Eesti teadlaste osalusel avaldati uuring, milles selgitatakse üksikasjalikult peent tasakaalu isa ja ema geenide vahel raseduse ajal ning märgitakse, et üks geen mõjutab sündivate poiste ja tüdrukute suhtarvu.

Isa panuse tõttu on loode ema organismi jaoks geneetiliselt võõras, kuid suudab üsas edukalt areneda ega kannata üldjuhul ema immuunrünnaku all. Alati pole aga see tasakaal ideaalne ja see võib saada saatuslikuks nii emale kui ka lootele.

Enamik lapseootel emadest on terved, kuid neil võib esineda raseduse katkemist, enneaegset sündi või preeklampsiat. Preeklampsia on rasedusaegne vererõhutõus, mis puudutab kahel kuni kaheksal protsendil lapseootel naistest. See haigus suurendab märgatavalt rasedusega seotud terviseriske ja kaasnevaid tüsistusi, näiteks neerude, maksa ja teiste organite kahjustusi. Teadlased soovisid leida seost rasedusaegse vereõhutõusu ja loote koesobivuskompleksi geeni ehk HLA-G variantide vahel. HLA-G ülesanne on kaitsta loodet kui võõrast organismi ema immuunrakkude rünnaku eest.

Ajakirjas EBiomedicine avaldatud teadusuuringus vaadeldi esmalt Soome sünnistatistikat 1,79 miljoni lapse põhjal ja leiti, et rasedusaegset vererõhutõusu esines tüdrukut ootavatel emadel märksa rohkem kui poissi ootavatel emadel. Lisaks leiti, et eeskätt ennaegse sünni ja väikese sünnikaaluga laste puhul esines rasedusaegset vererõhutõusu tüdrukut ootavatel emadel märksa rohkem kui poissi ootavatel emadel. Järgnev laboratoorne analüüs väiksema patsiendirühmaga näitas, et osa HLA-G variante soodustab loote hukkumist ja preeklampsiat. See tähendab, et geneetiliselt ebasobivas seisus, mis põhjustab rasedusaegset vererõhutõusu, saavad poiss-looted raseduse alguses hukka. Tüdruk-looted peavad paremini vastu, kuid selle hinnaks on ema preeklampsia.

Samas on aga huvitav, et evolutsiooniliselt vanim HLA-G variant suurendab küll preeklampsia esinemise ja lapse surnult sündimise riski, kuid annab lootele kaitse erinevate rasedusaegsete infektsioonide, näiteks malaaria vastu, mis võis varasematel aegadel olla ülimalt oluline.

Uuringu laboratoorse töö eest vastutas Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini vanemteadur ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov. „See on teadaolevalt esimene uuring maailmas, mis tõestab preeklampsia geneetilise põhjuse väljaselgitamise kõrval faktiliselt ka seda, et lisaks sugukromosoomidele mõjutab sündivate tüdrukute ja poiste suhtarvu koesobivuskompleksi geen HLA-G,“ selgitas Krjutškov uuringu olulisust.

Laboris tehtud DNA-analüüsis osales kokku 163 patsienti, kellest osa olid terved ja moodustasid kontrollrasedate rühma. Olulisi geene aitasid leida Tartu Ülikooli doktorandi Hindrek Tederi arendatud bioinformaatika tarkvara ja TAC-seq-nimeline DNA-analüüsi meetod, millega määrati uuritud patsientide HLA-G variandid ja avaldumismäär platsenta koes.

„Uuringu meditsiiniline väärtus on see, et saadud info julgustab katsetama preeklampsia raviks autoimmuunhaiguste ravimeid, mis ohjaks ema immuunvastust ja hoiaks ära rasedusaegse vererõhutõusu. Preeklampsiaga platsentas on HLA-G avaldumine vähene, mis omakorda tingib autoimmuunhaiguse ja koe äratõukereaktsiooni markeri ehk IFNA1 geeni suurema esinemise. Kui suudame IFNA1 taset all hoida, siis ei tohiks ka preeklampsiat tekkida,“ võttis molekulaarmeditsiini vanemteadur Krjutškov tulemused kokku. 

Tööandjad pakkusid tänavu esimesel poolaastal töökuulutustel 14 protsenti kõrgemat palka kui 2019. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.

Palgapakkumiste võrdlus tugineb rohkem kui 9000 töökuulutusel, kus pakutav töötasu oli avalikult välja toodud.

Töökuulutustel pakutav keskmine brutopalga vahemik oli perioodil jaanuarist juunini alates 1197 eurost kuni 1614 euroni. 2019. aasta samal perioodil jäi keskmine palgapakkumiste vahemik 1053 eurost kuni 1445 euroni.

Kõige enam kasvasid esimesel poolaastal keskastmejuhtidele ja nii tipp- kui ka keskastme spetsialistidele mõeldud palgapakkumised. Tippspetsialistidele ja keskastmejuhtidele pakutav palk ulatus esimesel poolaastal keskmiselt kuni 2376 euroni ja keskastme spetsialistidel 1782 euroni.

Kõige vähem kerkisid abitöötajatele ja oskustöölistele mõeldud palgapakkumised, kus kasv jäi alla nelja protsendi.

„Töökuulutustel pakutav keskmine brutopalga vahemik jätkas kasvu ka teises kvartalis, kuid põhjuseks oli ootamatult hoopiski tervisekriisist tulenevad trendid tööturul,“ kommenteeris värsket palgastatistikat CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Nimelt olid paljud tööandjad tervisekriisi alguses sunnitud peatama abitöötajate ja teenindussektoris tegutsevate inimeste värbamise. Seetõttu suurenes ajutiselt spetsialistide tööpakkumiste osakaal kõikidest tööpakkumistest, mis kergitas omakorda ka keskmist palgapakkumise suurust,“ selgitas värskeid palgatrende Henry Auväärt ja lisas, et spetsialistide tööpakkumised on seni tervisekriisile paremini vastu pidanud.

Tõenäoliselt keskmise palgapakkumise kasv lähikuudel siiski aeglustub, sest tööpakkumiste arv on taas kiirelt kasvama asunud – tervisekriisi kõige madalama tasemega võrreldes on tööpakkumiste arv kasvanud praeguseks 59 protsenti.

Palgavõrdluse statistika pärineb 9010-lt avaliku palgaga tööpakkumiselt, mis avaldati jaanuarist juunikuuni 2020. ja 2019. aastal Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee. Palgapakkumisena toovad tööandjad enamasti välja pakutava palgavahemiku, mitte ühe konkreetse töötasu numbri, sest lisaks põhipalgale mõjutavad pakutavat palka ka lisatasud. Lisaks kujunevad lõplikud tööülesanded vastavalt leitava töötaja oskustele ja kogemustele, mis samuti mõjutavad palgatingimusi.

CVKeskus.ee on aastal 2000 loodud Eesti populaarseim tööportaal, kus leidub suurim arv tööpakkumisi Eestis ja kus avaldatud tööpakkumistel viiakse aastas läbi rohkem kui üks miljon kandideerimist.