Riik loodab järgmise aasta vältel lahendada olukorra, kus arst ei tohi ennetähtaegselt peatada eaka inimese tervisetõendi kehtivust, olgugi et liikluses võib kriitiliste tervisehädadega juht nii endale kui ka teistele tõsist ohtu kujutada, edastas ERR. 

Viimase viie aasta jooksul on pensioniealiste põhjustatud õnnetuste arv kasvanud ligi 10 protsenti aastas. Kui 2016. aastal oli 65-aastaseid ja vanemaid liiklusõnnetuse põhjustajaid 2505, siis 2019. aastal tõusis see arv 3330 inimeseni. Perearstide sõnul esineb olukordi, kus inimesel tuleks autojuhiloa jaoks vajalik tervisetõend enneaegselt peatada, kuid võimalus selleks lihtsalt puudub. Sotsiaalministeerium loodab olukorra lahenduseni jõuda järgmise aasta jooksul.

"Vaadates nüüd liikluskindlustusjuhtumite statistikat ja arvestades, et meie Eesti rahvastik pidevalt vananeb, siis on tõenäoliselt õige aeg üle vaadata ekspertide poolt nii see kontrolli metoodika kui siis ka sagedus," ütles liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse valdkonna juht Ülli Reimets ERR-ile.

Sõidukijuht peab läbima tervisekontrolli üldjuhul iga kümne aasta järel. 65-aastased ja vanemad iga viie aasta tagant, kui arst teisiti ei otsusta. Kuigi mootorsõiduki juhtimiseks peab sõitjal olema kehtiv tervisetõend, satuvad liiklusesse ka need, kellel vajalik tõend puudub. Nimelt ei saa kord juba määratud tervisetõendit isegi ootamatute asjaolude korral peatada.

"Me ei saa muuta teise arsti otsust, me ei saa seda ennetähtaegselt lõpetada ja kui inimesel on tekkinud mingisugune selline terviseseisund, mis praktiliselt üleöö võib muuta ta iseendale ja teistele ohtlikuks, siis meil praegusel hetkel puudub võimalus tegelikult see inimene nagu liiklusest kõrvaldada," rääkis Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi.

Ta ERR-ile näite, kus arst veenis liikumispuude, madala reaktsioonikiiruse ning kuulmis- ja nägemislangusega eakat patsienti autoga tulevikus enam mitte sõitma, kuid patsient ütles, et tal on ükskõik ja et ta sõidab ikkagi edasi.

Vallikivi sõnul võiks arstidel olla õigus ootamatute terviserikete korral inimese juhtimisõigus peatada. Sotsiaalministeeriumi sõnul muutub olukord järgmise aasta jooksul.

"Me tõesti töötame selle kallal, et see info nendest diagnoosidest, mis välistavad siis inimesel auto juhtimise, liiguks palju kiiremini ja automaatselt maanteeametisse ja on võimalik siis selle info alusel ka maanteeametis juhtimisõigus peatada," ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ERR-ile.

Inimese surma korral liigub tema vara surma hetkest edasi pärijatele, aga et kinnistusraamatusse jäävad need muudatused sageli kandmata, töötab justiitsministeerium välja eelnõu pärimismenetluse lõppedes sissekannete kohustuslikuks muutmiseks, vahendab ERR.

Probleem algab sellest, et alles notariaalne pärimismenetlus selgitab välja, kes lahkunu pärijad on, ning kanne kinnistusraamatus parandatakse uue omaniku avalduse alusel. Seega on kinnistusraamatus ligi 10 000 objekti, mille puhul on pärimismenetlus läbi viidud, kuid kinnistusraamatu sissekanne jäänud muutmata.

Põhjuseid, miks kinnistusraamatu kandeid ei parandata, võib olla mitmeid. Näiteks ei pruugi pärijad teada, et kinnistusraamatu andmete parandamine ei ole automaatne osa pärimismenetlusest. Võib juhtuda, et pärija lihtsalt ei oska kinnistuportaalis muudatust teha. Ei ole ka välistatud, et mõned pärijad väldivad seda tahtlikult.

Nimetatud lünk mõjutab kinnistusraamatu õiguskindlust, ühtlasi ei saa riik õige omanikuta kinnisvaralt koguda maamaksu. Nii töötabki justiitsministeerium välja eelnõu, millega probleem lahendada.

Kinnistusraamatu andmete parandamine võib pärijale olla ka liiga kulukas, kuna selle eest tuleb tasuda täiendav notaritasu. Osa kandeid võib jääda parandamata ka seetõttu, et ei ole võimalik saada mõne pärija või üleelanud abikaasa tahteavaldust omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks ning selle saamist ei ole hagetud ka kohtus.

Justiitsministeeriumi ettepaneku kohaselt tuleks seni kehtinud õigusaktide sõnastust muuta nii, et notaril tekiks kohustus pärimismenetluse lõppedes esitada kinnisasja omaniku muutmise kandeavaldus kinnistusosakonnale.

Notaritasu probleemi lahendamiseks pakub riik välja fikseeritud tasu määramist, sellisel puhul tasu mittenõudmist või tänase regulatsiooni säilitamist ehk tehinguväärtuse alusel arvutatud tasu.