EESTI ELU

Riik toetab Kagu-Eesti mikro- ja väikeettevõtjaid 600 000 euroga

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) toetavad Valga, Võru ja Põlva maakonnas tegutsevat 15 mikro- ja väikeettevõtjat kokku 600 000 euroga.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul kutsuti Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede ellu, et aidata kaasa piirkonna arengule ja anda tõuge mitmekesisemate töövõimaluste tekkeks kolmes Kagu-Eesti maakonnas.

Prognoos: kooliaeg algab üle 1000 nakatunuga päevas

Viiruse Delta tüve tõttu võib Eestit ees oodata sünge sügis, sest karjaimmuunsusest on veel vara rääkida ning päevane nakatunute arv võib taas kerkida üle 1000, kirjutab Postimees. 

Kui vaktsineerimine ei edene ning viirus levib sama jõudsalt edasi kui seni, siis on Eestis teadusnõukoja liikme Krista Fischeri prognooside järgi augusti lõpuks 500 nakatunut päevas. Kui aga nakatamiskordaja tõuseb 1,3 peale, siis oleks Eestis juba sama palju nakatunuid augusti keskel, septembri alguses vastavalt 1000 ja ülegi.

«Nakatamiskordaja oli neljapäeval ja reedel 1,4 peal. Neljapäeval tuli juurde üle 100 nakatunu,» selgitas Fischer ja lisas, et see võib olla ka ajutine kõikumine. «Aga üle 1,2 on nakatamiskordaja R olnud juba pikemat aega.»

Ometi ka esmaspäeval oli kordaja endiselt 1,4 juures. «Inglismaal oli nakatumiskordaja kõrgel, nüüd see langeb, ent meil kahjuks pole mingit langust,» nentis teadlane. «Nakatumine on tõusuteel ja praegu tundub, et niimoodi see ka jätkub,» vastas Fischer, lisades, et Eestis ei ole ka vaktsineerimise arvud niivõrd kõrged, et saaks rääkida suurest immuunsusest.

Terviseameti kinnitusel on praegune viiruse leviku kasv seotud India tüve osakaalu suurenemisega. Ameti prognooside järgi peaks juuli lõpp ja augusti algus tooma juba üle 500 nakatunu ja viima ka nakatumismäära 100 000 inimese kohta 75 juurde. Augusti teise poolde prognoositakse 100 nakatunuga päevi.

Ameti meedianõunik Kirsi Pruudel paneb kõigile südamele, et mis tahes haigussümptomite esinemisel tuleb püsida kodus, sest ka kergete sümptomitega ja asümptomaatilised inimesed kannavad viirust edasi. «Samuti ei tohi rikkuda isolatsioonikohustust – lähikontaktsena tuleb püsida kodus,» rõhutas ta.

Piirangute kehtestamisel on amet seisukohal, et kõige olulisem on praegu vaktsineerimine, sest see on tõenäoliselt ainus võimalik lahendus Covid-19 pandeemia lõpetamiseks ja normaalse elukorralduse juurde naasmiseks. «Eestis saab igaüks anda oma panuse viiruse leviku tõkestamiseks, et saaksime säilitada võimalikult tavapärase elu,» lisas Pruudel.

Fischer tõi võrdluseks Rootsi, kus üritustel ja ka eraüritustel kehtivad osalejate arvulised piirangud. «Näiteks kui rentida ruume erapeoks, siis seal ei tohi olla üle 50 inimese,» tõi ta välja.

Fischer leidis, et järelevalve piirangute üle võiks olla senisest tõhusam. «Mõttekoht oleks ka see, kas vaktsineeritutele tehakse erandeid või mitte,» lausus ta.

Eelmisel nädalal sai üle 22 000 inimese esimese COVID-19 kaitsesüsti

Vaktsineerimise tempo on hüppeliselt tõusnud ja eelmisel nädalal tehti Eestis kokku 22 068 COVID-19 vastast esmast vaktsineerimist.

Teisi doose tehti eelmisel nädalal 20 628 ning kokku on Eestis tehtud üle 1,1 miljoni kaitsesüsti. 

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul on praegu viimane aeg end vaktsineerida. „Veel jõuab,“ kinnitas Seer. „Esmase kaitse saab juba kaks nädalat pärast esimest kaitsesüsti. Kuid täiskaitse saamiseks tuleb kindlasti ära teha ka teine vaktsiinidoos.“

Eestis kasutatavatest vaktsiinidest on kahedoosilised Moderna, kus teine doos tuleb teha nelja nädala pärast ning Pfizer, mille puhul on teise doosi vahe kuus nädalat. Kasutusel on ka ühedoosiline Janssen, mida saabub aga tootjapoolsete raskuste tõttu Eestisse kõige vähem ja seda kasutatakse eeskätt olukordades, kus teise doosi korraldamine on keeruline. Kõik Eestis pakutavad vaktsiinid aitavad tõhusalt raske haigestumise vastu ja vähendavad ka viiruse levikut. Sellel nädalal saabub Eestisse 30 420 doosi Pfizerit 30. juulil, 7200 Modernat 29. juulil ja 4800 Janssenit 30. juulil.

Vaktsineerimiseks saab aja kinni panna, helistades riigi infotelefonil 1247 või broneerides aja digiregistratuuris www.digilugu.eewww.digilugu.ee. Üle Eesti korraldatakse ka võimalusi end vaktsineerida ilma eelnevalt registreerimiseta ning info nende kohta on koondatud veebilehele www.vaktsineeri.ee, samuti oskab nende kohta infot anda telefon 1247. Alates eelmisest nädalast saab vaktsineerida ka kaheksas apteegis ning see võimalus laieneb peatselt kokku 45 apteegini üheksas maakonnas. 

Inimesed, kes põdesid COVID-19 haigust sellel kevadel või veelgi varem, peaksid nüüd samuti ennast vaktsineerida laskma. Läbipõdenud saavad ühe kaitsesüsti ning parim aeg selleks on neli kuni kuus kuud pärast tervenemist. Neil, kellel saab vaktsineerimisest mööda pool aastat, ei ole vaja muretseda, sest uuringute põhjal kestab vaktsineerimiskuuri toime vähemalt aasta. Seega revaktsineerimisi veel ei korraldata.

Samuti kehtib vähemalt ühe aasta EL-i vaktsineerimise digitõend, mis võimaldab lihtsamalt reisida ja ilma testimata ka Eestis paljude ürituste külastamist.

Esmaspäevahommikuse seisuga oli Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 621 496 inimest ja vaktsineerimine lõpetatud 545 580 inimesel. Vähemalt ühe doosi on saanud 56,1 protsenti täiskasvanutest. Vanuses 70 eluaastat ja enam on vaktsineeritud 68,9 protsenti.

Vaktsineerima oodatakse inimesi alates 12. eluaastast ja see on tasuta kõigile Eesti elanikele, ka neile, kellel ei ole kehtivat ravikindlustust. Lisainfot saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee ning riigi infotelefonilt 1247.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD