4. juunil tähistatakse Eesti lipu hällis Otepääl riigilipu päeva traditsiooniks kujunenud rongkäigu ja kontsertidega.

Rongkäik toimub arvestades koroonapuhangust tingitud piirangutega vähendatud korras. Rongkäigus on lubanud osa võtta Otepää motoklubi liikmed, kes hiljem sõidavad Eesti lipu auks läbi Otepää valla marsruudil Otepää- Sangaste-Puka-Otepää.

"Eesti lipu päev on üks neist traditsioonilistest tähtpäevadest, mida tähistatakse vaatamata sellele, milline on  olukord," märkis Otepää vallavanem Jaanus Barkala. "Traditsioonid on midagi sellist, mis hoiavad meid alal inimestena ning   annavad meile kindlustunnet, et maailm, kuigi muutunud on  tegelikult ikka endine."

Sini-must-valge lipp oli esialgselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Lipu õmblemise idee algataja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Mälestuste kohaselt osteti lipuriie Põltsamaalt ning Paula Hermann, Emilie Beermann ja Miina Härma õmblesid selle Põltsamaal valmis. Emilie vend Christoph Beermann tegi lipule varre ja viis lipu siis Tartusse.

Sini-must-valge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. aastal. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas,  päästeti lipukangas tuulde lehvima.

Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: "Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!" Peale pühitsemist peideti lipp aga ära oma aega ootama.

Peale pikki arutelusid kehtestas riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel  riigilipu staatuse.

Heitlikel okupatsiooni-aastatel õnnestus esimene riigilipp ära peita. Esimese sinimustvalge rahvuslipu asukohta teadsid vähesed. Lõpuks jõudis lipp Eesti Rahva Muuseumisse, kus see asub ERM-i lipusaalis ja on kõigile nähtav. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜS-i üldkoosoleku loal ning seltsile väga olulistel tähtpäevadel.  

4. juuni on lipupäev ning vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad sel päeval lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused  ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Ilmateenistuse prognoosi järgi on ees ootamas ilusad suveilmad ning õhusooja maksimumid kerkivad nädala lõpuks kuni 24 kraadini. 

Reede öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt idakaare tuul 1-6 m/s. Sooja on 8-13 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 1-6 m/s. Sooja on 18-23, meretuulega rannikul kuni 15 kraadi. 

Laupäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-5 m/s. Sooja on 8-13 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 18-23, meretuulega rannikul kuni 15 kraadi. 

Pühapäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt läänekaare tuul 1-5 m/s. Sooja on 7-12 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab mitmel pool hoovihma. Puhub valdavalt läänekaare tuul 2-7 m/s. Sooja on 19-24, meretuulega rannikul kuni 15 kraadi.