Eesti elanike majanduslik kindlustunne on taastunud ja see kajastub ka inimeste puhkuseplaanides, selgub Ferratum Groupi värskest tarbijauuringust.

Võib isegi öelda, et inimeste ostukäitumine on julgem kui kriisieelsel ajal: kui kaks aastat tagasi plaanisid Eesti elanikud kulutada suvepuhkusele keskeltläbi 716 eurot ja mullu vaid 569 eurot, siis nüüd ollakse valmis puhkamisele kulutama 750 eurot ehk 39 protsenti perekonna sissetulekust.

Ferratumi iga-aastane suvepuhkuse uuring, mis annab ülevaate eri riikide elanike hooajalistest tarbimisharjumustest, vaatles seekord ka pandeemia mõju inimeste igapäevaelule ja tööle. 12 riigis korraldatud küsitlus näitab, kuidas koroonaviiruse levik on muutnud inimeste finantskäitumist ning millised on uuringus osalenud 10 000 pere ostu- ja reisiplaanid lähikuudeks.

Ilmneb, et läinud kevadega võrreldes on tarbijate optimism kasvanud kõikjal maailmas. Vastanuist pea pooled ehk 48 protsenti plaanivad suvepuhkuse ajal käia välja sama palju raha kui mullu ja 14 protsenti kavatseb kulutada rohkemgi kui eelmisel suvel. 

Eesti inimesed suhtuvad puhkusega seotud kulutustesse mõõdukalt või isegi konservatiivselt, eestimaalastest alalhoidlikuma pere-eelarve poliitikaga on Austraalia ja Skandinaavia riikide elanikud. 

Keskmisest heldekäelisemalt kavatsevad tänavu puhkuse ajal raha kulutada Bulgaaria, Rumeenia ja Läti inimesed. Eesti lõunanaabrid on valmis suvepuhkuse ajal kulutama isegi veidi enam kui poole leibkonna sissetulekust ehk 770 eurot ja rumeenlased koguni 875 eurot. Aasta tagasi plaanisid Rumeenia inimesed kulutada suvepuhkuse ajal vaid 492 eurot.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks korralduse, mille järgi hakkavad alates reedest kehtima valdkondade üleste piirangute leevendused ja kaotakse nõue kõikidele sulgemisaegadele.

Tänu COVID-19 epidemioloogilise olukorra paranemisele jõustuvad alates reedest leevendused sise- ja välitingimustes toimuvatele üritustele, tegevustele ning toitlustusettevõtte siseruumides kohapeal söömisele-joomisele, mis olid planeeritud  jõustuma 14. juunil, edastas valitsuse pressiesindaja.

Näiteks on siseruumide üritustel ja tegevustes lubatud osaleda 50-protsendilise ruumitäitumuse juures kuni 600 inimesel. Piiratud või üheselt mõistetavalt piiritletud territooriumil tohib välitingimustes olla osalejaid kuni 1000. Nii tuleb näiteks kuni 1000 osaleja nõuet järgida külaplatsil, linnapargis- ja väljakul või muus sarnases kohas. Juhul kui üritus või tegevus toimub piiritlemata suurel alal, osavõtjate piirarvule nõudeid ei kehtestata. Muuseumides ja näitusasutustes tohib külastajatele ette nähtud territooriumist olla täidetud kuni 50 protsenti.

Alates 11. juunist ei rakendata sise- ja välitingimustes toimuvatele üritustele ja tegevustele ning toitlustusettevõttes kohapeal söömisele-joomisele kellaajalist sulgemispiirangut.

Alates 14. juunist on lubatud suuremate osalejate arvuga üritused juhul, kui on tagatud osalejate nakkusohutus.

Alates reedest on taas lubatud huvireisid marsruudil Tallinn–Stockholm–Tallinn. Samas peab arvestama Rootsi külastamisega seotud piiranguid, mille kohaselt võib Eestisse tagasi tulles sattuda eneseisolatsiooni juhul, kui Rootsis on koroonaviiruse positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta suurem kui 150, praegu on vastav näitaja 227. Seda näitajat uuendab välisministeerium kord nädalas reedeti ja see on jälgitav ministeeriumi kodulehe.

Alates 1. juulist lubatakse eneseisolatsiooni kohustuseta Eestisse kuni 24 tunniks saabuvad inimesed. Seda juhul, kui inimene on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse PCR testi või 24 tundi enne Eestisse saabumist antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne. Testima ei pea inimene, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud. Samuti ei pea teste tegema alla 12-aastased lapsed. Lisaks jäävad kehtima senised reeglid, mille kohaselt ei pea testi tegema ka madala nakatumisnäitajaga riigist saabuvad inimesed.

Kuni 24 tunniks võivad Eestit külastada näiteks kruiisilaevadega saabuvad turistid, samuti ühepäevaste huvireisidega Helsingist või Stockholmist tulijad, kuid ka inimesed, kes tulevad Eestisse üheks päevaks lennu-, bussi- või autoreisiga.

Kõiki leevendusi tehakse arvestusega, et koroonaviiruse leviku risk on Eestis langenud keskmisele ehk kollasele tasemele. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on langustrendis ja langevad ka nakkus-, haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad kriitilised näitajad.