EESTI ELU

Antsla ürituse korraldaja võttis ametiga liiga hilja ühendust

FOTO: Aigar Nagel

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et Antsla niinimetatud hipilaagri korraldaja võttis terviseametiga liiga hilja ühendust.

Härma sõnul oli Antsla ürituse puhul selge, et tegemist on heatahtlikke inimestega, kuid nende plaanid olid natuke läbi mõtlemata.

"Korraldaja võttis liiga hilja ühendust. Teisipäevase testimise käigus tuvastati kolm inimest, kes oleksid pidanud liikumispiirangu all olema. Nad olid pärit Suurbritanniast, Hispaaniast ja Portugalist. Lisaks tuvastati ka narkojoobes inimesi," nentis ta.

FOTO: Aigar Nagel

Härma sõnul testiti seal 41 inimest ja kolm inimest keeldusid testist ning viimaseid käsitletakse kui positiivse testiga inimesi. "Sellest tulenevalt sai üritus keelatud. Sinna ei tohi tulla juurde inimesi teistest riikidest. Inimesed, kes on negatiivse testiga, peavad lahkuma sealt, kuid positiivse testiga inimesed peavad minema karantiini," selgitas Härma.

Härma märkis, et COVID-19 leviku hetkeolukord Eestis on rahulik. "Me pole näinud suuri tõuse ja langeda pole ka kuhugi. Nädalas tehtud testide arv on veidi langenud. Kui inimestel pole palju muresid, siis pole põhjust pöörduda arsti juurde. Kuna positiivsete testide arv on alla ühe protsendi, siis pole põhjust kahtlustada ulatuslikku levikut Eestis. Juurde tulnud juhud on Harjumaal või Ida-Virumaal, kuid kasvutrendi need ei näita," ütles ta.

FOTO: Aigar Nagel

"Üle poole on nakkuse saanud kodus oma pereliikme käest ehk enamus saavad selle kodust. Viimasel kahel nädalal on kaheksa juhtu ja need on sisse toodud USA-st, Ukrainast, Hispaaniast," ütles Härma.

Teisipäeval saabunud Ukraina inimestelt võeti ligi 170 testi. "Praeguseks on kolm juba positiivsed ning üks on kinnitamisel. See number võib veelgi kasvada. Süsteem töötab ja inimesed kontrolliti kohe ära. Kõik haigestunud ja kontaktsed on jälgimisel," märkis ta.

Terviseamet: Antsla Vikerkaare festivalile minek on keelatu

FOTO: Aigar Nagel

Terviseamet otsustas nii Vikerkaare festivalil osalejate elu ja tervise kaitsmiseks, kui üleüldise nakkusohutuse tagamiseks keelata esmaspäevast 19. augustini Antslas peetava ürituse European Rainbow Gathering, kuhu juba praeguseks on saabunud inimesi COVID-19 riskipiirkondadest. 

Terviseameti lõuna regiooni juht Tiia Luhti sõnul on üritusele minek keelatud, sest lisaks COVID-19 riskiriikidest saabunud inimestele ja eneseisolatsiooni nõude eiramisele pole Vikerkaare festivali puhul pole soovitud tagada isegi mitte elementaarseid kätepesu võimalusi. „Seebi ja voolava veega kätepesu võimaluse puudumine, nõuetele mittevastava välikäimla kasutamine ning tihedad inimkontaktid on väga soodne pinnas erinevate nakkushaiguste levikuks,“ ütles Luht, kelle sõnul puudub osalejalel ka võimalus toidunõusid voolava veega pesta. „Samas säilitatakse kergesti riknevat toitu soojas keskkonnas, kollektiivse nakatumise korral ei ole organiseeritud ei abi andmist ega kutsumist. Ka pole kiirabil võimalik kinnistule telkide juurde pääseda ega abi osutada.“

Lisaks terviseametile leiab ka Antsla vallavalitsus, et üritus ei tohiks sellisel kujul aset leida. „Kuivõrd Antsla vallavalitsusele ei ole esitatud avaliku ürituse loa taotlust, ei ole vallavalitsus ka ürituse korraldamiseks luba andnud,“ ütles Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp, kelle sõnul annab Antsla vald festivalil osalevate inimeste majutamiseks vajadusel kasutada ka vallale kuuluvad ruumid. „Oleme pidevas suhtluses nii terviseameti kui politseiga ning toetame nende tegevust täielikult.“

Järelevalvet keelust kinnipidamise osas teevad terviseamet ja ametiabipalve alusel tegutsev politsei- ja piirivalveamet.

Antsla vallalt laekus info terviseametile European Rainbow Gathering nimelise ürituse toimumisest Antsla vallas 15. juulil. Samal päeval edastas terviseamet ürituse kontaktisikule täiendavad küsimused koos juhistega, kuidas on praegusel ajal võimalik suurema osavõtjate arvuga üritusi viia läbi. Kuigi kontaktisik vastas üldsõnaliselt, et täidab reegleid, jäid terviseameti esitatud küsimused vastamata. Sellest tulenevalt tegi terviseamet ettepaneku Antsla vallale, keskkonnaametile, keskkonnainspektsioonile, päästeametile, politsei- ja piirivalveametile, Lõuna-Eesti haiglale ning ürituse kontaktisikule ettepaneku reedel Antsla vallamajas kohtuda ja olukorda arutada. 

Ürituse kontaktisik võttis koosolekust osa telefonitsi. Ametkonnad jõudsid seisukohale, et teadaolevate asjaolude juures ei ole nimetatud ürituse läbiviimiseks loodud ohutuid tingimusi. Antsla vallavalitsus kogunes 17. juuli õhtul ning andis välja korralduse, et Vikerkaare kogunemine ei ole sellisel kujul lubatud.  Terviseamet andis ürituse keelamise otsuse kontaktisikule üle esmaspäeval. 

Riigikohus vaeb kohustusliku kogumispensioni reformi augusti alguses

Kersti Kaljulaid

Riigikohtu üldkogu arutab 4. augustil president Kersti Kaljulaidi taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks riigikogus 11. märtsil vastu võetud kohustusliku kogumispensioni reform.

Riigikogu võttis 29. jaanuaril vastu pensionireformi seaduse, millega muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks, ühtlasi tekiks võimalus kogu sambasse kogutud raha välja võtta.

Presidenti Kaljulaid jättis 7. veebruaril kuuele põhiseaduslikule riivele viidates seaduse välja kuulutamata ning saatis seaduse riigikogule tagasi uueks arutamiseks.

Juba 11. märtsil võttis riigikogu pensionireformi seaduse muutmata kujul uuesti vastu, mistõttu president pöördus taotlusega riigikohtusse see põhiseadusega vastuolevaks tunnistada.

Kaljulaid märkis riigikohtule esitatud taotluses, et senine kohustusliku kogumispensioni süsteem on kehtinud üle 17 aasta ja käesolevaks ajaks on märkimisväärne hulk Eesti inimesi ehk üle 740 000 inimese sellega liitunud.

Presidendi sõnul on nendel inimestel põhiseadusest tulenev õiguspärane ootus, et senine pensionisüsteem jääb nende jaoks põhilises osas püsima seni, kuni nad seda vajavad.

"Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse põhimõte. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima," tõdes Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul peab igaüks saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. "Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Inimeste õigus riigi poolt kehtestatud pensionisüsteemi kaudu pensioni saamisele on kaitstud ka põhiseaduse paragrahvis 32 sätestatud omandipõhiõigusega," selgitas Kaljulaid. 

Presidendi sõnul antakse antud juhul kohustusliku kogumispensioni reformiga inimesele, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist, neile vastava summa väljamaksmist ja selle vaba kasutamist.

"Sisuliselt tähendab see seda, et peale kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumist ei ole kohustusliku kogumispensioni kogumine enam kohustuslik ning senine pensionisüsteem tervikuna lakkab eesmärgipäraselt toimimast," leidis ta.

President Kersti Kaljulaid on varem pöördunud riigikohtusse kaitseväe luureõiguste laiendamise küsimuses ning riigikohus tunnistas selle seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD