Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aastal tööjõus osalemise määr 71,6 protsenti, tööhõive määr 66,7 protsenti ja töötuse määr 6,8 protsenti, seejuures töötuid oli 47 900, mis on 16 600 võrra rohkem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul oli suurem osa töötutest tööta olnud vähem kui pool aastat. Eestlaste töötuse määr oli 5,8 protsenti ja vene rahvusest isikutel 9,4 protsenti. Töötuid mehi oli 25 300 ja naisi 22 600, teatas statistikaamet. 

"Kõige kõrgem oli tööealiste elanike seas töötuse määr Kirde-Eestis, eriti teravalt paistis silma Ida-Virumaa. Linnades ja väikelinnades oli töötuse määr veidi madalam kui maapiirkondades," täpsustas Põlluäär pressiteates. 

Ta lisas, et aasta varasemaga võrreldes lisandus töötuid protsentuaalselt kõige enam ametnike, tehnikute ja keskastmespetsialistide ametialadelt.

Hõivatuid oli möödunud aastal 656 600 ja protsentuaalselt kõige enam lisandus neid aasta varasemaga võrreldes veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse ning posti ja kulleriteenuse tegevusaladele.

Hõivatute osakaal langes sama ajaga aga kõige rohkem masinate ja seadmete remondi ja paigalduse ning metsamajanduse ja metsavarumise tegevusaladel.

Täisajaga töötas hõivatutest 568 200 ja osaajaga 88 300. Võrreldes 2019. aastaga langes tööhõive määr 1,7 protsendipunkti. "Täisajaga töötajaid jäi aastaga 17 900 võrra vähemaks, osaajaga hõivatute arv suurenes sama ajaga 3200 isiku võrra," märkis Põlluäär, lisades, et veidi üle kolmandiku osaajaga töötajatest teeb seda isiklikel või perekondlikel põhjustel ning 28 protsenti ei soovigi täistööajaga töötada. 

Tööjõus osalemise määr jäi võrreldes 2019. aastaga samaks, mitteaktiivseid inimesi oli 279 700. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga, õpingud ning haigused või vigastused.

Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööjõus osalemise määr 72,4 protsenti, tööhõive määr 67 protsenti ja töötuse määr 7,4 protsenti.

Eestis on laupäevahommikuse seisuga tehtud vaktsineerimisi kokku 46 020 inimesele, kellest  22 126 on saanud mõlemad doosid.

Eelmine nädal jõudis terviseametisse esimene AstraZeneca vaktsiinisaadetis 7200 doosiga. Veebruari jooksul peaks Eestisse jõudma kokku circa 40 500 doosi AstraZeneca vaktsiini.

Vastavalt riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusele kasutatakse AstraZeneca vaktsiini alla 70-aastaste riskirühma kuuluvate inimeste ja eesliinitöötajate vaktsineerimiseks sotsiaal-, haridus- ja siseturvalisuse valdkonnas. Täpsem eesliinitöötajate vaktsineerimise korraldus on selgumisel.

Viimase ööpäeva jooksul suri koroonasse viis patsienti, lisaks analüüsiti 5220 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid oli 760 ehk 14,6 protsenti.

Ööpäevaga surid 84-aastane naine, 82-aastane mees, 79-aastane naine, 74-aastane mees ja 55-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 491 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus nakatumine tuvastati 410 inimesel. Uutest Harjumaa haigusjuhtudest 274 laekus Tallinna.

Ida-Virumaale lisandus 49, Tartumaale 41, Pärnu- ja Saaremaale 38, Raplamaale 27, Järvamaale 26, Võrumaale 25 ja Viljandimaale 24 uut positiivset testi. Valgamaale lisandus 20, Põlvamaale 14, Jõgevamaale 10, Lääne-Virumaale 8, Hiiu- ja Läänemaale 3 uut nakkusjuhtu. 24 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 603 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12 protsenti.

Laupäevahommikuse seisuga viibib haiglas 452 koroonapatsienti, kellest 33 on intensiivis. Neist omakorda 13 on juhitaval hingamisel.