86 inimest ehk 72 protsenti. Ööpäeva jooksul suri kolm inimest: 80-, 95- ning 96-aastane naine.

Ööpäeva jooksul manustati 12 493 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 463 332 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 258 847 inimesel. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65,8 protsenti. Vanusegrupis 70+ on kõigis maakondades peale Ida-Virumaa vaktsineeritud üle 60 protsendi .