Möödunud aastal andsid asutused Eesti riigi ja Euroopa Liidu vahenditest riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 434,7 miljonit eurot, millest 86,4 protsenti ehk 375,4 miljonit eurot moodustas riigiabi.

Aasta varem anti abi kokku 350,6 miljonit eurot ning riigiabi moodustas sellest 86,8 protsenti, selgub rahandusministeeriumi koostatud ülevaatest.

Suurim riigiabi andja oli mullu kultuuriministeerium, moodustades 22,7 protsenti antud abi kogumahust. Eleringi antud abi moodustas kogumahust 21,2 protsenti.

Põllumajanduse ja registrite informatsiooni ameti (PRIA) ning maksu- ja tolliameti (MTA) antud abi moodustas 13,9 protsenti, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) abi 12 protsenti ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) abi 9,4 protsenti kogumahust.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) antud abi moodustas kogumahust 5,6 protsenti, Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) abi 4,3 protsenti.

Väiksemal määral andsid riigiabi ja vähese tähtsusega abi ka töötukassa, riigi infosüsteemide amet (RIA) ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), mille toetused moodustasid kogumahust vastavalt 2,9 protsenti, 1,2 protsenti ja 0,9 protsenti.

Võrreldes 2018. aastaga kasvas riigiabi kogumaht mullu 71,2 miljoni euro ehk 23,4 protsendi võrra 375,4 miljoni euroni. Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) suurenes 0,16 protsendipunkti võrra 1,34 protsendini.

Toetuse vormis anti 2019. aastal riigiabi 342,1 miljonit eurot ehk 91,13 protsenti riigiabi üldmahust. Toetuste maht kasvas võrreldes 2018. aastaga 66,8 miljoni euro võrra.

Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi maht moodustas 2019. aastal 32,4 miljonit eurot ehk 8,63 protsenti riigiabi kogumahust.

Väikese osa moodustas ka tagatise vormis antud riigiabi, mis ulatus 58 400 euroni ehk 0,02 protsendini kogumahust. Laenu vormis anti 2019. aastal riigiabi summas 86 000 eurot, mis moodustas samuti ligikaudu 0,02 protsenti kogumahust.

Uue abi vormina anti aruandeaastal abi ka riskikapitali vormis, mis moodustas 753 100 eurot ehk 0,2 protsenti riigiabi kogumahust.

2019. aastal moodustas kõikides sektorites antud vähese tähtsusega abi kokku 59,3 miljonit eurot, mida on 27,9 protsenti ehk ligi 13 miljonit eurot rohkem kui tunamullu.

Sarnaselt eelmiste aastatega moodustas 2019. aastal suurima osa ehk 99,1 protsenti toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi.

Vabariigi Valitsus otsustas kehtestada täiendavad piirangud haridusasutustele, huvitegevusele ja –haridusele ning täienduskoolitusele ja täiendõppele. Avatuks jäävad lasteaiad ja –hoiud ning koolid, kus enamus õpilasi on eri- või tõhustatud toel. Ida-Virumaal kehtivad ülejäänud riigist rangemad piirangud.

„Kõikide piirangute eesmärk on inimestevaheliste kontaktide vähendamine, et piirata koroonaviiruse levikut ja kaitsta meie kõigi tervist,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Oluline on meeles pidada, et igaühel tuleb ka ise vähendada oma kontaktide hulka, jätta ära kogunemised ja käituda vastutustundlikult ning veeta pühad vaid väikese lähedaste ringiga," lisas ta.

Haridusasutuste piirangud

14. detsembrist 31. detsembrini on õppijatel keelatud viibida ja liikuda üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppetegevuseks kasutatavates ruumides. Haridusasutuse töötajad tohivad nimetatud perioodil hoonetes viibida. Õppetööd võib haridusasutuse otsusel jätkata distantsilt.

Avatuks jäävad lasteaiad ja –hoiud ning koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel.

Viimast jõulueelset nädalat saab sealjuures näiteks gümnaasiumiastme ja eriti lõpuklasside puhul kasutada olulisema kordamiseks ja lünkade täitmiseks. Nooremate kooliastmete puhul on aga ka distantsõppe vahendeid kasutades võimalik viia läbi erinevaid loovaid pühade-eelseid tegevusi. Seda enam, et ka tavaolukorras ei tähenda distantsõpe sugugi mitte ainult arvutiekraani ees toimuvat e-õpet, vaid erinevate tegevuste kombineerimist.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohivad viibida ja liikuda üksnes need õppijad, kes vajavad hariduslikke tugiteenuseid; vajavad õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist õpet, eksameid, teste või osalevad olümpiaadil.

Ruumides võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada. Hoones viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed ning inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Õppehoones peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Üldhariduskoolides võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul muuta koolivaheaja toimumisaega vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule. Koos sellega tuleb teha muudatused ka järgnevate koolivaheaegade toimumisaegades, arvestades, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Piirangud huvitegevusele ja täiendkoolitustele

14. detsembrist 3. jaanuarini on üle Eesti sisetingimustes toimuv noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus ja täiendõpe lubatud üksnes individuaalselt või kui õpe toimub distantsilt. Lubatud on näiteks individuaalne tund juhendaja ja juhendatava vahel, kelle tegevus peab olema eraldatud teisest individuaalõppe läbiviijatest.

Individuaaltegevuses tuleb juhinduda nn 2+2 reeglist ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kontakttegevuses osalejad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Ühiskasutatavad esemed tuleb desinfitseerida pärast iga kasutamist. Tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Piiranguid ei kohaldata puuetega inimeste tegevusele, kuna on vajalik, et puuetega inimestele on huvitegevuses, huvihariduses ning täiendõppel ja täiendkoolitusel tagatud järjepidevus, piisav abi ja tugi.

Välitingimustes tohib huvihariduses ja huvitegevuses osaleda kuni 10 inimest, millele lisandub juhendaja või treener. Erand ei kehti Ida-Virumaal, kus tegevused võivad toimuda üksnes individuaalselt.

12. detsembrist kuni 3. jaanuarini (kaasa arvatud) on Ida-Virumaal siseruumides toimuv noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud ainult distantsilt. Välitingimustes võib nimetatud tegevusi läbi viia ka individuaalselt koos juhendajaga.

Piirangut ei kohaldata riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, et tagada vajaliku väljaõppetsükli läbiviimine ning julgeoleku kaitseks rakendatavate isikute valmidus.

Juhul, kui valitsus ei otsusta teisiti, jätkub 1. jaanuarist haridusasutustes õppetegevus tavakorras ning huvitegevusele, huviharidusele, täiendkoolitusele ja täiendõppele kehtivad 4. jaanuarist enne 14. detsembrit kehtinud piirangud (tegevusi võib läbi viia kuni 10 liikmelistes gruppides, Ida-Virumaal individuaaltegevustena).

Loe lähemalt:

• Valitsuse korraldus 
• Infokiri koolidele