EESTI ELU
Viiruse Delta tüve tõttu võib Eestit ees oodata sünge sügis, sest karjaimmuunsusest on veel vara rääkida ning päevane nakatunute arv võib taas kerkida üle 1000, kirjutab Postimees.
Kui vaktsineerimine ei edene ning viirus levib sama jõudsalt edasi kui seni, siis on Eestis teadusnõukoja liikme Krista Fischeri prognooside järgi augusti lõpuks 500 nakatunut päevas. Kui aga nakatamiskordaja tõuseb 1,3 peale, siis oleks Eestis juba sama palju nakatunuid augusti keskel, septembri alguses vastavalt 1000 ja ülegi.
«Nakatamiskordaja oli neljapäeval ja reedel 1,4 peal. Neljapäeval tuli juurde üle 100 nakatunu,» selgitas Fischer ja lisas, et see võib olla ka ajutine kõikumine. «Aga üle 1,2 on nakatamiskordaja R olnud juba pikemat aega.»
Ometi ka esmaspäeval oli kordaja endiselt 1,4 juures. «Inglismaal oli nakatumiskordaja kõrgel, nüüd see langeb, ent meil kahjuks pole mingit langust,» nentis teadlane. «Nakatumine on tõusuteel ja praegu tundub, et niimoodi see ka jätkub,» vastas Fischer, lisades, et Eestis ei ole ka vaktsineerimise arvud niivõrd kõrged, et saaks rääkida suurest immuunsusest.
Terviseameti kinnitusel on praegune viiruse leviku kasv seotud India tüve osakaalu suurenemisega. Ameti prognooside järgi peaks juuli lõpp ja augusti algus tooma juba üle 500 nakatunu ja viima ka nakatumismäära 100 000 inimese kohta 75 juurde. Augusti teise poolde prognoositakse 100 nakatunuga päevi.
Ameti meedianõunik Kirsi Pruudel paneb kõigile südamele, et mis tahes haigussümptomite esinemisel tuleb püsida kodus, sest ka kergete sümptomitega ja asümptomaatilised inimesed kannavad viirust edasi. «Samuti ei tohi rikkuda isolatsioonikohustust – lähikontaktsena tuleb püsida kodus,» rõhutas ta.
Piirangute kehtestamisel on amet seisukohal, et kõige olulisem on praegu vaktsineerimine, sest see on tõenäoliselt ainus võimalik lahendus Covid-19 pandeemia lõpetamiseks ja normaalse elukorralduse juurde naasmiseks. «Eestis saab igaüks anda oma panuse viiruse leviku tõkestamiseks, et saaksime säilitada võimalikult tavapärase elu,» lisas Pruudel.
Fischer tõi võrdluseks Rootsi, kus üritustel ja ka eraüritustel kehtivad osalejate arvulised piirangud. «Näiteks kui rentida ruume erapeoks, siis seal ei tohi olla üle 50 inimese,» tõi ta välja.
Fischer leidis, et järelevalve piirangute üle võiks olla senisest tõhusam. «Mõttekoht oleks ka see, kas vaktsineeritutele tehakse erandeid või mitte,» lausus ta.
Vaktsineerimise tempo on hüppeliselt tõusnud ja eelmisel nädalal tehti Eestis kokku 22 068 COVID-19 vastast esmast vaktsineerimist.
Teisi doose tehti eelmisel nädalal 20 628 ning kokku on Eestis tehtud üle 1,1 miljoni kaitsesüsti.
COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul on praegu viimane aeg end vaktsineerida. „Veel jõuab,“ kinnitas Seer. „Esmase kaitse saab juba kaks nädalat pärast esimest kaitsesüsti. Kuid täiskaitse saamiseks tuleb kindlasti ära teha ka teine vaktsiinidoos.“
Eestis kasutatavatest vaktsiinidest on kahedoosilised Moderna, kus teine doos tuleb teha nelja nädala pärast ning Pfizer, mille puhul on teise doosi vahe kuus nädalat. Kasutusel on ka ühedoosiline Janssen, mida saabub aga tootjapoolsete raskuste tõttu Eestisse kõige vähem ja seda kasutatakse eeskätt olukordades, kus teise doosi korraldamine on keeruline. Kõik Eestis pakutavad vaktsiinid aitavad tõhusalt raske haigestumise vastu ja vähendavad ka viiruse levikut. Sellel nädalal saabub Eestisse 30 420 doosi Pfizerit 30. juulil, 7200 Modernat 29. juulil ja 4800 Janssenit 30. juulil.
Vaktsineerimiseks saab aja kinni panna, helistades riigi infotelefonil 1247 või broneerides aja digiregistratuuris www.digilugu.eewww.digilugu.ee. Üle Eesti korraldatakse ka võimalusi end vaktsineerida ilma eelnevalt registreerimiseta ning info nende kohta on koondatud veebilehele www.vaktsineeri.ee, samuti oskab nende kohta infot anda telefon 1247. Alates eelmisest nädalast saab vaktsineerida ka kaheksas apteegis ning see võimalus laieneb peatselt kokku 45 apteegini üheksas maakonnas.
Inimesed, kes põdesid COVID-19 haigust sellel kevadel või veelgi varem, peaksid nüüd samuti ennast vaktsineerida laskma. Läbipõdenud saavad ühe kaitsesüsti ning parim aeg selleks on neli kuni kuus kuud pärast tervenemist. Neil, kellel saab vaktsineerimisest mööda pool aastat, ei ole vaja muretseda, sest uuringute põhjal kestab vaktsineerimiskuuri toime vähemalt aasta. Seega revaktsineerimisi veel ei korraldata.
Samuti kehtib vähemalt ühe aasta EL-i vaktsineerimise digitõend, mis võimaldab lihtsamalt reisida ja ilma testimata ka Eestis paljude ürituste külastamist.
Esmaspäevahommikuse seisuga oli Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 621 496 inimest ja vaktsineerimine lõpetatud 545 580 inimesel. Vähemalt ühe doosi on saanud 56,1 protsenti täiskasvanutest. Vanuses 70 eluaastat ja enam on vaktsineeritud 68,9 protsenti.
Vaktsineerima oodatakse inimesi alates 12. eluaastast ja see on tasuta kõigile Eesti elanikele, ka neile, kellel ei ole kehtivat ravikindlustust. Lisainfot saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee ning riigi infotelefonilt 1247.
- Võrumaa kutseharidus keskuse juht sattus politsei luubi alla
- Politsei otsib võimaliku sotsiaalmeedia kelmuse tõttu kahju saanud inimesi
- Valitsus vähendab kontrollimata üritustel lubatud osalejate hulka
- Vaktsineerimata ajateenijad saavad väljaloale harvemini
- Pea iga teine eestimaalane koges koroona-aastal tööstressi
- Uus nädal toob taas üle 30-kraadise õhusooja
- President Kaljulaid sõitis jalgrattal läbi Eesti-Venemaa maismaapiiri
- Perearstid: vaktsineerimine tagab vabaduse ja normaalse elukorralduse
- Sügisel valitakse üle Eesti kokku 1717 kohaliku volikogu liiget
- Riigiportaalis olid kättesaadavad üle 300 000 inimese andmed
- Kaitsepookimisi on tehtud pea 600 000 inimesele
- Vaktsineerimata inimestel tuleb sõidueksamil kanda maski
- Puhka looduses vastutustundlikult – kõik, mida teed, tuleb endale tagasi
- Valitsus andis loa 13 kinnistu võõrandamiseks omavalitsustele
- Kallas: presidendikandidaadi veenmisega on tükk tööd
- Täna algab ralli ja võib alata ka viljakoristus
- Majandusaasta aruande esitas õigeaegselt vaid 53 protsenti
- Reid Lõuna-Eestis paljastas mitu illegaalset võõrtöölist
- Juunis registreeriti 1044 sündi
- Terviseamet hoiab paljudes kohtades ravimeid vastava loata
- Koroona-aasta uuring: eestlased käivad haigena tööl, sest kardavad raha kaotada
- Võrumaal valmiv kaitstud sõir jõudis letile
- Liikumisvabaduse piirang on alanud nädalast viiest riigist tulijatel
- Kolmandatest riikidest tulevatel välismaalastel on vaja koroonatesti
- Ööpäevaga leidis kinnitust 64 uut koroonajuhtumit
- Kallas: uue laine korral saavad vaktsineeritud rohkem vabadusi
- Delta tüve tõttu on koroonahaigestumine taas kasvama hakanud
- Sünoptik: erakordne kuumus võib väldata ka juuli teisel poolel
- Pensioni teisest sambast lahkumise saab tagasi võtta juuli lõpuni
- Venemaalt Eestisse peagi enam nii lihtsalt ei pääse
- Lähipäevade maksimumtemperatuurid püsivad kolmekümne kraadi ümber
- Karmid numbrid: tänavu on uppunud juba 22 inimest
- PPA harjutab kagupiiril ebaseadusliku sisserände lahendamist
- Ööpäevaga tuli juurde 39 koroonapositiivset
- Vaktsiinid aitavad Delta-tüve vastu
DIGILEHED
LOE VEEL
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI
Võru LV istung
20 PÄEVA ENIMLOETUD

Maailmas ainulaadne hüper-, superautode paraadsõit toob Võrumaale 30 Porschet, viis Ferrarit, kolm McLarenit, kolm Aston Martinit, kaks Lamborghinit ……
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Riik toetab Kagu-Eesti mikro- ja väikeettevõtjaid 600 000 euroga">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) toetavad Valga, Võru ja Põlva maakonnas tegutsevat 15 mikro- ja väikeettevõtjat kokku 600 000 euroga.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul kutsuti Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede ellu, et aidata kaasa piirkonna arengule ja anda tõuge mitmekesisemate töövõimaluste tekkeks kolmes Kagu-Eesti maakonnas.