EESTI ELU

Haigestumine rinoviirusesse kasvab

Lisaks koroonaviiruse nakatunute arvu tõusule kasvab ka haigestumine rinoviirusesse.

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4188 inimest, kellest kolmandik olid lapsed.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Eliisa Metsoja sõnul uuriti 48. nädala jooksul 178 proovi A ja B gripiviiruse suhtes. „Ühtegi gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole,“ ütles Metsoja.  

Eestis ringleb peamiselt rinoviirus, millele on iseloomulik aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk, lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Kõige enam rinoviirusest tingitud nakatumisi registreeriti Tallinnas ja Tartumaal.

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel püsib Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal. 16-22. novembril tehtud 663 sentinel seiresüsteemi gripiviiruse proovist mitte ükski ei osutunud positiivseks. Mitte-sentinel seiresüsteemiga tehtud 14 143 proovist osutusid positiivseks 12 testi, nii A kui B gripiviiruse osas. Sel perioodil ei olnud ühtegi hospitaliseeritud isikut, kellel oleks laboratoorselt kinnitatud gripp.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega - nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi - palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik.

Rinoviirused on umbes 30-40 protsenti täiskasvanutel esinevate nii-nimetatud külmetushaiguste põhjuseks.

Ööpäevaga lisandus 524 koroonapositiivset

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6439 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 524 ehk 8,1 protsenti testide koguarvust ning suri üks inimene.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 274 inimesel. Harjumaa uutest juhtumitest 199 on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 117 ning Tartumaale 56 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Viljandimaale lisandus 15 uut positiivset testitulemust, Võrumaale lisandus 14 uut nakatunut, Põlvamaale 11 ning Lääne-Virumaale kaheksa. Pärnumaale lisandus viis uut nakatunut, Raplamaale neli ning Lääne- ja Valgamaale lisandus kolm uut nakatunut. Hiiumaale lisandus kaks uut nakatunut ning Järva- ja Jõgevamaale lisandus üks uus nakatunu. 10 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 355,09 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 6,4 protsenti.

2. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 206 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on 11 patsienti. Koju saadeti 24 inimest, kaks inimest viidi üle teise haiglasse ja kaks inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati 29.

Ööpäeva jooksul suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene: 78-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 122 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 813 COVID-19 haigusjuhtumit 795 inimesega. 2. detsembri seisuga on tervenenud 7608 inimest. Neist 5850 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1758 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud üle 489 400 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 13 019.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 219 306 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 983 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 470.

Eesti valmistub alustama COVID-19 vaktsineerimisega jaanuaris

Pixabay

Koroonavaktsiinide esimesed tarned võivad Eestisse jõuda tuleva aasta jaanuaris ning siis on võimalik alustada vaktsineerimisega.

Riigiasutused ja tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad, edastas sptsiaalministeerium. Esimesed vaktsiinid võivad saada EL-is müügiloa aastavahetuseks ning esimesed tarned jõuda Eestisse jaanuaris.

Sotsiaalminister Tanel Kiik tutvustas teisipäevasel valitsuskabineti nõupidamisel Euroopa Komisjoni ja ravimitootja Moderna COVID-19 vaktsiini eelostulepingut. See on üks seitsmest Euroopa Liidu vaktsiiniportfelli eelostulepingust, millega eelmisel nädalal valitsus ühineda otsustas.

„Valitsus sai ülevaate Euroopa Komisjoni ja Moderna vahel sõlmitavast COVID-19 vaktsiini eelostulepingust. Euroopa Liidu ühine vaktsiiniportfell hajutab riske, kui mõne vaktsiini arendamine, turule tulemine või tootmine peaks takerduma ja tagab, et vaktsineerimisega saab alustada Eestis samaaegselt teiste Euroopa Liidu riikidega,“ ütles Kiik. „Nii riigiasutused kui tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi selleks, et olla valmis COVID-19 vaktsiinide tarneteks juba järgmise aasta alguses ja saaksime alustada vaktsineerimisega esimesel võimalusel.“

Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna lepingutega. Euroopa Liidu ühishankes on Euroopa Komisjonil sõlmitud leping ka vaktsiinitootjaga Sanofi, millega Eestil on võimalik liituda hiljem. Läbirääkimised on käimas veel ka vaktsiinitootjaga Novavax. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini umbes 600 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga umbes 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga umbes 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga umbes 330 000 inimesele, Moderna lepinguga umbes 117 000 inimesele. 

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused, sealhulgas eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine. Eesti korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimispunktidesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimispunktides ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

„Vaktsiinid hakkavad Eestisse saabuma järk-järgult mitme kvartali jooksul. Oleme juba suve algul kaardistanud riskirühmad, kellele soovime võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras,“ ütles Kiik. „Need on ennekõike tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, tervishoiuasutustes töötavad inimesed,  hoolekandeasutuste elanikud, vanemaealised ja teatud krooniliste haigustega inimesed, elutähtsate teenuste osutajad. COVID-19 riskirühmas on Eestis veidi enam kui 300 000 inimest. Seejärel on kavas võimaldada vaktsineerimist kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad.“

Vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused tagatakse terviseametis. Ettevalmistused vaktsiinide hoiustamiseks ja transpordiks vaktsineerimispunktidesse ning vaktsineerimise korraldamiseks, sealhulgas vaktsineerijate koolitamiseks on käimas. „Vaktsineerimise korraldamiseks on esmajärjekorras kavas kasutada juba toimivaid süsteeme – haiglad, hooldekodud, perearstikeskused,“ lisas Kiik. 

Pfizer ja BioNTech on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse tingimuslikuks müügiloaks COVID-19 vaktsiinile BNT162b2. Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini  kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 29. detsembriks planeeritud erakorralisel koosolekul. See tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda ja Euroopa ravimiamet annab sellest teada.

 Moderna Biotech Spain on esitanud Euroopa ravimiametile taotluse tingimuslikuks müügiloaks Moderna COVID-19 vaktsiinile (mRNA1273). Kui esitatud andmed tõendavad üheselt ja põhjapanevalt vaktsiini  kvaliteeti, ohutust ja tõhusust, annab Euroopa ravimiameti inimravimite komitee vaktsiinile hinnangu 12. jaanuariks planeeritud erakorralisel koosolekul. See tähtaeg võib andmete hindamise käigus siiski muutuda ja Euroopa ravimiamet annab sellest teada.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD