. 
Statistikaamet kutsub inimesi kontrollima rahvastikuregistris oma andmeid, et aidata nii kaasa rahvalenduse õnnestumisele.
Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.
Eestis on kõik riiklikud registrid digitaliseeritud ja erinevad riigiasutused on koostöös teinud palju, et registriandmete kvaliteeti pidevalt parandada. Näiteks inimese töö asukoha info saadakse nii äriregistri, maksukohustuslaste registri kui ka töötamise registri andmetest. Inimese ameti kohta käiv info tuleb aga riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust ning töötamise registrist. Eelmise aasta lõpus registriandmete baasil läbi viidud rahvaloenduse prooviloendus näitas, et mõne registri puhul vajavad andmed siiski värskendamist. Ennekõike puudutab see inimeste elukoha, hariduse ja emakeele kohta käivat infot.
Andmete õigsuse huvides saavad kõik ise üle kontrollida, et rahvastikuregistris registreeritud elukoht oleks ikka see, kus tegelikult elatakse. Samuti on oluline, et registris oleksid õiged kõrgem lõpetatud haridustase, rahvus ja emakeel. Kõigeks selleks kulub registrisse sisse logides vaid mõni minut, märkis statistikaamet.
Korrektselt märgitud elukohaandmete olulisust näitas ka hiljutine koroonaviiruse levikust tingitud eriolukord. Viirusekandjatega kontaktis olnud inimeste leidmiseks ja teavitamiseks ning liikumispiirangute järgimiseks oli oluline, et riigil oleksid olemas Eestis elavate inimeste õiged kontaktandmed.
Eestis kasutati juba 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse käigus palju registrite andmeid. Sama tehti ka mitmetes teistes riikides, näiteks Soomes, Hollandis, Austrias ja Sloveenias. Samasugune trend jätkub ja paljud riigid soovivad võtta kasutusele kuluefektiivsemad lahendused ning minna traditsioonilise loenduse asemel üle registripõhisele loendusele. Eesti lähinaabritest on näiteks Soome, Läti ja Leedu otsustanud 2021. aasta loenduse teha täielikult registripõhiselt.
Euroopa Komisjon on valmistamas ette seadusandlust, mille alusel hakkaksid kõik Euroopa Liidu riigid alates 2024. aastast korraldama iga-aastaselt registripõhist loendust.
Põhiseaduse sajanda sünnipäeva puhul kutsub justiitsministeerium jagama oma põhiseadusega seotud lugu ja südamelähedasemat põhiseaduse paragrahvi.
Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on põhiseadus meie ühiskonna peamisi väärtusi ja kokkuleppeid koondav alustekst, millel on kindel roll inimeste igapäevaelus - hoida Eestit ja siinseid inimesi.
"Sageli me seda ei teadvusta ning iga päev oma argielu elades sellele ei mõtle, kuid põhiseadus on pakkunud ühiskonnale tervikuna ning igale inimesele eraldi kaitset juba terve sajandi. Olgu selleks põhiseaduse üldsätetes kirjeldatud riigi aluspõhimõtted, mille järgi on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas ning Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse aegumatus ja võõrandamatus; või näiteks põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste peatükis loetletud põhimõtted, kus on kirjas, et kõik on seaduse ees võrdsed, igaühel on õigus seaduse kaitsele, vabale eneseteostusele ja isikupuutumatusele ning jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele," rääkis Raivo Aeg.
Aegi sõnul on oluline tänase tähtpäeva puhul mõelda, mida põhiseadus meile igaühele tähendab ja kas meie õigused, kohustused ja vabadused on heas tasakaalus.
"Selleks kutsumegi üles jagama sotsiaalmeedias oma mõtteid ja kogemusi, kuidas üks või teine põhiseaduse paragrahv on aidanud oma õiguste eest seista, andnud julgust iseendaks jääda või oma riigi ees oma kohustusi täita. Sellest saab põneva ülevaate ja aimu, millised väärtused on inimeste jaoks kõige olulisemad," rääkis Aeg.
Esmaspäeval heiskame põhiseaduse 100. sünnipäeva auks Eesti lipud.
Sünnipäeva puhul toimub mitmeid sündmusi ja algatusi, mis avavad riigi ja kodanikuks olemise teemasid.
Esmaspäevast on avatud Suur-Ameerika 1 maja ees kaks põhiseadust ja põhiõigusi tutvustavat näitust, mis hakkavad rändama mööda Eestit. Vabamu näitus "Sinu, Minu, Meie riik" pakub teadmisi ja põnevaid vaatenurki põhiseaduse, demokraatia ning laiemalt riigi alustalade ja toimemehhanismide kohta. Rahvusraamatukogu näitus "Oma riik, oma seadus. Põhiseadus 100" räägib põhiseaduse kui Eesti riigi alusdokumendi sünnist. Lisaks avaldab Inimõiguste Instituut veebinäituse "Inimõiguste kujunemislugu" ning jätkuvalt on Tartu kaarsillal avatud näitus "Põhiseadusega põhiseadusest".
Põhiseaduskomisjon korraldab täna avaliku istungi "Põhiseadus 100. Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana", kus esineb sõnavõtuga ka president Kersti Kaljulaid.
Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eestvedamisel toimub veebiseminar "Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 100", kus avavad riigiõiguse ajaloo asjatundjad Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni.
Tähtpäeva nädalal korraldab justiitsministeerium sotsiaalmeedias põhiseaduse tundmise viktoriini ning ka Rahva Raamatu poodides on põhiseadused esile tõstetud.
Täna täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest - Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril.
Rohkem teavet põhiseaduse sajanda aastapäeva kohta saab siit: www.pohiseadus100.ee
Lehekülg 1141 / 1940
