President Kersti Kaljulaid sõitis teisipäeval koos PPA peadirektori Elmar Vaheri ja piirivalvejuhi Egert Belitševiga läbi Eesti-Vene maismaapiiri, sõit algas varahommikul Eesti-Läti-Vene kolmikpiirilt, kirjutab Postimees. 
 
"Talvel suusad, suvel ratas. Kui veebruaris käisin koos meie piirivalvuritega idapiiril suusapatrullis, siis eile sõitsime Eesti-Vene maismaapiiri läbi ratastel," kirjutas president sotsiaalmeedias. Varahommikul kolmikpiirilt alanud sõidul võeti suund põhja poole. 

"Meie piir on valvatud ja areng piiritaristus kasvõi selle nelja ja poole aastaga, mil olen olnud Vabariigi Presidendi ametis, on muljetavaldav," kirjeldas president. "Täna õnneks pole meie piiril rändesurve suurenemisest märke, aga loomulikult jälgime me hoolega, mis toimub Leedu ja Läti idapiiril. Ja mitte ainult ei jälgi, vaid ka valmistume," lisas ta.

Kaljulaidi sõnul jõudsid nad teel ka piiriäärsete elanikega juttu puhuda. "Elu suvisel Setomaal on silmipimestav, aga neil, kes siin aastaringi elavad, on ikka oma mured ja rõõmud. Minu jaoks on oluline, et kõigil neil inimestel on usaldus meie politsei- ja piirivalveametnike vastu," lõpetas ta. 

Perearstid märgivad avalikus pöördumises, et kõigil on võimalus valida vabadus ja normaalne elukorraldus ning seda läbi vaktsineerimise koroonaviiruse vastu. 

Meedikud meenutavad, et alles kevadel vabanti ühiskonna kõige haavatavamate liikmete kaitsmiseks ja tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks seatud piirangutest. "Mida aeg edasi, seda enam kasvab pandeemia tervisekriisist ühiskondlikuks kriisiks. Järjest enam mõjutab viiruse kasvav levik kogu ühiskonda, mitte ainult eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Piirangud majandusele, kaugõpe, korduvad isolatsioonis püsimised viivad üle hakkamasaamise piiri üha uusi inimesi ja ettevõtteid, kes seni on suutnud vastu pidada. See kõik ei ole paratamatus, vaid vaktsineerimisega välditav," seisab perearstide pöördumises. 

Meedikute kinnitusel ei avaldu praeguste valikute mõjud üksnes tervises, vaid puudutavad inimeste jaoks kõige olulisemat: vabadust, ning iga inimene, kes praegu loobub vaktsineerimisest, annab hoogu viiruse levikule ja vabaduste piiramisele.

Perearstid kutsuvad üles oma valikuvabadust kasutama ehk valida piirangutevaba ühiskonna, tervise ja normaalse elu. "Arstidena näeme, et oleme jõudnud katastroofieelsesse olukorda palju kiiremini kui eelmisel aastal. Otsus vaktsineerida ei puuduta vaid haigestumist COVID-19-haigusesse. Iga üksiku inimese vaktsineerimisotsus mõjutab tervet meie kogukonda. Mida rohkem on neid, kes ennast ei vaktsineeri, seda kiiremini kasvab nakatumine. See tähendab, et töötus suureneb, ligipääs arstiabile halveneb ja süvenevad kroonilised haigused, lapsed jäävad eemale õppetööst ja kinnistuvad juba kevadel alanud vaimse tervise probleemid, seni vastu pidanud ettevõtted on sunnitud oma tegevuse lõpetama, halveneb erinevate teenuste ja toodete kättesaadavus, väheneb võimalus reisida, ära jäävad kõik suuremad sündmused ja kogunemised," seisab pöördumises. 

"Hoiame oma vabadust ja teeme otsuse vaktsineerida kohe!" esitavad meedikud üleskutse. 

Perearstid leiavad, et vaktsineeritud inimestel peab olema ka rohkem võimalusi ja vabadust, sest nad ei ohusta teisi. "On elualasid, kus vaktsineerimine peab olema kohustuslik. Need on kõik töötajad, kes puutuvad kokku haavatavate inimrühmadega, ja kõik, kelle töö on riigi toimimise seisukohalt ülioluline," seisab pöördumises.

Vaktsiin peab meedikute kinnitusel jõudma kõigini, kes seda soovivad. Kindlasti tuleb vaktsineerida ka lapsed ja noored ning nende vaktsineerimisega tuleb alustada võimalikult kiiresti. Kuigi nad põevad COVID-19-haigust üldjuhul kergesti, on ka laste hulgas neid, kellel võib haigus kulgeda raskelt: krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega, närvisüsteemihaigustega ja rasvumisega lapsed. Lastel võib COVID-19 põdemisega seoses tekkida haruldane üliraske multisüsteemne põletikuseisund, mida on esinenud ka Eesti lastel. Lapsed võivad haigust edasi kanda teistele lastele ja täiskasvanutele, sealhulgas riskirühmadesse kuuluvatele inimestele.

Vaktsineerimine peab olema lihtne ja kättesaadav kõikidele Eesti inimestele sõltumata elukohast
Vaktsineerimise korraldamisel tuleb olla loominguline ja kasutada kõiki võimalusi. Vaktsineerimispunktid peavad olema kohtades, kuhu inimestel on mugav minna. Vaktsineerimisele peab saama registreeruda kaubanduskeskustes, apteekides, telefoni teel, internetis. Tunnustada tuleb ettevõtjaid, kes hoolitsevad oma töötajate eest, kutsudes vaktsineerijad töökohale. Kasutada tuleb ka ettevõtjate praktilist abi – alates soodustuste tegemisest vaktsineeritutele kuni abini Eesti inimeste vaktsineerimisel.

"Inimeste vaktsineerima kutsumisel tuleb rakendada kõiki võimalusi, mitte jääda lootma ainult meedikutele. Senine praktiline kogemus näitab, et inimesi aitab vaktsineerima tuua e-kirjade, SMS-ide, kõneroboti kõnede kasutamine, aga suurepäraselt saaksid sellega hakkama ka erinevate kõnekeskuste mittemeedikutest töötajad. Vaktsineeritust aitaks parandada võimalus teha esimene ja teine vaktsiinidoos erinevates paikades," leiavad arstid.

Nende kinnitusel peab valitsus peab oma otsuseid väljendama selge ja lihtsa suhtlusega, kasutades vähem sõnu ja pakkudes rohkem sisu. "Pehme veenmise aeg on möödas. Oleme juba astunud üle järjekordse kriisi läve. Valitsuse liikmete sõnad peavad olema konkreetsed ning otsused nende taga kiired, jõulised, arusaadavad ja tõenduspõhised. Selleks et Eesti riik, Eesti ettevõtjad ja Eesti inimesed suudaksid kanda kolmanda laine koormat, peab valitsus selgeid otsuseid tegema juba täna – et inimesed jõuaksid veel enne sügist vaktsineerima minna ja et meedikud oleksid valmis neid ka vastu võtma," rõhutavad perearstid.