Eestis on kolmapäevaks COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 649 250 inimesele ja 569 508 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud. 

Ööpäeva jooksul manustati 6264 doosi, kokku on manustatud 1 148 837 vaktsiinidoosi.

COVID-19 vastu vaktsineerimine on avatud inimestele, kes on vähemalt 12-aastased. Aja saab broneerida digiregistratuuris www.digilugu.ee ja kesksel telefonil 1247 kell 8-20. Vabu aegu lisatakse vastavalt saabuvatele vaktsiinitarnetele.

Tehniliste küsimuste või digiregistratuuris aja broneerimise osas võib võtta ühendust TEHIK-u kasutajatoega telefonil 7 943 943 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. iga päev kell 7-22.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6365 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 244 ehk 3,8 protsenti testide koguarvust.

Uutest nakatunutest 182 inimest ehk 74,6 protsenti olid vaktsineerimata. 16 nakatunu vaktsineerimiskuur on pooleli ning 46 ehk 18,9 protsenti nakatunu vaktsineerimiskuur on lõpetatud.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 99 inimesel. 78 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.

Tartumaale lisandus 40, Pärnumaale 36, Põlvamaale 12 ning Ida-Virumaale üheksa. Raplamaale lisandus kaheksa, Järvamaale kuus ning Võru- ja Lääne-Virumaale neli uut nakatunut. Jõgeva- ja Viljandimaale lisandus kolm, Hiiu- ja Valgamaale lisandus üks uus nakatunu. Lääne- ja Saaremaale ei lisandunud ühtegi nakatunut. 18 juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 163,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,8 protsenti.

Ööpäeva jooksul manustati 6264 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 649 250 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 569 508 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 58,2 protsenti.

4. augusti hommikuse seisuga viibib haiglas 44 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab kaks patsienti, kellest omakorda on juhitaval hingamisel üks inimene. Haiglaravil viibivatest patsientidest kuus inimest ehk 13,6 protsenti on lõpetatud vaktsineerimisega, neist sümptomaatilise COVID-19 tõttu viis inimest.

Haiglaravi on kokku vajanud 6,9 protsenti haigete üldarvust. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 64 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 29 inimest ehk 65,9 protsenti.

Surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis surnud 1273 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 64 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 29 inimest ehk 65,9 protsenti.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik palus vaktsineerimistempo tõstmiseks kaitseministeeriumilt abi - kuigi läbirääkimised veel kestavad, on kaitseministeerium nõus saatma oma meedikud maakondadesse vaktsineerima, kirjutab Postimees. 

Minister märkis, et viimastel nädalatel ​on Covid-19 epidemioloogiline olukord halvenenud ja nakkuse levik kiirelt laienenud: 29. nädalal lisandus 645 uut Covid-19 juhtu, mis on eelneva nädalaga võrreldes 72-protsendine kasv.

Kiik ütles, et elanikkonna vaktsineerimine on tõhus ennetusmeede, et epideemia jätkuvat levimist ja tervishoiusüsteemi ülekoormust vältida. «Seetõttu on elanikkonna vaktsineerimisega hõlmatuse võimalikult kiire suurendamine oluline,» tõdes Kiik ja lisas, et haiglavõrgu haiglate ja perearstide ressurss on praegu osas Eesti piirkondades ebapiisav ning arstid pikast epideemiast kurnatud.

Seega tahaks sotsiaalministeerium kaitseväe tervishoiuteenuse osutajaid rakendada madala hõlmatusega piirkondades, eelkõige Harjumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Võru- ja Valgamaal.

«Neis piirkondades tuleks korraldada ajutised vaktsineerimispunktid, kus teostatakse nii esimese kui teise vaktsiinidoosi manustamine,» märkis Kiik. «Üks punkt peaks olema mehitatud vähemalt kolme tervishoiutöötajaga ning kahe abilisega ajavahemikus augustist kuni oktoobri lõpuni,» tõi Kiik välja.

«Saame kinnitada, et oleme valmis kaitseväe meedikud vaktsineerimise kiirendamiseks appi saatma ja oleme saanud vastavasisulise ametiabi taotluse,» vastas kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Roland Murof.

Appi saadetavate meedikute hulk selgub sel nädalal. Kaitseväel on vaktsineerimisõigusega meedikuid üle 70.

Covid-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer kinnitas, et tõesti pöörduti kaitsejõudude poole ning praegu täpsustatakse, milliste ressurssidega nad saavad aidata. «Ametlikku vastust veel ei ole, seega ei ole ka veel täpsemaid plaane teinud,» täiendas Seer.

«Tõenäolisemad asukohad, kus kaitseväe meedikud saavad vaktsineerimisel õla alla panna, on Harju- ja Võrumaa,» ütles Murof. Ka Kaitseliit saab abistada vaktsineerimiskeskuste juures. Eelkõige pakkuda toetavat tegevust, suunamise ja registreerimisega. Seni on Kaitseliidu vabatahtlikud abistanud Tallinna, Tartu ja Pärnu regioonis.