Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudis tehtud uuring näitas, et suur osa Tartu Ülikooli Kliinikumis trauma tõttu näo- ja lõualuukirurgi abi vajavatest patsientidest on viga saanud alkoholijoobes. Näopiirkonna traumadega satuvad haiglasse rohkem mehed ja selles on sageli süüdi vägivald.

Suu- ja näo-lõualuukirurgia esimese aasta arst-resident Olar Tammik analüüsis möödunud aastal Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi üliõpilasena Tartu Ülikooli Kliinikumi näo- ja lõualuukirurgia 475 patsiendi haiguslugusid aastatest 2014–2018. Tema eesmärk oli muu hulgas saada ülevaade eri näopiirkondade traumade tekkepõhjustest, patsientide soost, vanusest ning trauma tekke ja alkoholi tarbimise seosest.

Kõigist traumapatsientidest olid 86,3% mehed ja 13,7% naised. Uuritavate keskmine vanus oli 38,6 aastat, sh kõige noorem patsient oli üheaastane ja kõige vanem 90-aastane. Enim haigusjuhte oli 25-aastaste patsientidega (5,2%).

Meestel esines kõige rohkem sarnaluu murde (14,6%) ja alalõua kompleksmurde (14,9%). Naistel oli enim ülalõua kompleksmurde (15,4%) ja sarnaluu murde (12,3%).

„Meespatsientide andmetest tuli selgelt välja, et peamine näopiirkonna trauma põhjus on vägivald. Selle kõrval esines ka kukkumisi, liiklus- ja sporditraumasid, tööõnnetusi ja loomarünnakuid. Naised olid haiglasse sattunud peamiselt kukkumise tagajärjel, selle järgnesid vägivald ja liiklustraumad. Kõige vähem oli naiste seas sporditraumasid,“ kirjeldas Tammik.

Kevadeti suureneb jalgrattaõnnetuste tagajärjel haiglasse sattunud patsientide osakaal. Loomadest olid rünnanud kõige sagedamini koerad, ent murde olid põhjustanud ka hobused ja ühel juhul isegi lammas.

Alkoholi mõju

Suur osa patsientidest satub näo- ja lõualuukirurgi vastuvõtule alkoholijoobe tagajärjel. Uuringuperioodi analüüs näitas, et 45,3% kõigist patsientidest oli õnnetuse juhtumise ajal kas oma sõnul või vereanalüüside põhjal tarvitanud alkoholi. Olar Tammik oletas, et tegelikult võib alkoholi tarvitanute hulk olla isegi suurem, sest osa patsiente oli ravile pöördunud vähemalt päev hiljem. Naistest oli õnnetuse hetkel tarbinud alkoholi 12,3% ja meestest 50,5%.

Olar Tammik tutvustas uurimistööd „Tartu Ülikooli Kliinikumi näo- ja lõualuudekirurgia traumatoloogiliste ravijuhtude retrospektiivne uuring ja analüüs aastatel 2014–2018“ arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsil. Ettekandeid saab järelvaadata veebilehel worksup.com (event ID: teaduskonverents2020). Tammiku juhendaja oli Tartu Ülikooli näo- ja lõualuukirurgia assistent, Tartu Ülikooli Kliinikumi suu-, näo- ja lõualuukirurg Marianne Soots.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6 407 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 561 ehk 8,8% testide koguarvust.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 312 inimesel. Harjumaa uutest juhtumitest 205 on Tallinnas. Ida-Virumaale lisandus 113 ning Tartumaale 40 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Lääne-Virumaale lisandus 13 uut nakatunut, Raplamaale ja Viljandimaale 11. Pärnu- ja Võrumaale lisandus 10 uut nakatunut. Põlvamaale lisandus üheksa uut nakatunut. Jõgevamaale lisandus kuus ning Järvamaale viis uut nakatunut. Lääne-ja Saaremaale lisanud neli, Valgamaale kolm ja Hiiumaale kaks uut juhtumit.

Kaheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 385,64 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,2%. 5. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 239 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on 12 patsienti.

Viimase ööpäeva jooksul suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene – 78-aastane mees.